maja Velox plaatidest

[rokikas]

Kui sinna ~19 m2. vaheseina ka 100 jm. 8 mm. armatuuri "paigutada" siis maksab see (metall) ~50 €.http://www.otse24.ee/est/products/arm/A ... uctID=1128 Teil on kuluks arvestatud 1452 €. Tiba vist puuse läinud jah.

Kui juba arvestada paneelvahelaega, siis mingi monolitiseeriv betoonvöö peaks ikkagi olema, kui et paneele külgsuunas siduda. Samuti peaks see olema kahe paneeli vahel, ehk siis selle pärast sai ka sisesein valitud valitud veidi laiem, kui kahe paneeli otsa toetuseks vaja (min 90 mm paneelile). Põhimõtteliselt võiks siis U-ploki välja jätta, kuid ilmselt mingi raketis peaks lisanduma, et välisküljest lae sidumiseks betooni valada.

U-plokk ja betoon selles välja, vahesein 200 millimeetriseks, armeeringu hind ja kogus õigeks, välisseinale (200 mm.) lisaks ~100 jm. tollist lauda raketise tegemiseks või 500 mm. seina korral laotakse välisserva 375 plokk "saalungiks".

Tegelikult on vahelae hind hoopis teine teema. Ega see ju suurt ei sõltu kas seinad on aeroc, fibo, velox, silbet, jne. Hoiaks hetkel rõhu ikka välispiirde soojapidavusel ja hinnal.
Kui rahakott ei piiraks siis endale ehitades tooksin vahelae/katuslae paneelid hoopis soomest. Siporexi lahendus neist kõige sümpaatsem mulle.

[Koduseinad OÜ]

Sellel Murforil oli jah suurem jama, hind oli ka vale. Tänan, et tähelepanu juhtisid.
Vahetasin Aeroci siseseina 200 mm vastu. Tekitasin uued seinatüübid, tähisega (-U), millelt on ära võetud U-plokk.
Mõned Aeroci variandid tulevad odavamad, kuid alati pole eesmärgiks kõige odavam lahendus. Aeroci puhul peab arvestama, et lisanduvad veel kulud nurga sarrusele, siseseina ja välisseina sidumise sarrusele, akna kinnituse prussidele, kraanale ning betooni hinnale, kuna vajalik kogus on väga väike´.
Loomulikult saab kasutada suvalist lage suvalise seina korral, kuid jätsin siiski võrdluseks Aeroci seinale Aeroci lae ja Veloxi seinale Veloxi lae. Aeroci paneelide puuduseks võib nimetada seda, et plokke ei või ise lühemaks lõigata, erimõõtudega paneelid on vaja tellida. Siporexi kohta ei leidnud veel vastavat infot, arvan, et nendega on sama probleem.

[rokikas]

Aeroci paneelide puuduseks võib nimetada seda, et plokke ei või ise lühemaks lõigata, erimõõtudega paneelid on vaja tellida. Siporexi kohta ei leidnud veel vastavat infot, arvan, et nendega on sama probleem.

Ilmselt ikka enamuse tehases valmistatud paneelidega on see lugu et suvaliselt neid lühemaks lõigata ei tohi. See tähendab seda et enne paneelide ostmist peab projekt olemas olema aga sellest arusaamisega on eestis tihti raskuseid jah.
Siporex http://www.hplush.fi/documents/61915/ce ... 55180eb888

[Koduseinad OÜ]

Aeroci paneelide puuduseks võib nimetada seda, et plokke ei või ise lühemaks lõigata, erimõõtudega paneelid on vaja tellida. Siporexi kohta ei leidnud veel vastavat infot, arvan, et nendega on sama probleem.

