Ehitusfoorum

Loen ja mõtlen. Endal sama teema käsil, et oleks vaja välisseina seest poolt soojustada. Kunagi oli keegi tark pannud seina mingi plaadi soojustamiseks, nüüd kui maja välisfassaadil oli pragu ja aasta jagu sealt vett läbi tuli, hakkas sein haisema. Võtsime siis kõik selle senise soojustuse maha ja kõik oli hallitanud. Nüüd sai seda hallitanud seina mürgitatud ja mõtlesime, et paneme penoplasti ja nüüd ma siin loen ja ...... mida siis teha??? Mis sinna seina kõige paremini sobiks, mis ei hakka hallitama ( välisfassaad on korda tehtud) ja mis oleks ka soe. Ja mis siis poleks ka mürgine??? Ehk keegi oskab soovitada. Mis oleks parim asi üldse??

Teeline kirjutas:Loen ja mõtlen. Endal sama teema käsil, et oleks vaja välisseina seest poolt soojustada. ... Mis oleks parim asi üldse??

Rohkem kütta.

Teeline kirjutas:Endal sama teema käsil, et oleks vaja välisseina seest poolt soojustada.

Miks on vaja välisseina seestpoolt soojustada

Eriti kui "välisfassaad on korda tehtud"?

Välisfassaad ( loe: krohviti väljast poolt seinas olevad augud), tehti just niipalju korda, et vihm ei saja sisse. Ja vesi ei jookse enam tuppa. Aga seest poolt oleks vaja soojustada. Maja on üle 40- aasta vana.
Kütta?? Ostan bursuika tuppa või? Kui ma soovin soojustada, ju siis ikka ongi soov SOOJUSTADA ja teha seda nii, et ei oleks kahjulik tervisele aga tekitaks ka hallitust uuesti.
Ja kuna maja keskküte annab elementaarse + 18C siis sellest pole just suurt abi.

Külaline kirjutas:soov SOOJUSTADA ja teha seda nii, et ei oleks kahjulik tervisele aga tekitaks ka hallitust uuesti

Kahjuks ei ole see seestpoolt võimalik.

Ja kui on soov ikka seest teha siis pane mis tahad sinna, mina paneks villa, hingab rohkem.
Ja kui peese läheb siis saad aru miks.

saarlane kirjutas:mina paneks villa, hingab rohkem

Hakkab jälle see hingamine pihta, äkki aevastab ja köhib ka.

saarlane kirjutas:Ja kui peese läheb siis saad aru miks.

Seetõttu et kuulasid "hingava villa" soovitajaid. See on üks valemaid soovitusi mida antud olukorras pakkuda saab.
Kui üldse seest soojustada siis pigem võimalikult aurutiheda materjaliga.
Näiteks http://www.spu.fi/spu-renovation-board_ee http://www.finnfoam.ee/index.php?page=a ... 3ad1114104

Eks seda, kas ühel või teisel materjalil on kahjulik mõju, saame teada ikka kunagi tagantjärele.
Ma ei imestaks üldse, et oopis hingamisteoreetikute poolt paljukiidetud villadel leitakse ühel heal päeval kahjulik mõju. Seni, kui kasutame materjale, mis selleks konkreetseks otstarbeks ette nähtud ja materjalile on omistatud CE märk, peame heauskselt lootma nende kasutuskõlblikkusele.
Ühes olen ma kindel - kahjulikud pole mitte niivõrd materjalid, vaid nende vale kasutamine.
Kahjulikud kahes mõttes:
tervisele;
rahakotile.
Just minu äsjane kokkupuude hallitama läinud villaga ühes pööningulaes annab sellele teadmisele vaid kinnitust.

Aitähh neile, kes võtsid vaevaks eralaselt tarka vastata.

Niisama ilkujad võiks ju sobivama koha endale väljaelamiseks otsida.

vuuk kirjutas:Just minu äsjane kokkupuude hallitama läinud villaga ühes pööningulaes annab sellele teadmisele vaid kinnitust.

