Ehitusfoorum

Rehkenda seina paksus uuesti.

Sain ka aru, et peremees rehkendas kaminahjul ka kolde seina sisse...See aga päris nii ei toimi.

Robi 1 kirjutas:Sain ka aru, et peremees rehkendas kaminahjul ka kolde seina sisse...See aga päris nii ei toimi.

No sel juhul tuleks selle projektiga lõpetada

and kirjutas: Aga seina paksus 250, ma kardan ei lähe ilmaski soojaks.

250 on esimesel lõõril ja läheb ka 80 soojaks. Edasi aga tuleb nagu igal heal ahjul seinapaksust kahandada.
Seda, et tellisahjul ei ole võimalik nii teha, seda olen korduvalt ümber lükanud praktiliste näidetega. Tean, et mind on ka mõistetud.

and kirjutas:

Robi 1 kirjutas:Tegin postituses selgitava muudatuse.
Tervet ahju muidugi keegi shamotist ei kavatse teha, aga kaminahjul võiks poolenisti see seda olla. Plaanis näiteks teha paekiviga kaetud ahi, millel ylemised siseseinad teen otse shamotist.Kui, aga puhtavuugiline tellisahi, siis lappi shamott kylgedele( postiga toetama), muidu pikka pidu ei ole... Kahe voodri vahele muidugi paisumisvuuk ilmtingimatta.

Mis sellise ahju (puhtavuugiline tellisahi) minimaalsed mõõtmed oleksid ja kolde laius?
Kas välisseina paksus 120+10+120 liiga paksuks ei saa?

Kus siin arvutuses koldepaksust arvestatud on?
See parandus servi samott ilmus jupp aega hiljem.
Vabandust, kui tahetakse kedagi lolliks teha!

Kommenteeri siis ise seda 12+10+12 selgemaks.

kaminahi kirjutas:Kommenteeri siis ise seda 12+10+12 selgemaks.

Ei ole mul rohkem midagi kommenteerida! Robi väitis, et puhtavuugiga tellisahjul on tingimata sisse vaja lappi samottvooder. See siis teekski ju punane 120 mm, vill 10 mm ja samott 110 mm. Eksisin, et arvestasin samotti paksuseks 120 mm

Sisevoodrit ei ole vaja ainult punase tellise kaitseks vaid ka soojuse yhtlasemaks jaotamiseks, et leevendada väliskesta pingeid. Köige kuumem osa yleval vöiks minu loogika järgi teha töesti lappikivist ( nagu see ka Soomes osades ahjudes on ). Kyll soojaks läheb.Tähtis, et ahju iga 5 aasta tagant vahetama ei peaks, nagu vahel juhtub praktikas meil seni.

and kirjutas:

kaminahi kirjutas:Kommenteeri siis ise seda 12+10+12 selgemaks.

Ei ole mul rohkem midagi kommenteerida! Robi väitis, et puhtavuugiga tellisahjul on tingimata sisse vaja lappi samottvooder. See siis teekski ju punane 120 mm, vill 10 mm ja samott 110 mm. Eksisin, et arvestasin samotti paksuseks 120 mm

Ära neid hüümärke kohe pane...Mina loll ei teinud vahet 100-l ja 10-l. Sina eksitasid veel samoti paksusega ja ongi sassis Lappi samott aga esimesele lõõrile kohe kindlasti . Siis saab ikka ahju kütta ka.

Sellega ma absoluutselt nõus.
Ei pane ka hüüumärke.

Minimaalne kolde laiaus ...25 cm, aga katsuks ikka laiema teha kui vähegi kannatab ja hiljem ei taha kannatama jäädagi.30 -35 tunduks mulle juba rahuldav.[/quote]

Kolde suuruse arvutamisel tuleb teada kui palju on vaja puid põletada ööpäevas.

K-rauas olid mingid tellisahjude näidised ja yhel oli kolle nii väike, et hea kui pysti saab kolm halgu panna. Ahi muidu täiesti normaalse ahju välimusega. Seal kyll täielik pettus välja arvestatud.

