Olen püstihädas hingava aluskattega!!!

[Külaline]

Tere. Eestimaa õnnetus on see, et ka suured müüjad räägivad tootekeskselt. Nagu eelkirjeldatud "aluskatete kool". Aluskatte informatsioonist üksi ei piisa, et teha korrektne lahend. Vaja on tunda insenerlikke põhitõdesid (antud kontekstis aurureziimist). Kui Monier suudaks läbi viia kursusi aurureziimi põhitõdedest, siis oleks see tänuväärne kursus ja parandaks väheke meie konnatiigi arusaamu süsteemsusest. Praegusel juhul kumab läbi ikkagi mentaliteet - müüme seda nänni, mis meil programmis on. Klient ei tea ju insenerpoolest midagi. Kodanik Imelik püüab seda süsteemsuse mõtet edasi anda, tundub, et mõistmatutele. Kui Monier teeks aurureziimi teemal kursuse, siis oskaks ka lahti seletada, miks plekk-katuse alla difuusne kate ei sobi. Praegu ei loe küll kuskilt välja mõistlikku insenerlikku põhjendust. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Monier]

Terv!

Pool programmi koos, aga kui nii süvitsi vaja minna, siis igatahes. teeme ära! Meil on see materjal kõik grupis olemas, aga kuna keegi ei ole kinagi näidanud huvi sellist tüüpi kooli saada, siis ei ole ka meie pushinud. Nüüd kui Alar sellise hea mõttega välja tuli hakkame korralikult antud asja ette valmistama. Iseenesest on mõte vägagi õige. Nii peakski asjale lähenema.

1 viimane küsimus veel: kas kursuse läbiviimise keel on oluline: a) eesti b) inglise c) vene.
Või et kui tahaksime kedagi veel ka saksamaa doktoritest sisse tuua siis kas inglise keeles presentatsioon oleks ok?

head,

[Imelik]

Usun , et koolitus pole paha mõte. Reaalsust ei tea, sest ei kuulu "vennaskonda" .
EV-s parema arusaadavuse tagamiseks, oleks ilmselt soovitav riigikeele kasutamine (oleneb osalejate tasemest)? See tekitab jälle tõlkeprobleemi (tõlkija peab ka valdama teemat).

Olen aga sunnitud üle küsima- kas järgnev tsitaat on endiselt Monier-i ametlik tehnoloogiline kirjeldus?

HINGAV ALUSKATE
Hingava aluskatte kasutamise eelis on see, et puudub vajadus kasutada eraldi tuuletõket ja ka soojustamisel saab ära kasutada kogu sarika kõrguse (st. sarikatevaheline soojustus paigaldatakse otse vastu hingavat aluskatet) (Joonis 13). Sellise lahenduse tulemusel tekkiv sooja ja külma õhu rõhkude erinevus surub niiskuse läbi aluskatte katusekonstruktsioonist välja.

Jutt on siis "Kivikatuste paigaldusjuhendist".

Kuna eelnevalt ei saadud ilmselt küsimuse mõttest aru, siis püüan selgitada küsimuse korduva esitamise põhjust.
Õhurõhkude erinevusel tekkiv "surumine" on ventilatsioon ja toob kaasa endaga õhumasside vahetumise, millega paratamatult kaasneb konvektsioon. Konvektsioon soojustuses teeb selle kasutamise kahjuks mõtetuks.
"Sooja" ja "külma" kohta. Nagu minu pandud joonistelt (konstruktsioonide temperatuuriläbilõige)
näha peaks olema, ei muutu Tyvek Supro Tape ümbruses temperatuur ka selle asetamisel soojustusele. Kuna väidate....

NB! Kui hingavat aluskatet kasutatakse külmas konstuktsioonis, siis toimib ta mittehingava aluskattena

.... siis tekkis ka eelnevalt esitatud küsimus- mis on vahet, millises asukohas paiknevana on konstruktsioon katte jaoks "külm" või "soe"?
Kahe lihtsa küsimuse selgitamiseks ei pea ehk ametit vahetama ja koolitusele registreeruma?
Lugupidamisega ja lootusega, et leiate aega selgitada.

[Monier]

Terv!

Pööning on selleks liiga hõre et rõhkude vahet tekitada, soojustatud katusekonstruktsioonis me tekitamegi rõhu, tihendades kõik läbiviigud ja ühendusednäiteks tuuletõkkega.