Ilmselt ikka enamuse tehases valmistatud paneelidega on see lugu et suvaliselt neid lühemaks lõigata ei tohi. See tähendab seda et enne paneelide ostmist peab projekt olemas olema aga sellest arusaamisega on eestis tihti raskuseid jah.
Siporex http://www.hplush.fi/documents/61915/ce ... 55180eb888

Õõnespaneelide kohta on siiski leidunud infot, et neid võib tükeldada. Selles õppematerjalis on lk 6 kirjeldatud nende tootmisprotsessi, kust selgub, et paneelid lõigataksegi välja pikemast lindist - http://www.e-ope.ee/_download/euni_repo ... randad.pdf . Põhimõtteliselt võiks siis neid ka ise vajadusel lühemaks teha, kuigi tootjate lehtedelt pole sellele viidet näha olnud. Teemantsaagijad pakuvad teenust küll.
Kui aga vaadata paneelide paigalduse protseduure, siis see on üsna keeruline. Tellimine, paneelide järjekord, kraana samaks päevaks, et kohe autolt paigale tõsta, soovitavalt kohe ka vuukide täitmine ja seintega sidumine. Veloxi laega töökorraldus oluliselt lihtsam. Kõik avad, ventilatsiooni torud jms saab sobivas tempos ette valmistada ja siis üheks päevaks tellida vaid betoonipump. Ja vajadusel ka spetsialistid.

[Koduseinad OÜ]

Ma ei saa täpselt aru. Kui Velox on pigem raudbetoon ja Aeroci andmetel on poorbetooni salvestavad omadused paremad, siis kuidas Velox parem on?
http://www.aeroc.ee/index.php?page=956& ... ojusinerts

Madisele soojusmahtuvuse kohta. 1. osa.
Sellele küsimusele on raske lihtsaid ja piisavalt põhjalikke linke leida, mis kirjeldaks kasuliku soojusmahtuvuse toimimist. Üldiselt räägitakse kütte poole pealt vaadatuna maja jahtumise ajakonstandist, mis määrab arvutusliku välistemperatuuri näiteks kütteallika võimsuse leidmiseks. Ajakonstant sõltub soojuskaost, vabasoojusest ja efektiivsest soojusmahtuvusest jms. Just nimelt efektiivsest, mitte kogu seina mahtuvusest. Rokika saadetud link u-wert sisaldab muuhulgas soojainertsi arvutust. Hitzeschutzi paanil on graafik, mis näitab välistemperatuuri muutuse mõju seina sisepinna temperatuurile. Sinu viidatud Aeroci lehel on ka sarnane graafik. Kui vaadata sealt joonist 3, siis ei ole raske mõista, et siin on tegemist pooliku tõega. Talvine temperatuur kõigub piirides -20 … +7, kuid sisemine on stabiilselt +18 juures. Kuna sisetemperatuur ei püsi välistemperatuuri piirides, vaid on oluliselt kõrgem, siis on tegemist köetud ruumiga ning me näeme pigem soojusisolatsiooni, mitte soojusinertsi mõju. Kui vaatame nüüd u-wertist materjalide parameetreid (pliiatsi märgi alt), siis näeme, et Aeroci erisoojusmahtuvus on 1000 J/kg/K, samas kui EPSil on see näitaja 1500. Ja tõepoolest, betoonil on see vaid 950. Mis siis ikkagi oluline on? Nii u-wert kui Aeroc räägivad jahutuse seisukohalt läbi seina tuleva soojuskoormuse silumisest. Kuid u-werdi alaosas on siiski mainitud, et tähelepanu peab pöörama ka läbi akende tulevale soojuskoormusele. Soojapidava seina puhul ongi see kõige olulisem tegur jahutuse seisukohalt. Kui võtta meie kodulehelt võrdlev energiakalkulaator http://www.koduseinad.ee/Kalkulaatorid/ ... laator.php, siis sealt on näha, kui suure osa moodustab jahutusvajadusest päikeseenergia kompensatsioon (muutes testiks ühel majal akende suvist varjutustegurit 0,2 peale on näha ka üsna oluline efekt).