Seal oleks pidanud küsima kui palju ahjuvalmistaja lubab korraga puid koldesse panna ja kui sagedasti. Kui need parameetrid on vastavuses siis ilmselt vastab arvutustele. Minu tead arvutatakse soome tüüpi ahjudel kolde mahtu liitrites.

Ma ei ole ametlikult mingi ahjuehitaja ja saan veidike vabamalt ka toimetada, kasvöi tunde järgi ja vörreldes olemasolevaid ahjusid. Ahju teen alati veidike suurema kui tunduks esialgu vaja olevat, sest vahel on ka ilmad suhteliselt kylmad ja hea kui on varu.Koldele annan ka meeleldi pikkust, et tuli ei käiks liialt ukse ja siseseina silla peale. Viimaste kogemust pöhjal olen ka otsustanud, et kolle vöiks kaminahjul sirgelt töusta 6 kivirida, enne kui hakkab peegel koonust looma tagaseinas. Kui vähegi ruumi poolest kannatab, siis lasen löörid neljast kyljest alla, mis tagab yhtlasema soojenemise ja paisumise ( jääb ära ka hunnik villa ahjus).

Robi 1 kirjutas:Ma ei ole ametlikult mingi ahjuehitaja ja saan veidike vabamalt ka toimetada, kasvöi tunde järgi ja vörreldes olemasolevaid ahjusid. Ahju teen alati veidike suurema kui tunduks esialgu vaja olevat, sest vahel on ka ilmad suhteliselt kylmad ja hea kui on varu.Koldele annan ka meeleldi pikkust, et tuli ei käiks liialt ukse ja siseseina silla peale. Viimaste kogemust pöhjal olen ka otsustanud, et kolle vöiks kaminahjul sirgelt töusta 6 kivirida, enne kui hakkab peegel koonust looma tagaseinas. Kui vähegi ruumi poolest kannatab, siis lasen löörid neljast kyljest alla, mis tagab yhtlasema soojenemise ja paisumise ( jääb ära ka hunnik villa ahjus).

Tänud kõikidele kogemuse jagamise eest. Minu valikud läksid lihtsamaks. Ei ole küll selle teema sisu, kuid võtan sõnasabast kinni - Robi, räägi lähemalt neljast küljest laskuvatest lõõridest. Ise olen mõelnud kolme külje peale.

Selliseid ahjusid olen kohanud ja ka ise teinud, kus kylgedelt langeb maani, aga eest ja tagant poole ahjuni, nii palju kui vöimalik. Ahi peab muidugi olema parajalt suur, et vöimalik ka taha löör tekitada( kesklööri-järelpölemiskambri ja tagaseina vahele). Ka tagaseinale panin lappi shamotist sisevoodri veel ise, aga seda ei tohi laiskusest toetada koldeseinale, vaid eelnevalt välisvoodrisse otstega myyritud kividele näiteks ( see mu oma aretus...).Esiseinale tuleb teha ka eraldi sisevoodri kandesild ja kyljed villaga. Seda ei tohi koldesillale toetada, sest kolle ja kesjklöör peavad vabad olema.
Koldesillaks kasutavad päris meistrid valumassi, aga ma pole seda seni proovind. Mingil juhul ei tohiks siiski tavalist latti kasutada. Seni olen völvilaadse silla teinud ja traadiga kokku tömmand pealt , aga kuna Soomes on edukalt kasutatud malmis sildasid, siis edaspidi proovin ka ise neid( pildil suure katla tuharesti osa, mida kasutan ukseava sildamiseks ahju sees).

Tere

Tõstaks teemat

Plaanis kevadet sisustada ja üks suitsuahi valmis laduda. Küsimus on aga millist tellist kasutada välitingimustes, et see ka kestaks?
Kolde vooderdaks seest šamotiga, et tuli punasele kivile liiga ei teeks.

Lp
HrOnkel

Tere!
Kui endiselt valikus (nagu pealkirjas) Aseri või Lode tellis, siis välitingimustesse kindlasti Lode ja hoolikalt vuugitult. Väike katuseke pikendab suitsuahju eluiga tunduvalt. Täisvundament on iseenesest mõistetav.