Kas said ka selgust miks hallitas?

rokikas kirjutas:

vuuk kirjutas:Just minu äsjane kokkupuude hallitama läinud villaga ühes pööningulaes annab sellele teadmisele vaid kinnitust.

Kas said ka selgust miks hallitas?

Minu ülesanne pole olla ekspert.
Korstnaehitamise käigus tuli lõigata avad läbi lae ja katuse.
Silma hakkas see, mis tegelikult eestis väga valdav ja enamikel teistelgi objektidel nähtud.
Ehitusprotsessi ei juhita ja ei kontrollita erialaseid teadmisi omavate isikute poolt. Ehitatakse ilma projektita, kuidas jumal juhatab.
Näiteks konkreetselt sellel lael aurutõke paigaldatud suvaliselt ja vahekohad jäetud teipimata. Vill talade vahele topitud "kuidagi moodi" - mõõdulinti ja muid vajalikke elementaarseid töövahendeid ilmselt tööjuht oma töölisele polnud organiseerinud, juhiseid töötajale polnud antud, või siis oli töömees olnud täielik p....ist ja tulemus just täpselt see, mis olla ei tohiks. Villapaanid lõigatud silmajärgi. Vill kohati poolnusseretti ja kohati suurte vahedega. Ei mingit paigaldusjuhiste järgimist ja tulemus - loomulikult külmasillad. Villlakihi paksus 10...15 cm. Ilma tuuletõkketa.
Ruumid avatud planeeringuga, kus aur saab vabalt ülakorrusele.
Niiskuse kondenseerumist (mis on hallitamise põhjus) mõjutavad muudki tegurid, näiteks ruumi temperatuur.
Kui köetav hoone on ehitatud jämedate ehitusvigadega, siis ilmselt temperatuur külmade ilmadega ei ole ruumides pidevalt see, mida arvestab projekteerija hoone ekspluatatsiooni temperatuuriks. (juhul, muidugi, kui seda üldse keegi arvestab)
Seega madala ruumitemperatuuri korral liigub kastepunkt konstruktsioonis lähemale. Aurutõkke puudulikkusest tingituna vill märgub. Pikaemaajalise niiskuskoormuse ja soodsa temperatuuri olemasolul on peagi hallitus platsis.

Minu isiklik arvamus on, et mineraalvilladel on olulised puudused võrreldes teiste soojustusmaterjalidega:
* vigadealtis, nõudlik paigaldusjuhistest kinnipidamisele ja ekspluatatsioonitingimustele.
* tolmab - paigaldustöid teostada väga ebamugav ja tervistkahjustav.

Kui see vill oli pealt katmata millegi aurutihedamaga siis on küll kummaline see hallitus. Isegi ilma igasuguse sisemise aurutõkketa ei tohiks sinna tekkida hallituseks sobilikke tingimusi.

Milline soojustusmaterjal on lollikindel ja tervislik paigaldades?

Asi ei ole niivõrd selles, mis materjali kasutatakse. Põhimõtteliselt on igat materjali võimalik valesti kasutada. Unustatakse ära, et hoone peab töötama kui tervik, milles iga detail peab talle määratud ülesannet täitma ja kui üks asi on puudulik, mõjutab see ka teiste osade tööd. Selle hallitanud lae põhjuseks tooksin ilma objekti nägemata pööningu ebapiisava tuulutuse, koostöös muidugi sellega, et aurul polnud eriti raske sinna pääseda.
Kindlasti arvatakse ehitades tootsi moodi, et kui tervet süsteemi ei taipa, siis asi seegi kui poolt süsteemi taibatakse.
uudo

madis64 kirjutas: Miks on vaja välisseina seestpoolt soojustada kui "välisfassaad on korda tehtud"?

+1

vuuk kirjutas: Ehitatakse ilma projektita, kuidas jumal juhatab.

kommenteeritakse ka ilma jooniseta, kuidas jumal juhatab...