[Koduseinad OÜ]

Madisele soojusmahtuvuse kohta. 2. osa. Nüüd tekib küsimus selles, kuidas suudab seina sisepind seestpoolt tulevat energiat siluda. U-wertis ei ole midagi lihtsamat, kui pöörata seina kihid tagurpidi ja võrrelda siis tulemusi. Selge see, et Aeroc 500 on sümmeetriline ning tulemus jääb samaks, ehk siis seina sisepinna (joonisel siis välispinna) temperatuuri ulatus on üsna täpselt sama, mis talle mõjuva temperatuuri ulatus. Velox seinal on märgata ka silumise efekti. Materjali sisemine soojatakistus piirab salvestatava energia kättesaamist ning mõjutab seega sisepinna efektiivset soojusmahtuvust. Teisest küljest on Aeroc soojustustusena siiski 2 korda kehvem kui soojustusmaterjalid ning juhtivus väljapoole mahutatud energiat maha laadima. Et peale seda pikka ja keerulist selgitust siiski aru saada, missugusel seinatüübil on parem efektiivne sisemine soojusmahtuvus, piisab, kui vaadata u-werti soojainertsi lehel ühte väärtust - Wärmespeicherfähigkeit der inneren Schichten. Näeme, et Aerocil jääb see 86 Kg/m2K ligi sõltumata sellest, kas on soojustatud või soojustamata sein, samas, kui Veloxil on see suurus üle 350, ehk siis umbes 4 korda parem. Võrdluseks ainult EPSist seinal on see näitaja 11, kuigi graafiku järgi ei erine soojainerts oluliselt Aerocist. Siit saab järeldada, et massiivne sisesein ja hea väline soojustus annavad parima soojusmahtuvuse, mis aitab siluda sisetemperatuuri kõikumisi ning mõjutab nii kütte- kui ka jahutusevõimsuste valikut.
Lisan ka mõned lingid. Üheks artikliks on http://www.silikaat.com/et/miks-ma-kasu ... aattellist, kus on ka arvutusnäiteid.
Kokkuvõtvalt on räägitud ajakonstandi mõjust arvutusliku välistemperatuuri määramisel: http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=& ... KNULUBz7_w , alates lk 11.
Ajakonstandi olemust on lahti seletatud ka Soome arvutuseeskirjades: http://www.finlex.fi/data/normit/29520- ... -suomi.pdf alates lk 47.

[rokikas]

Õõnespaneelide kohta on siiski leidunud infot, et neid võib tükeldada. ....... Põhimõtteliselt võiks siis neid ka ise vajadusel lühemaks teha, kuigi tootjate lehtedelt pole sellele viidet näha olnud.

Mõistlik oleks ju ikka osta vaid seda mida vajatakse mitte hakata kohapeal leiutama.

Kui aga vaadata paneelide paigalduse protseduure, siis see on üsna keeruline. Tellimine, paneelide järjekord, kraana samaks päevaks, et kohe autolt paigale tõsta, soovitavalt kohe ka vuukide täitmine ja seintega sidumine.

Keeruline?
Näiteks siporex paneelidest 120-150 m2. eramu vahelage paigaldavad 3 meest rahulikult 2 päevaga. See koos armeerimise ja valudega. Esimene päev kraanaga paneelid paika, teisel päeval vajalikud sooned süvistada, rauad lõigata, kuhu vaja sinna augud puurida ning lõpuks kõik see kinni valada. Jõuab ka kahekesi tehtud aga siis jooksmist tiba paneelide paigaldusel.
Kaldkatuslae paigaldusel kipub teine päev tiba pikemaks venima sest seal liikumine lihtsalt aeglasem turvalisuse tagamiseks.
Kui on olemas projekt, mitte vaid "kunstniku nägemus" tulevasest majast ehk eskiisprojekt nagu eestis kahjuks tihti tavaks, siis ei ole seal midagi keerulist. Õigeaegselt tellimus tehasesse, sealt toob tõstukiga auto paneelid objektile ja tõstab ise maha, õigeaegsed kokkulepped kraana saabumise kuupäevaga ning kõik sujub.