Niiskus võib ka sealt läbi tungida, kust õhk läbi ei lähe, näiteks betoonist. Muidugi niiskus liigub koos sooja õhuga, aga tänu rõhule saab ta ka ise edasi liikuda läbi konstruktsioonide näiteks nagu ka puidust, niiskus liigub ilma õhuta.

Nendelt joonistel on näha, et liikudes soojustuse kihtides väljapoole temperatuur alaneb. See on täiesti selge, et see nii ka on aga üks oluline nüanss selle asja juures on peale temperatuuri ka rõhk. Kogu see hingav aluskate toimib ainult rõhkude vahe tõttu. Kui sisemine rõhk on sama mis välimine ei toimu ka diffusioon ehk veeauru läbisurumine aluskattest. Sa võid väga lihtsa katse teha mida olen näinud ka Tyveki esindajate poolt tehtuna, kus keeva vee klaasile paigaldatakse tihkelt hingav aluskate. Siis veeaur tuleb sealt läbi. Kui sa tõstad aluskatte näiteks mõne sentimeetri kõrgemale siis enam see aur ei liigu aluskattest läbi vaid kõrvalt. Siit ka see meiepoolne väide, et kui aluskate on tihkelt vastu soojustust tekitame olukorra kus tekib sise ja välisrõhkude vahe millest saab ka jõud mis surub veeauru seest väljaspoole. Kui on tegemist külma pööninguga siis see rõkude vahe on aga see on liiga väike

Mõnusat!

[Külaline]

Tere. Kodanik Imeliku hiirelõks plõksatas ilma vaevata kinni. Kõigepealt peaksid Monieri insenerid ennast ise aurureziimi teemal harima enne kui hakkavad teisi õpetama. Ei teeks paha mõni aabits läbi lugeda. Vastasel juhul saavad mõned inimesed aru, et kilemüüja ei tunnegi konstruktsiooni hingeelu, kus kile asetseb. Aga Eestimaale väga iseloomulik. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Robi 1]

Tõsise teema juures ei peaks siiski teravaks minema...aga vat ei saa mina ka aru, kust sellised insenerid tulevad, kes oskavad lihtsaid tõdesid pahupidi keerata. Nagu näiteks teema,( mida sügisel mainisin) et Soomes hakkab moodi minema isegi selline lahendus, et täislaudisele tõmmatakse otse PEALE hingamatu aluskate ja sinna valtsplekk peale??? Nüüd on sellest pool aastat mõõdas ja kui ühe paani lahti tegin, siis oli plekk alt oksiidi täis ja laual hallituse täpid. Normaalne ju...!!! Väga suure nõudmise peale suudeti teine katuseviil õhuvahega teha ja seal asi muidugi OK.

[Imelik]

Tere hilisõhtut.
Kas nüüd hiirelõks aga vastus kahjuks kahtlusi ei jäta - selle "rõhust" arusaamisega on tõesti lood kehvad. Selgitused on tegelikult nii selles kui selles ( mõistete osa, eriti pöörata tähelepanu mõistele difusioon) postis , aga mõistlikumal ajal võin ka põhjalikumalt vastata/selgitada.
Vabandust, et seekord siis sedasi

[Monier]

Tere hommikust!

nagu näha räägime me ikka ja jälle erinevatest asjadest ja raske on kellegile selgeks teha mis vahe on hingaval ja mittehingaval kattel ja millistes erinevates konstruktsioonides on otstarbekas midagi kasutada kui jutt taandub vaid teema mujale või kellegi rajalt maha tõmbamise peale. Tuleme tagasi põhiküsimuse juurde - Meie oleme andnud soovituse kus konstruktsioonis kasutada hingavat ja kus mittehingavat. Soovituslikult. Imeliku jutust võiks justnagu ka aru saada, et tema arust ei ole mingit vahet külmal ja soojal ehk soojustatud pööningul...? Ma muidugi loodan, et ta päris nii ei mõtelnud aga ... Lihtsalt öeldes, et kui hingav aluskate on kostruktsioonis ilma soojustuseta siis sellel pole mingit mõtet sest seal ta ei toimi niimodi nagu ette nähtud aga nagu näha on siin inseneere parasjagu siis jäägu neile nende arvamus mis on õige ja mis vale. Muide jutt läks lahti erinevate konstruktsioonide isepärasustest kus ja kuidas ning millist aluskatet kasutada mitte diffusiooni defineerimisest
Kui vaja võime lahti seletada ka teemad mida tähendab külm pööning ja mida soe pööning.

