Ehitusfoorum

tuha-juhan kirjutas:Mu küsimus oli ikka nii mõeldud, et õlikatel ja mahuti minema ning asemele õhk-vesi komplekt. Tegemist on üleni vesipõrandaküttega majaga ning lisaks peab tootma tarbevett. Tänases süsteemis õlikatel + 200 l boiler. Toimib väga hästi. Eesmärk on saada säästu ja õlimahuti arvelt ka ruumipinda juurde.
Kas neid 3, 5 jms COP-i ka selgitataks natke - selles võtmes, et mis see rahaliselt välja näeks. Vabandan ette mõningase teemakohase võhikluse kohta. Aga kui ma õliliitritest justkui ca 35MWH energiat praegu ära kasutan siis millise summaga ma selle orienteeruvalt korrutan, et elektriarvet ette kujutada. Minu arusaamine on, et välja läheb üks "kast" ja katlaruumi õlikatla asemele "teine kast". Ja ei midagi enamat ? Või peaks kindalasti olema ka mingid vahepaagid-salvestid ? Või saab ilma nendeta. Minu eelistus oleks mitte liita juurde päikesepatareisid, lisapaake, ventilatsiooni jms.

Kui su õli annab täielikul põlemisel 35 000 kWh energiat, siis samaväärne energia otseelektriküttel maksaks (kui vead keskmiselt välja 10 senti/kWh) 3500 € aastas.

COP = 5 tähendab, et 1 kWh elektriga teeb see pump sulle 5 kWh sooja vett.. seega 5 korda vähem, ehk 700 € aastas.

Tegelikult pole asi ilmselt päris nii üks-ühene.

Kui õlikatla kasutegur on näiteks 80 % siis vette jõudis sul vaid 28 000 kWh energiat. No ja osa läks veel kaduma teel katlast radikatesse.

Elektriradikad/põrandaküttekaabel oleks olnud just täpselt seal, kus see soe ära tarvitatakse - kaduma poleks nendega midagi läinud...

Õ-V soojuspumbaga lisanduvad sarnaselt õlikatlaga kaod torus ja kütterumis..

Kahju, et keegi pole oma pumbale soojaarvestit peale pannud - saaks teada, mis tegelik COP on....


Mis puutub sooja tarbevee tegemisse, siis ausalt öeldes on mulle ka segane - mida madalama väljundtemperatuuriga Õ-V pump töötab, seda parem COP. Kui nüüd ajada soe tarbevesi pumbaga 50 kraadi peale, siis on sellel ajal pmba kasutegur ju kõvasti madalam. Võib-olla on tõesti kokkuvõttes kasulikum lasta pumbal tarbevesi eelsoojendada vaid põrandaküttevee temperatuurini ja sealt edasi juba öösel öise elektriga elektriboileris...?

Tegelikult on see optimaalseim punkt ilmselt kuskil vahepeal....

Tupsu kirjutas:

Külaline kirjutas:tupsu jälle paugutab - võtab google ja vaatab pane või see sama atria sinna otsingusse tulemus võib olla üllatav !

Ehk kõrgesti austatud külaline (kes lollusi targu oma nime all kirjutada ei julge) harib ennast kõigepealt ise ?
Näiteks selle pildiga välisosast

See pilt on Ateci väli osast.

Näiteks maakütte sp suudab ilma tenni kasutamata väljastada 64C tarbevett.
Õhk-vesi ei sobi põhikütteks, talvel hakkab sul tuhajuhan külm... Kui õhk-vesi, siis jäta alles ka õlikatel.

Eestikinnisvara kirjutas:Näiteks maakütte sp suudab ilma tenni kasutamata väljastada 64C tarbevett.
Õhk-vesi ei sobi põhikütteks, talvel hakkab sul tuhajuhan külm... Kui õhk-vesi, siis jäta alles ka õlikatel.

seletage nüüd mulle kui pumbavõhikule asi ära:

kuidagi saadakse tarbevesi 50(60 ) kraadi peale - st pump teeb, ehk pump on võimeline nii kuuma vett tegema. OK. Kuid COP on selle tegemise juures ju kehvem?

Kui boiler sooja vett täis, kas siis hakkab pump tegema põrandakütte jaoks 30 kraadist vett parema COP-iga?