[rokikas]

Küll võib sellise seinakombinatsiooni juures pikeneda ehitise kuivamisperiood, mis juba soojustuseta Aeroci seina puhul võib kesta kuni kaks kütteperioodi.

Kumb kuivab kiiremine kas 500 mm. aerocit või 200 mm. aerocit (mis on sisuliselt toetemperatuuril aastaringselt) millel välisküljel 200 mm. EPSi? Kui kaua teie betoonsein kuivab?

Ehk saaks ka neile küsimustele vastused?

[Koduseinad OÜ]

Aeroci enda publikatsioonis http://issuu.com/xpertsolutions/docs/aeroc_publication lk 14 on toodud võrdlevad kuivamise graafikud soojustusega ja soojustuseta seina kohta. Seinte paksuseid ei ole näidatud, kuid kuivamise kiirus on kõvasti soojustatud seina kahjuks. Loogiliselt võttes on võrreldud ikka soojusjuhtivuse poolest võrdväärseid seinu. Tasub ka arvestada, et joonisel on kujutatud ideaalset olukorda, ehk siis sellist, kus kuivamine algab juba kevadel. Sel juhul on lihtsam saavutada tulemust „kuivamine ühe kütteperioodiga“.
Veloxi kohta otsesed andmed puuduvad, ilmselt ei ole see kunagi probleemiks olnud. Viimistlusjuhendis on öeldud, et betoonseinast liigse niiskuse väljakuivamise kiirus on suvel 8 nädalat ja talvel 80 päeva plusstemperatuuride juures. Tšehhis oli 10 aastat tagasi üleujutus, mis pühkis minema tellis- ja karkassmajad. Veloxi majad jäid püsima ja olid kuu aja pärast täiesti kuivad.

[Koduseinad OÜ]

Õõnespaneelide kohta on siiski leidunud infot, et neid võib tükeldada. ....... Põhimõtteliselt võiks siis neid ka ise vajadusel lühemaks teha, kuigi tootjate lehtedelt pole sellele viidet näha olnud.

Mõistlik oleks ju ikka osta vaid seda mida vajatakse mitte hakata kohapeal leiutama.

Kui aga vaadata paneelide paigalduse protseduure, siis see on üsna keeruline. Tellimine, paneelide järjekord, kraana samaks päevaks, et kohe autolt paigale tõsta, soovitavalt kohe ka vuukide täitmine ja seintega sidumine.

Keeruline?
Näiteks siporex paneelidest 120-150 m2. eramu vahelage paigaldavad 3 meest rahulikult 2 päevaga. See koos armeerimise ja valudega. Esimene päev kraanaga paneelid paika, teisel päeval vajalikud sooned süvistada, rauad lõigata, kuhu vaja sinna augud puurida ning lõpuks kõik see kinni valada. Jõuab ka kahekesi tehtud aga siis jooksmist tiba paneelide paigaldusel.
Kaldkatuslae paigaldusel kipub teine päev tiba pikemaks venima sest seal liikumine lihtsalt aeglasem turvalisuse tagamiseks.
Kui on olemas projekt, mitte vaid "kunstniku nägemus" tulevasest majast ehk eskiisprojekt nagu eestis kahjuks tihti tavaks, siis ei ole seal midagi keerulist. Õigeaegselt tellimus tehasesse, sealt toob tõstukiga auto paneelid objektile ja tõstab ise maha, õigeaegsed kokkulepped kraana saabumise kuupäevaga ning kõik sujub.

See on küll nii, et tihti aetakse läbi eskiisprojektiga. Kuid samas, kas konstruktiivse osa projektid on Eestis ikka piisavalt põhjalikud? Mulle tundub, et reeglina ei ole näiteks ventilatsiooniprojekt juurde lisatud. Kui nüüd karpi ehitades jõutakse selleni, et vent torudele on täiendavat šahti vaja, siis võibki osutuda, et üks paneel võiks lühem olla, et laeava teha. Siis on lihtsam selliste paneelidega, millel ei ole hilja seda muudatust teha. Igal juhul on selge, et kõvasti aega ja raha hoiab kokku täisväärtuslik ja professionaalsel tasemel (sh energiasäästu arvestav) projekt.
Trepiava tegemine Siporex paneelidega käib vist reeglina metallist RL klambri abil. Kas on teada, kui palju selline meetod vähendab laekonstruktsiooni tulepüsivust?