Edu kõikidele korrektselt ehitamisel!

[Külaline]

Kas ehitus, hea tava järgi, tunneb ka mõistet " soe pööning" ? Kui pööning on ehitatud soojaks eluruumiks, siis on see ju katusekorrus. Külma, välja ehitamata pööningut kutsutakse külmaks pööningust.

Mumeelest.

taastaja

[Imelik]

Alustaks sellest, et jutt "hingamisest" ja "soojast" ning "külmast" konstruktsioonist kuulub jutuvestjate valdkonda. See ei oma mingit seost füüsikaliste protsessidega, mis toimivad konstruktsioonides. Tekib ju kohe küsimus - kuidas mõõta "hingamist" ning millal on piisavalt "soe" ja millal "külm"? Seetõttu kasutavad insenerid minu teada füüsikalisi termineid -veeauru difusioon, temperatuur, kondenseerumispunkt (ma ei "võta rajalt maha" kui kasutate kastepunkt ) jne.
Kui soojustuses toimub õhurõhu abil ventileerimine on kile katusel punnis ja soojustusel pole mingit mõtet. Veeauru osarõhkude erinevus ei pane aga kilet liikumagi .
Difusiooniprotsessi mõjutavad aga temperatuur (sealt võimalik osarõhkude vahe) ja difusioonitakistus (ehk kile omadused konstruktsioonis) . Sel teemal ei ole aga Monier lausunud sõnagi. Konstruktsiooni moodustab aga süsteem, milles iga osa (ka antud kile) täidab mingit kindlat funktsiooni ja kliima loob tingimused, milles konstruktsioon peab täitma oma ülesannet. Seejuures tähendab süsteem koostoimet ( vaarikamoos ja maasikamoos on head aga kokku segades saame solgi). Sel teemal on ka eelkõnelenud hr. Alar Piirfeld kirjutanud avalikkusele suunatud pikki tekste, tundub et ei taheta kuulda võtta.
Väljapakutud kahte konstruktsiooni ja nende erinevusi katsun analüüsida hiljem. Seejuures toonitan - ma ei ole spetsialist, seega diletant. Lihtsalt valus hakkab vahest.

[Imelik]

Jätkan.
"Külm" ja "soe" konstruktsioon?
Esimesel juhul mõeldakse ilmselt katusekonstruktsiooni, millel puudub soojustus, ning mille siseosa ventileeritakse (muuseas suvel väga palav ) . Sellise konstruktsiooni põhieeldus ongi piisav ventilatsioon katusekonstruktsiooni all. Temperatuur oleneb seal sise- ja välistemperatuuridest.
Seega öelda, et antud konstruktsioon on "külm" on sulaselge liialdus.
Difuussel aluskattel seal funktsioon puudub?

Teisel juhul on tegemist katusekonstruktsiooniga, mille alune on soojustatud, ning õhu juurdepääs takistatud. Seega aluskatte alumine külg ei ole ventileeritav (õhu juurdepääs puudub). Sisuliselt
täidab aluskate seal ka tuuletõkke funktsiooni. Vahe tuuletõkke plaatmaterjalidega on aga soojus- ja difusioonitakistuses. Seega hakkavad rolli mängima tema difusioonitakistus, temperatuur aluskatte piirkonnas, eelneva konstruktsiooni difusioonitakistus, niiskuskoormus. Valel kombinatsioonil on teemaalgataja esitatud probleem tagatud.
Teie (Monier) esitatud juhend on pehmelt väljendudes muinasjutt ("külma" ja "sooja" õhu rõhkudest- pange vahelt uks kinni kui väga õue tahab tõmmata, õhutõke selleks ongi, lagedes on tavaliselt viimistletud plaatmaterjal).
Selle juhendi täpsel järgimisel probleemide eest kaitset ei ole, pigem on lisandunud riskifaktor.
Üleval pool, kondensvee eest kaitset pakkuvat aluskatet, ei näe vahet- kas on puit, kivi või metall.

Muidugi esineb kahjuks soojustuses mingil määral mikrokonvektsiooni (mida paksem kiht ,seda rohkem), kuid keeldun uskumast, et nimetatud tooted on selle vea peale ülesehitatud.
Lisaks ei oleks see piisav.

Professionaalidel palun esitada vastuväited/parandused/täiendused- loodetavasti argumenteeritult .