Kui nüüd kannutäie tarbevett ära tarbin, siis võtab pump kätte ja teeb jälle törtsukese seda kuumemat vett juurde?

Kas nii?

(pean siin silmas sisseehitatud boileriga pumpi)

Kas keegi annaks nüüd asjalikku nõu, et milline süsteem ka -30 korral (selle ühe või paar külma nädalat aastas) mulle piisavalt sooja annaks.
Saan aru, et Thermia Atria (mida ees pool soovitati) peaks olema mõistlik süsteem. Kuna mingid olulised kompressorid asuvad majas sees ja mitte õuemoodulis. Kas seal on sees ka mingid elektritennid mis külmal ajal sisse lülituvad ja lisasooja sinna kütte ja tarbevette juurde lisavad ?
Keegi rääkis midagi õue ja toa vahelises liikumises oleva vedeliku külmumisest. Kas seal sees ei liigu mingi "antifriis" ?

Ning ka keskmiselt võin siis arvestada, et 35MWH energiat mis õlist täna välja põletan tuleb jagada COP 3-ga näiteks (mingi harju keskmine) ja seega maksan ca 10 MWH elektrit Õ-V pumba korral. Ning see süsteem toidab ära nii põrandakütte (maksimum mis tippkülmaga põrandasse kolmikust voolab on 43 kraadi, tavaliselt ca 36 kraadi), tarbevesi liigub torudes max 58 kraadi peal.

Veel mingeid seadmesoovitus ?

-30 juures toimivad - maakütte soojuspump, kesküttekatel, ahjud-kaminad, otseelekter.

Tuha-Juhan kirjutas:Kas keegi annaks nüüd asjalikku nõu, et milline süsteem ka -30 korral (selle ühe või paar külma nädalat aastas) mulle piisavalt sooja annaks.

Kalvisel on õigus, aga kuna sellise küsimuse esitavad paljud õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumpade huvilised, siis tooksin välja mõned statistilised faktid meie talvede kohta.
Võttes aluseks min. temperatuuride andmed Harku ilmajaamas kahel viimasel, küllalt käredal talvel, siis seal langes eelmise a (2010-2011) talvel vaid kolmel päeval temp alla -25°C (sel talvel 3p), alla -20°C viiel päeval (sel aastal 10p) ja alla -15°C eelmisel 16 ja sel talvel 15 päeval.
Kui arvestada kütteperioodi pikkuseks 220 p(= 5280h) , siis 2010-2011 talvel oli alla -15°C välistemperatuuriga tundide arv 242h (4,6% perioodist), alla -20°C tundide arv 97 (1,8%) ja alla -25°C tunde 11 ehk 0,2% kogu perioodist.
Sel talvel siis vastavalt: < -15°C 178h (3,4%), < -20°C 75h (1,4%) ja < -25°C 23h (0,4%) kogu kütteperioodi tunnikestusest.
Eestis on piirkonniti muidugi suured temperatuurierisused ja näiteks külmapealinnas Jõgeval langes sel talvel õhutemperatuur alla -15°C 27-l päeval (tunnikestus 395h e. 7,5% kütteperioodist), alla -20°C 17 päeval (kestus 233 h e. 4,4%), alla -25°C 11 päeval (kestus 121h e. 2,3%) ja alla -30°C kahel päeval ( 25h e. 0,5% kogu kütteperioodi tunnikestusest).

Tuha-Juhan kirjutas:...
Saan aru, et Thermia Atria (mida ees pool soovitati) peaks olema mõistlik süsteem. Kuna mingid olulised kompressorid asuvad majas sees ja mitte õuemoodulis. Kas seal on sees ka mingid elektritennid mis külmal ajal sisse lülituvad ja lisasooja sinna kütte ja tarbevette juurde lisavad ?
Keegi rääkis midagi õue ja toa vahelises liikumises oleva vedeliku külmumisest. Kas seal sees ei liigu mingi "antifriis" ?
...?

Kahjuks tänu siin ringi liikuvatele foorumi külatoladele, kes julgevad postitada ainult "külalise" nime alt, oled kahjuks asjast valesti aru saanud.