[rokikas]

Trepiava tegemine Siporex paneelidega käib vist reeglina metallist RL klambri abil. Kas on teada, kui palju selline meetod vähendab laekonstruktsiooni tulepüsivust?

Käib jah. Mina ei tea täpselt aga projekteerijad kes seal sellega tegelevad teavad. Kipun arvama et kõik vastab kehtivatele normidele.
Lähemat juttu nendest metallosadest http://www.hplush.fi/c/document_library ... E-2878.pdf http://www.hplush.fi/c/document_library ... E-2879.pdf

[Külaline]

Madisele soojusmahtuvuse kohta. 2. osa. Nüüd tekib küsimus selles, kuidas suudab seina sisepind seestpoolt tulevat energiat siluda. U-wertis ei ole midagi lihtsamat, kui pöörata seina kihid tagurpidi ja võrrelda siis tulemusi. Selge see, et Aeroc 500 on sümmeetriline ning tulemus jääb samaks, ehk siis seina sisepinna (joonisel siis välispinna) temperatuuri ulatus on üsna täpselt sama, mis talle mõjuva temperatuuri ulatus. Velox seinal on märgata ka silumise efekti. Materjali sisemine soojatakistus piirab salvestatava energia kättesaamist ning mõjutab seega sisepinna efektiivset soojusmahtuvust. Teisest küljest on Aeroc soojustustusena siiski 2 korda kehvem kui soojustusmaterjalid ning juhtivus väljapoole mahutatud energiat maha laadima. Et peale seda pikka ja keerulist selgitust siiski aru saada, missugusel seinatüübil on parem efektiivne sisemine soojusmahtuvus, piisab, kui vaadata u-werti soojainertsi lehel ühte väärtust - Wärmespeicherfähigkeit der inneren Schichten. Näeme, et Aerocil jääb see 86 Kg/m2K ligi sõltumata sellest, kas on soojustatud või soojustamata sein, samas, kui Veloxil on see suurus üle 350, ehk siis umbes 4 korda parem. Võrdluseks ainult EPSist seinal on see näitaja 11, kuigi graafiku järgi ei erine soojainerts oluliselt Aerocist. Siit saab järeldada, et massiivne sisesein ja hea väline soojustus annavad parima soojusmahtuvuse, mis aitab siluda sisetemperatuuri kõikumisi ning mõjutab nii kütte- kui ka jahutusevõimsuste valikut.
Lisan ka mõned lingid. Üheks artikliks on http://www.silikaat.com/et/miks-ma-kasu ... aattellist, kus on ka arvutusnäiteid.
Kokkuvõtvalt on räägitud ajakonstandi mõjust arvutusliku välistemperatuuri määramisel: http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=& ... KNULUBz7_w , alates lk 11.
Ajakonstandi olemust on lahti seletatud ka Soome arvutuseeskirjades: http://www.finlex.fi/data/normit/29520- ... -suomi.pdf alates lk 47.

Palju see number Kg/m2K fibo puhul on?

[Koduseinad OÜ]

Palju see number Kg/m2K fibo puhul on?[/quote]
Fibo andmetel on nende materjali erisoojamahtuvus 900 J/Kg/K. U-wert lehel tundus, et kõige lähedasem on Klimaleichtblocki toode, mille andmete korrigeerimisel saab sellise seina:http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... &outside=0 .
Fibo 200 + EPS 200 seinal tuleb sisemine efektiivne soojamahtuvus 120 kJ/m²K. (Mul oli eelmises tekstis kJ asemel kogemata kg).