[Külaline]

Monieri aktiivne müügimees on kasutaja Imeliku mõtte päris sassi ajanud On olemas erinevad katusekonstruktsioonid. Kui mängu tulevad difuussed kiled, siis on need lahtised e tuulduvad konstruktsioonid. Kui see kile asetseb vastu soojustust, siis see ei tee katusekonstruktsiooni veel kuidagi soojaks. Selle peal on ju veel sama konstruktsiooni osana õhuvahega katusekate. Kui see õhuvahe täidab oma funktsiooni e tuulutab ja jahutab piisavalt antud konstruktsiooni siis seda nimetataksegi külmaks katuseks. Katus tulebki ehitada külmaks, et tema alla sattunud niiskus tuulduks välja ja et soojustuse lekkesoojus ei sulataks lund katusel jääpurikateks räästas. Külm katus on norm nii soojustusega katuslagedes, kui ka vaba pööninguga katustel.

taastaja

[Külaline]

Kui mängu tulevad difuussed kiled, siis on need lahtised e tuulduvad konstruktsioonid. Kui see kile asetseb vastu soojustust, siis see ei tee katusekonstruktsiooni veel kuidagi soojaks.

Ma ei viitsi otsast peale hakata. Mis teeb katusekonstruktsiooni soojaks? Vaata Monieri jooniseid.

Kui see õhuvahe täidab oma funktsiooni e tuulutab ja jahutab piisavalt antud konstruktsiooni siis seda nimetataksegi külmaks katuseks. Katus tulebki ehitada külmaks, et tema alla sattunud niiskus tuulduks välja ja et soojustuse lekkesoojus ei sulataks lund katusel jääpurikateks räästas.

Jutt käib katuse alla sattunud niiskuse väljatuulutamisest minu esimeses näites. Teises näites ongi vahel see difuusne kile, mis siis, et ülevalpool on tuulduv konstriuktsioon, alumist poolt see ei tuuluta olgu katus milline tahes. Lugege palun mõttega.
Imelik.

[Külaline]

see ei tee katusekonstruktsiooni veel kuidagi soojaks.

Natuke järgi mõeldes sain vist aru, mida eelkõnelenu selle "soojaga" öelda puudis. Mõeldud oli vist nn, pööratud katust? Seos Monieri kivikatustega?
Imelik.

[Külaline]

Kuidas defineerida mõistet pööning?
Kas pööningule ehitatud eluruum on edasi ka pööning?
Kas pööning on siseruum, mis asetseb viimase vahelae ja katuse vahel?
Kas siis võib katuslae soojustuse ja katusekatte vahelist tuulevahet ka nimetada pööninguks?
Kui viimane vahelagi ja katusekate on ehitatud nn liitsüsteemina, siis on sel hoonel veel pööning või ei? jne.

taastaja

[Külaline]

Kuidas defineerida mõistet pööning?
Kas pööningule ehitatud eluruum on edasi ka pööning?
Kas pööning on siseruum, mis asetseb viimase vahelae ja katuse vahel?
Kas siis võib katuslae soojustuse ja katusekatte vahelist tuulevahet ka nimetada pööninguks?
Kui viimane vahelagi ja katusekate on ehitatud nn liitsüsteemina, siis on sel hoonel veel pööning või ei? jne.

taastaja

antud postituse valguses, härra imelik, mul on tunne, et te olete lihtsalt tähenärija. tuleb meelde võrdlus väikse lapsega, kes järjekindlalt pärib, kuidas moos kommi sisse saab.

[fgh]

Taastaja lähenemine on ju iseenesest mõistlik. Samuti ka imeliku keerulised sõnad, et teada millest keegi räägib, siis algselt tuleb ära määrata terminid. Mida mõtleb üks külma all ja mida mõtleb teine sooja all. Praegusel juhul jääb mulle mulje, et 4 inimest ajavad kõik peaaegu ühte nurka, aga erinevate/valede terminite ja sõnade kasutusega. Muidugi esineb tõsist ebakõla ja mööda rääkimist nii loogikas kui füüsikas.