Ehk aitab natuke selgemaks ja edasi see PDF fail.
http://www.thermia.se/docroot/dokumentb ... uo-ENG.pdf

Pigem on aga ehitus vastupidi mõistlikkusele, ehk siis välisosas on oma soojusvaheti ja sealt liigub külmumiskindel vedelik teise soojusvahetisse, mis asub majas sees.
Mingeid kompressoreid siseosas ehk majas sees ei paikne, kuna tegu on õhk-vesi pumbaga.
Samuti saab PDF failist teada, et seade kasutab R404A gaasi .

Välisosast siis paar õiget läbilõike pilti ka, kus paremas servas näha ka kompressor.
http://www.domteplo.ru/images/Thermia_Atella.jpg
http://www.jahla-klimatizace.cz/materia ... hermia.jpg

100*(20C-(-20C))*10h= 40000Wh (eeldatud suvalist soojakadu soojusvoona läbi piirde tasapinna)
100*(20C-0C)*20h=40000Wh (eesmärk oligi võrdsustada)
10h=50% (20h-st)
40000Wh= 100% (40000Wh-st)
-20C= COP1,3 (?)= 40000/1,3= 30769Wh võrgust, eeldusel et pumba soojuslik võimsus on 4000W .
0C= COP 3 (?)= 40000/3=13333Wh võrgust, eeldusel et pumba soojuslik võimsus on 2000W.
30769Wh= 231% (13333Wh-st).
40000Wh(otse võrgust)= 300% (13333Wh-st). Sedasi siis lood lühema ajaga.
Sai vähe arvudega "müratud". Pretensioonid rahuldatakse teisipäeviti
Imelik.

hi guys, sorry for using english here, my estonian is not so great.

i did some small research based on the article here:
http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitu ... php?id=193

to check current prices in EUR per kW/h and here are some results, if anyone interested.


any critic is welcome, please feel free to reply back in estonian, i can read, but too rusty to reply back in estonian.
to those who wants can sen also excel file with calculations (as some columns are hidden to simplify the image)

slightly better image

Mõned märkused:
1. Tegemist on vaid kWh arvestusega. Kütteviisi hindamiseks on aga sama oluline arvestada ka ehitusmaksumust ja amortisatsiooni. Seejärel tuleb juba jaotus mugavuse järgi.
2. Ventilatsioonisoojuspump võib olla toetav kütteliik. Ainult sellega maja soojas ei hoia - kui just suur moosikeetja pole (füüsika).
3. Parandage aga tahkeküttekatla kasutegur peaks olema ju kõrgem, kui 75%?
4. Valikus pole kõige vanemat kütteliiki - ahi. Kaasaegse ahju kasutegur on >80% ja samas maksab vähem, kui katel. Kestab märksa kauem ja hooldust vajab ka vähem (puhastamist pole - vii ainult tuhk välja).
5. Kuidas on leitud elektri kWh hind? Pakette on ju mitu, lisaks ampritasud.

1. Tegemist on vaid kWh arvestusega. Kütteviisi hindamiseks on aga sama oluline arvestada ka ehitusmaksumust ja amortisatsiooni. Seejärel tuleb juba jaotus mugavuse järgi.

Agree. however i have no idea how to split them up + there are just so many different prices and amortisation rates. this just better to keep in mind.

2. Ventilatsioonisoojuspump võib olla toetav kütteliik. Ainult sellega maja soojas ei hoia - kui just suur moosikeetja pole (füüsika).

again, agree.

3. Parandage aga tahkeküttekatla kasutegur peaks olema ju kõrgem, kui 75%?

I pit it to 80%, but i guess this is also quite subjective?

4. Valikus pole kõige vanemat kütteliiki - ahi. Kaasaegse ahju kasutegur on >80% ja samas maksab vähem, kui katel. Kestab märksa kauem ja hooldust vajab ka vähem (puhastamist pole - vii ainult tuhk välja).

true, but i have no idea how to convert it into the data. i created this table just for myself and then decided to share it if anybody will find it useful also.
if anyone needs a source excel file, just let me know and i will try to upload it somehow also.

5. Kuidas on leitud elektri kWh hind? Pakette on ju mitu, lisaks ampritasud.

electricity cost taken from EE webpage, from the "Küttepakett "price range. i took 50/50 split between day and nigh tariff, it is not entirely correct, but i decided that safer is err on a more expensive side. ampritasu was not included into kWh price, this is correct, as i have no idea how to split it again.

anyway, below is the updated version.

