Korstna katik

[Edgar57]

Jah. mingid distantspuksid vahele. Plaadiks võiks sobida näiteks kuumakindel mineriit.

Sa mõtled tsementplaadi ja puidu(tala) vahele?
Kui palju peaks olema - mingi 5mm aitaks ve? Peab nuputama millet puksid - kas mingi torukese jupid jne.
Et vastu ei tohiks kruvida?

Kiududega tulekindlast tsementplaadist teed ekraani. Vastu kaitstavat pinda seda keerata ei tohi. Kaitstava pinna ning ekraani vahel peab olema vähemalt 3cm tuulutuspilu.

Aa jah selge on - üleval juba kirjutasid ka!
Ja sarikate vahel ju samamoodi - ex?

[motamees]

Kas nii ka võima? Villaks oleks siis 4cm fooliumiga plaatvill. 6mm saaks hoida kokku, kui panna 1mm terasleht mineriidi asemele.

[Ruudi]

Milleks sellised aretused ? Kas terasleht ja õhkvahe on parem isolatsioon kui vastav kivivill ?

[xxx]

Tundub, et põrandat on kaitseekraani kasutades keeruline teha, sest ventileeritav, vähemalt 3cm vahe peakas olema tala ja kaitseekraani vahel. Ehk siis kaitstava pinna.

[Edgar57]

Einohh!
Täitsa lõpp. Jääbki tegemata. See 3cm peab siis tuulduv olema?
Vekseldamine on küll antud juhul lihtsam.

[Edgar57]

Milleks sellised aretused ? Kas terasleht ja õhkvahe on parem isolatsioon kui vastav kivivill ?

Minu puhul ca 7-8cm villa vähe - korstnajala soojus paneb laetala läbi tulekindla villa kärssama.

[lMaxl]

Milleks sellised aretused ? Kas terasleht ja õhkvahe on parem isolatsioon kui vastav kivivill ?

Minu puhul ca 7-8cm villa vähe - korstnajala soojus paneb laetala läbi tulekindla villa kärssama.

Teoreetilisel võimalik, tegelikult see keskond seal tala juures nii kuumaks ei tohiks minna (200 °C – 12-15 min, 400 °C<1min. Kiirgusel 50 kW/m2 kulub süttimiseks 15-30 s, 20 kW/m2 ca 2,5 min. Alla 10 kW/m2 kiirgus ei ole piisav puidu süütamiseks), samas kui peaks selles vahelae tsioonis kus korsten terves ulatuses jälgitav pole mingi sädeme oht tekkima ja seda veel „tuulekoridoriga“ toetatakse siis... süttimis tingimused kindlasti paranevad. Kui ehitus selles järgus, et saad vekseldada või talasid nihutada, prooviks ka sedasi.
Kas keegi omab andmeid korstna põlengu puhul kivikorstna temperatuuridest?
Max

[Edgar57]

Milleks sellised aretused ? Kas terasleht ja õhkvahe on parem isolatsioon kui vastav kivivill ?

Minu puhul ca 7-8cm villa vähe - korstnajala soojus paneb laetala läbi tulekindla villa kärssama.

Teoreetilisel võimalik, tegelikult see keskond seal tala juures nii kuumaks ei tohiks minna (200 °C – 12-15 min, 400 °C<1min. Kiirgusel 50 kW/m2 kulub süttimiseks 15-30 s, 20 kW/m2 ca 2,5 min. Alla 10 kW/m2 kiirgus ei ole piisav puidu süütamiseks), samas kui peaks selles vahelae tsioonis kus korsten terves ulatuses jälgitav pole mingi sädeme oht tekkima ja seda veel „tuulekoridoriga“ toetatakse siis... süttimis tingimused kindlasti paranevad. Kui ehitus selles järgus, et saad vekseldada või talasid nihutada, prooviks ka sedasi.
Kas keegi omab andmeid korstna põlengu puhul kivikorstna temperatuuridest?
Max

Nujah - tegelt iga vekseldus nõrgestab ju konstruktiooni ka! Sellepärat selle teema üles võtingi.

[motamees]

...Kas keegi omab andmeid korstna põlengu puhul kivikorstna temperatuuridest?

Mul korstnapõleng olnud neli korda. Kordagi pole korsten nii palavaks läinud, et ei mahuks selle 80kraadi alla.
Termomeetriga just mõõtnud pole, aga käega tunnetuse järgi on see arvamine antud. Ka oli mul tol ajal puitsein otse vastu korstnajalga.

[Robi 1]

Korstnapõleng oleneb tahma või pigi kogusest. Paksudes paekivikorstnates see erilist ohtu ei kujuta ja seal võib ta kolm päeva jutti põleda. Valvas tasub muidugi olla ja kergem oleks puhastada tihemini.
Villast katikut ei soovita teha, sest sinna teevad meelsasti ka hiired pesa, mis võib süttida. Valada kergkruusast näiteks.
Põlemiskuumist võib pildilt arvata... ja sellised asju juhtub ka meil.

[vuuk]

Vaja korstnajalga laduma hakata!
Laetalade vahe 55cm.
1 täiskivi lõõriga.

Tere
Kõigepealt enne talade paigaldamist on ju võimalik teada, kuidas, kuhu ja mis moodi. Miks peab ehitama selliselt, et enne teen ja pärast mõtlen?
Nüüd kui võtta appi matemaatika ja teha mõned väikesed arvutustehted...
Ühekivilõõr võib korstnas paikneda mõlemat pidi. Lõõri paiknemisel korstnas pikkupidi oleks korstna laiuseks 38 cm. Paiknemisel teistpidi aga 51 cm.
Numbrid 38 ja 51 ei ole muidugi laest võetud. Need mul (pikaajalisel praktikul) kui kõige elementaarsemad numbrid ammusest ajast pähe kulunud. Tavapäraste 250x120x65mm telliste puhul mõõdud: 12cm, 25cm, 38cm, 64cm, 77cm, 90cm...
(vahemärkusena - http://www.vuuk.ee/korstnahinnad.html - sellel lehel nimetuste lahtris olevatel numbritel muide tähelepanelikul uurimisel leiab nende numbritega kindla seose.)
Laetalade vahe 55 cm.
55-38=17cm
17/2=8,5 cm. Seega mõlemalt poolt korstent jääb puudu 1,5 cm. Võimalik on talad painutada korstna kohalt laiali, et vahe oleks normikohane ja fikseerida.
Lõõri paiknemisel korstnas teistpidi on korstna välismõõduks on 51 cm
55-51=4cm
4:2=2cm.
2 cm vahesse sirmi ei areta, seega selle puhul pole mõtet üldse arutleda.

tellis 65x125x250

Mitte 125 vaid 120. (Foorumis ei sobi valetada, sest mõned inimesed peavad siinset informatsiooni ülimaks tõeks).

[kaminahi]

Variant. Lapid laeni tellistest, mis tagab ka korstna soojenemise, ja sealt edasi lähed Schiedeliga. Selle ohutuskuja, 20 mm või 50 mm, leiad tootja kasutusjuhendist.
http://www.schiedel.ee/fileadmin/data/e ... d_2008.pdf

[rokikas]

Kuule Robi. See rakett stardib sul küll nüüd vales suunas? Või tormad plutooniat külastama?

[Edgar57]

Tänud abi eest!
Tegin ikkagi vekselduse ära - süda rahul!

Jah tellise laius on 120 mitte 125! Minu viga!

Varsti uus peavalu ootamas: korstnapits!
Katusest ka veel vaja läbi pugeda. Kivid ju peal.