õige variant on selline, alates katusekattest:

katusekate
õhutuspilu
aluskate(kondentsvee ärajuhtimiseks) - kui seda ei ole, tilgub kondents otse tuuletõkkele, mis hakkab hallitama...
õhutuspilu
tuuletõke
vill(soojustus)
aurutõke(osad soovitavad lihtsalt ehituspaberit?)
siseviimistlus

peno kasutamise kohta ütlevad eksperdid nii, et eelistada tuleks mineraalvilla... aga kui peno, siis tuleb pilud vahuga täis lasta... katusekatte aluskattest ja õhutuspiludest ikka ei pääse.
puitseinte puhul ei tohi peno kasutada ning soojustama peaks väljastpoolt kuna siis ei ole puit õhuniiskuse käes

hambakari kirjutas:

madis64 kirjutas: Miks on vaja välisseina seestpoolt soojustada kui "välisfassaad on korda tehtud"?

+1

vuuk kirjutas: Ehitatakse ilma projektita, kuidas jumal juhatab.

kommenteeritakse ka ilma jooniseta, kuidas jumal juhatab...


õige variant on selline, alates katusekattest:

katusekate
õhutuspilu
aluskate(kondentsvee ärajuhtimiseks) - kui seda ei ole, tilgub kondents otse tuuletõkkele, mis hakkab hallitama...
õhutuspilu
tuuletõke
vill(soojustus)
aurutõke(osad soovitavad lihtsalt ehituspaberit?)
siseviimistlus

peno kasutamise kohta ütlevad eksperdid nii, et eelistada tuleks mineraalvilla... aga kui peno, siis tuleb pilud vahuga täis lasta... katusekatte aluskattest ja õhutuspiludest ikka ei pääse.
puitseinte puhul ei tohi peno kasutada ning soojustama peaks väljastpoolt kuna siis ei ole puit õhuniiskuse käes

Segane postitus!
Kes on need eksperdid? miks villa? mis asi on peno? mis pilud?miks puit ei tohi olla õhuniiskuse käes?

ei ole
peno võib kasutada puitsõrestike vahel, aga mitte puitseintel
mürgisuse kohta ei oska öelda... ilmselt tuleb üle nuusutada ja uurida mis materjalist see on

hambakari kirjutas: mürgisuse kohta ei oska öelda... ilmselt tuleb üle nuusutada ja uurida mis materjalist see on

Mulle teadaolevalt ainuke (võibolla on neid veel) ehitusmaterjal mis süüa sünnib, on rootsi punane värv, sedagi ilmselt piiratud kogustes.
uudo

Tere. Puidu ja peno kui materjali omavahelist mittesobivust pole insenerimaailm veel fikseerinud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

erinevalt internetimaailmast postitaks insenerimaailm oma väidete tõestuseks ka vastavad arvutused

hambakari kirjutas:erinevalt internetimaailmast postitaks insenerimaailm oma väidete tõestuseks ka vastavad arvutused

Kui kapsasupp sul kõhu lahti ajab, mismoodi sa seda arvutustega tõestad. Tundub olevat tegemist kvalitatiivse mitte kvantitatiivse nähtusega.

hambakari kirjutas:

vuuk kirjutas: Ehitatakse ilma projektita, kuidas jumal juhatab.

kommenteeritakse ka ilma jooniseta, kuidas jumal juhatab...
õige variant on selline, alates katusekattest:
.....

Ja kuidas peaks suhtuma sinu sellesse pikka juttu? Kas kommentaarina või ...?

Ja kuidas peaks suhtuma sinu sellesse täiesti mõttetusse kommentaari? Kas mõttevälgatusena või ...?

hambakari kirjutas:...puitseinte puhul ei tohi peno kasutada ning soojustama peaks väljastpoolt kuna siis ei ole puit õhuniiskuse käes....peno võib kasutada puitsõrestike vahel, aga mitte puitseintel....

1. Vill puidul on lisaks soojustusele ka veel niiskustõke?
2. Kuidas see "peno" puidu vahel parem on kui puitseinal?
Loe parem seda.
Muuseas, vanem foorum tundub üldse asjalikum?

hambakari kirjutas:

vuuk kirjutas: Ehitatakse ilma projektita, kuidas jumal juhatab.

kommenteeritakse ka ilma jooniseta, kuidas jumal juhatab...
õige variant on selline, alates katusekattest:
.....

Ja sul oli joonis ees?