[Imelik]

Kuidas defineerida mõistet pööning?
Kas pööningule ehitatud eluruum on edasi ka pööning?
Kas pööning on siseruum, mis asetseb viimase vahelae ja katuse vahel?
Kas siis võib katuslae soojustuse ja katusekatte vahelist tuulevahet ka nimetada pööninguks?
Kui viimane vahelagi ja katusekate on ehitatud nn liitsüsteemina, siis on sel hoonel veel pööning või ei? jne.
taastaja

Ma ei saanud küll aru- kas küsimused olid mulle ja miks?- kuid katsun määratleda .
1.Pööningu all mõistetakse eesti keeles tavaliselt hoone katuse (ehk katusekonstruktsiooni, mitte ainult selle kattematerjali)ja ülemise korruse lae vahelist ruumi.
2.Ei, sinna ruumi ehitatud eluruum on ehk ikka ka eluruum (leiab sellena kasutust).
3. Mitte köetav siseruum ilmselt küll , kuna asetseb seespool välispiiret
4.Ei, see on katusekonstruktsiooni osa (ehk välispiire).
5. Ilmselt ei ole, kui selline ruum ei ole kuidagi kasutatav või eksisteeriv.
Milleks sellised küsimused?

Tegelikult sain suurepäraselt aru kuhu taastaja tüürib, aga mõtlesin uurida selle teooria ("purikateooria") vettpidavust/põhjendatavust. Katusekatte enda temperatuur oleneb suuresti tema soojusjuhtivusest, ventileeritavusest ning temperatuuridest välisruumis ja siseruumis.
"Soe", "külm"- see on jutt rohkem "kommionudele" kes siin vahest kommivad aga miskit arukat või edasiviivat ei ütle.

Kuna räägime eri keeltes, siis ei näe selle vestluse jätkamisel mõtet. Teid tegelikult ei huvita probleemide põhjused. Jäädakse kinni "purikate", "sooja", "külma" ja "hingamise" juurde. Sellega
aga füüsikat põhjendada on raske , kui mitte võimatu.
Lugupuidamisega.

[Hendr]

Tere,

Miks ei võiks lihtsalt jääda tavalise korralku tuuletõkke juurde, koos sellele liistutatud tuulduva kilega plekkkatuse all? Tuuletõkkena võib ka edukalt kasutada sama rohelist viisnurga plaati, kui muidugi teha osatakse ja natukegi ilma valida.

[Külaline]

See küsimus ei olnud sugugi ainult Imelikule. Tahtsin lihtsalt üheselt mõistetavate mõisteteni jõuda. Kuna me koos Imelikuga oleme nähtavasti amatöörid, siis tahaks eelkõige kuulda suuremalt spetsialistilt katuste alal, et mis asi on "soe" pööning? Kui me peame kinni heast ehitustavast, siis kuidas selline asi on võimalik? Tänud ette!

taastaja

[Monier]

tervitus!

Olen eelkõnelejatega nõus - tundub küll, et me ikka ühest ja samast saiast räägime. Erikeeli lihtsalt. Aga alustame algusest:

Kes teab mida tähendab uudissõna taristu? Kes kasutab? Minu arvates on väga tore kui kasutatakse kas a) uudissõnu mingite asjade nimetamisel või b) Lihtsaid, arusaadavaid sõnu majaomanikule lihtsustamiseks mingite kontsrutktsioonide/sõlmede/lahenduste vms kohta. Antud juhul (kui tahta aru saada mida tähendaks lihtsustatult soe mida külm pööning) on see seletus olnud kõikidele lihtsurelikele arusaadav ja mõistetav. Ja kõigil on hea meel, et asju saab seletada ka lihtsamalt.

Aga - Selgitaks siis korraks mida me mõtleme külma pööningu ja mida sooja pööningu all. Meie mõistes külm pööning tähendab sellist pööningut kus soojustus on vahelael ja ülemine katusealune osa on tuulduv ja väljaspool maja on soojustuspiire. Ehk et - pööning ei ole välja ehitatud ning seal on (kui nii võib öelda) tühjus. Seal peab olema tagatud hea ventileeritavus ja muu ei ole oluline. Keegi ei väida, et suvel, +30 kraadi juures, on seal hirmus külm. Seega kasukat suvel selga ajada pole vaja. Soojaks pööninguks nimetame me sellist katusealust kus kaldlagi on soojustatud ja ehitatud eluruumideks. Antud katuse all on enamasti eluruumid, ja soojustus paigaldatakse sarikate vahele. Soojustuse peal (väljaspool) on tuuletõke või hingav aluskate. Kui kasutatakse tuuletõkke plaati, siis tuleb paigaldada lisaks (mittehingav) aluskate. Mittehingava aluskatte ja tuuletõke plaadivaheline osale peab olema tuulutatav. Hingava aluskatte puhul pole tuuletõket lisaks vaja, sest hingav aluskate täidab kahte funktsiooni. Ühesõnaga - soe pööning tähendab maakeeli katusealust, kus on välja ehitatud eluruumid. Ei olegi nii keeruline, mis?