Halupuu keskmine on pigem 47€, kui 57 ja elekter alla 0,09€ tegelikult ei taha kuidagi tulla.

On need 2012 energiakandjate hinnad ikka õiged? Palju odavamaks läinud:
Brikett: 2200 ->1862
Pellet: 2750 -> 2002

Küülaline - kas halupuu on ka odavamaks läinud?

2korda2 kirjutas:kas halupuu on ka odavamaks läinud?

Täna just ostsin 10 ruumi segapuid 39€/ruum. Eks kask või saar on kallim.

No energiasisaldus lepp vs kask on ka 2 korda - seega kõrgem hind igati õigustatud. Ülaloleva arvutuse aluseks paistab olevatki segapuu.
Siitsamast foorumist ka üks vanem teema.

selles tabelis oli kasutatus segapuud, siis ma panin uue hinda mis 2korda2 mainis: 39€/ruum. see teeb 1 EUR/kWh hinnaks 0.041 EUR/kWh.
teine asi et ma kasutasin kõik hinnad Tallinna jaoks, võib olla tartumaal on kütehinnad veidi vähem.

Veel üks sarnane vanem teema viewtopic.php?f=9&t=25674

Küülaline kirjutas:Halupuu keskmine on pigem 47€, kui 57 ja elekter alla 0,09€ tegelikult ei taha kuidagi tulla.

No mul oli ntx möödunud kuul el. tarbimine ~800KWh ja el.arve ~65EUR, ehk siis ~0,08EUR/KWh. Ega talvel ka kallim polnud, pigem odavam. 16A peakaitse, hetkel Kodu4 pakett, talvel oli Küttepakett. Tarbeveeboiler on taimeriga öise kütte peal, pesumasinad paneme ööseks või nädalavahetuseks tööle. Küte on ka praegu vaid öösiti sees. Kütteks on õhk-vesi peale ümber ehitatud õhk-õhk soojuspump (õhk-vesi soojuspumbad olid vähemalt siis kui ümber ehitasin, 4-5 a. tagasi, õhk-õhk omadest kordades kallimad) + akupaak. Toetavaks kütteks on tahkeküttekatel ja el.tenn. El.tenni pole küll kunagi tööle pannud, tahkeküttekatelt kasutasin sel talvel nii nädala jagu vist.

warlock kirjutas: No mul oli ntx möödunud kuul el. tarbimine ~800KWh ja el.arve ~65EUR, ehk siis ~0,08EUR/KWh. Ega talvel ka kallim polnud, pigem odavam...

Et siis veebruari ja maikuu küttekulud samad??? Päris pada pole mõtet ajada!

Külaline kirjutas:

warlock kirjutas: No mul oli ntx möödunud kuul el. tarbimine ~800KWh ja el.arve ~65EUR, ehk siis ~0,08EUR/KWh. Ega talvel ka kallim polnud, pigem odavam...

Et siis veebruari ja maikuu küttekulud samad??? Päris pada pole mõtet ajada!

El. kWh hind polnud kallim vaid pigem odavam. Vabandust, et pikalt lahti kirjutada ei viitsinud!

warlock kirjutas: möödunud kuul el. tarbimine ~800KWh ja el.arve ~65EUR, ehk siis ~0,08EUR/KWh.

See on küll üpris odav. Kui suur sul ööelektri osakaal olla võis?

Tupsu kirjutas:

Küttemees kirjutas: Thermia Atecit ei soovitaks kindlasti, kuna kompressor asub väil seadme sees ...
Pigem siis juba Thermia Atria, julgen isiklikult soovitada.

Tõsine huumorinurga teema. Huvitav küll, millisel õhk-vesi pumbal asub kompressor siseosa sees...
Äkki on nii ise ümber ehitatud Thermia Atrial ?

Tupsu,
minu õ-v soojuspumbal asub kompressor originaalis siseosa sees. Sai minuarust ükskord juba sel teemal vesteldud....
Teinekord on targem vait olla, paistad targem välja!

warlock kirjutas:hetkel Kodu4 pakett, talvel oli Küttepakett

Kui tihti sa pakette vahetad? Minuteada 1 kord aastas on vahetus tasuta.