Kui nüüd tahta küsida või norida, et kas sellega asi piirdub, kas see ongi ehitusfüüsika, terminid jne - siis ei: absoluutselt mitte. Küll aga leian, et antud kontekstis on see parim lahendus midagi kellelegi selgeks teha surelikele arusaadavas keeles. Edasine ehitusfüüsika, hea tava või minupärast keemia - arvan, et oleme ühel nõul, et seda võiks arutada vesteldes, näidates katseid ning teste ning tabeleid ja valemeid.

Ühesõnaga - see on ka vist arusaadav ja kõik nõus, et soojustus tuleb kaitsta mingisuguse tuuletõkkega, milleks sobib ka (soovitatavalt kahe teibiga) hingav aluskate. Kui see nüüd arusaadav oli. Kui on tegemist soojustatud katuslaega (ehk meie keeles sooja pööninguga) siis soovitame tuuletõkke asemel kasutada hingavat aluskatet, et saaks sarikate vahelist osa paremini ära kasutada soojustamiseks (soojustus otse hingava aluskatte vastu) ning nii võidate kõvasti aega ja raha.

[Monier]

Mõtlesime selle üle veel ja teeme veelkord lühikokkuvõtte. Loodetavasti saab nüüd kõik selgeks ja antud küsimuses enam miskit lahti ei jää.
Sõna "külm" all mõeldakse soojustamata konstruktsiooni ehk siis sellist pööningut, mille põrandal ehk siis vahelael paikneb hoone ülemine soojaisolatsioon, sarikate vahel on ainult aluskate. "Soojaks" nimetatakse soojaisoleeritud konstruktsiooni, mille puhul on soojaisoleeritud sarikate vahe ja soe hoonest tõuseb läbi pööningu vahelae pööningule ning jääb sinna pidama. Sellisel juhul on t nö. köetavaks ruumiks. Lihtne ju?! Samuti teeme vahet, kas on tegemist külmade või soojade ruumide ja hoonetega. Võib esineda ka sellist pööningut, kus on soojustus nii vahelaes kui ka sarikate vahel, aga sellisel juhul on ta ju ikkagi "soe" ja välistemperatuuri muutumine pööningu sisekliimat eriti ei mõjuta.
Mõnusat!

[Küülaline]

Mõtlesime selle üle veel ... saab nüüd kõik selgeks ... soe hoonest tõuseb läbi pööningu vahelae pööningule ning jääb sinna pidama

See on juba tase.

[Hendr]

Tere,

Mulle eriti ei meeldi maja ehitamise juures kõvasti aja ja raha kokku hoidmine, eriti materjalide koha pealt, katusel. Katus on siiski maja a ja o. Kui vähegi võimalik siis kasutaks ikkagi topelt varianti, näiteks pleki puhul siis väljast sisse - plekk - roovitus - liistud - kile - liistud - tuuletõke (kasvõi mingi odav) otse sarikate peale ja sarikate vahel siis soojustus jne.
Jääb ära variant kui augu tõttu hingavas kiles kõik kondents otse soojustusse tilgub. Ja neid auke kipub tekkima ja parandatakse neid ka mingite pöidlasuuruste kiletükkidega

Hendri

[Monier]

Hendr. Ei ole vale ehitada ka vanamoodi. Kunagi ehitati ka palju põhumaju. Täna vähem. uus ja produktiivsem tuleb peale - midagi teha ei ole. Tahan sellega öelda seda, et saab nii ja naa - meie soovitame kivi alla pigem naa. Toimib ja töötab väga hästi!
Aukude lappimise kohta pöidlasuuruse kilega - see kisub jällegi sinna asjaarmastajate valdkonda, kus ikka väga täpselt ei teata mis ja milleks ja kuidas sobib. Hingava aluskatte pisikese augu parandamiseks on hästivarustatud poelettidelt saada head ja selleks mõeldud materjali ikka. Loomulikult - hea oleks kui saaks ilma aukudeta. Paljud saavad tihtipeale.

edu!