Ehitusfoorum

Kui kips seintele siis piisab aquastopist. Kipspõrandale enam ei piisa.

Selge pilt. Lõpuks ometigi mõned asjalikud vastused. Suured tänud.

Ärge ajage inimstele sulaselget PASKA.

Vannitoas on nõutud, kordan NÕUTUD veega kokkupuutuvate pindade HÜDROISOLATSIOON .

Siin ei ole vahet kas sul on trapp või ei põrandal, antud nõue on ja see on kohustuslik. See kas seina tuleb niiskustõke või hüdroisolatsioon oleneb konkreetsetest mõõtudest veepunktist . Vaheseintest ruumis, välisseintest ja ruumi suurusest. Vaata veelkord õpetusi ja saad need kaugused teada. Vanni ala ja 500mm lisaks on Teil kõik hüdroisolatsiooni mastiksi all, samuti on põrand koos ülestõstetega hüdroisolatsiooniga tehtud. Need on nõuded mitte kellegi Kalvise poolt väljamõeldud ahkäibkah lahendus.

Alusta selle kerge ülevaate lugemisest: http://www.mira.ee/static/files/77.plaa ... d%20EE.pdf
ja
Siirdu edasi selle põhjalikuma asja juurde http://www.mira.ee/static/files/145.063 ... 030111.pdf

Lae lahendus oleneb konkreetselt lae konstruktioonist. Milline on selle läbilõige ja mis asetseb seal taga.

Palun mitte eksitada inimesi kui pole lugenud isegi tootjajuhiseid lahenduse kohta, normidest ei hakka siinkohal rääkima .

Kalvis kirjutas:Kui kips seintele siis piisab aquastopist. Kipspõrandale enam ei piisa.

Aprillikuu on läbi.

Nüüd siis oleme alguses tagasi. Üks soovitab üht, teine teist. Eestpool keegi mainis, et on ise proovinud Aquastopiga ja hiljem lammutades mingeid niiskuskahjustusi ei avastanud. Antud juhul "minu" vannitoas oli varem seinas eterniitplaat, mille liitekohad olid mõnes nurgas üldse ilma vuukimata ja irvitasid üksteisest poole sentimeetri jagu eemale. Vanni ja seina liitumiskohas oli viimased 3-4 aastat segu pragunenud ja laskis päris kindlasti ka vett vanni alla voolata. Seinad olid kaetud vakstulaadse tapeediga. Mitte mingist muust veetõkkest polnud ruumis haisugi. Olenemata sellest pole ruumis mingeid silmaga nähtavaid veekahjustusi. Ilmselgelt oleneb see ka inimesest kes ja kuidas oma vannituba kasutab. Mõnel inimesel on peale vanniskäiku põrandal viis sentimeetrit vett, mõnel vaid niisked jalajäljed. Saan aru, et hüdroisolatsioon on mõeldud äärmuslikke tingimusi silmas pidades ja sellega võimalik endale piltlikult öeldes vannituppa teha üks suur kummist tuba. Samas, kas sellel ka reaalselt mõtet on iga kord? Mis juhtub tegelikult siis, kui jätta hüdroisolatsioon panemata ja kasutada vaid Aquastopi? Arvestades seda Mira kodulehel toodud paigaldusjuhendit, kus kirjas need niisked ja märjad tsoonid siis tuleks mul terve vannituba 100% hüdroisolatsiooniga üle tõmmata. Seal aga juba päris arvestatav rahaline hinnavahe. Kas see investeering ennast REAALSELT ja ära tasub? Mina isiklikult olen veel kahtleval seisukohal selles suhtes...Kas vuugitud plaat ise siis ei takista piisavalt vee imbumist alumistesse kihtidesse?

Ehitajad on andnud viited ja öelnud kuidas peab tegema. Paar hobiaedniku on öelnud kuidas saab teha. Tegelikult saab igasugu jura kokku teha. Siinkohal juhiksin tähelepanu eterniidi ja kipsi vahele, nimelt kartong hallitab väga edukalt ning on väga vett vastuvõttev. See 100 eurot mis sellele hüdrole kulub ei ole mingi number vannitoa remondi juures, leian, et pole tegu koonerdamise kohaga. Hilisem ümber tegemine läheb kordades kallimaks. Eelnevalt mainiti, et aastaid olnud kipsil polnud häda midagi, samas ma olen ka täiesti musti plaate välja lõhkunud, millel paber üldse puudus pealt, oli lihtsalt ära hallitanud.

valik ja riskid on sinu.

Teoreetiliselt on vuugisegu ja plaat suurema vee kindlad. Osad vuugisegud on lausa vett hülgavad. Siiski ei aita see niiskuse kui sellise vastu. Hüdroisolatsiooni puudumise kohta on neid teemasid ka siin foorumis küll, milleks tekitada endale lisa probleeme?
Hüdroisolatsioon märgruumis on nõue mitte valik.

Kusjuures hydro nõue ei ole mitte ainult sinu, vaid ka su naabrite pärast. Just hiljuti kuulsin eestist tulnud plaatija pärlit " esimesel korrusel pole hydrot ju vaja, all on kelder"

Tere! Sellist vannituba, ei võtaks mõistlik plaatija plaatida. Võta vaader v. mingi sirge latt, kontrolli neid seinu ja saad aru, miks. Plaatimine vanale kõverikule, õõtsuvale, igati loodist väljas sileeterniidile, on mahavisatud raha. Peldikusse peldikut ehitada, pole mõtet - arvan ma.
Kosu veidi, nii aasta-kaks, peksa see jama välja ja ehita siis - saad ilusa ja kestva asja. Seniks leia mingi muu variant: värv, PVC rullmaterjal... Aquastopiga on nii nagu muudegi materjalidega, et vahel tõesti ei juhtu midagi, kui on kasutatud vales kohas, peaks aga juhtuma siis on puuuuks! Andres

pikk88 kirjutas:... Arvestades seda Mira kodulehel toodud paigaldusjuhendit, kus kirjas need niisked ja märjad tsoonid siis tuleks mul terve vannituba 100% hüdroisolatsiooniga üle tõmmata. Seal aga juba päris arvestatav rahaline hinnavahe. Kas see investeering ennast REAALSELT ja ära tasub? Mina isiklikult olen veel kahtleval seisukohal selles suhtes...

Mina ei kahtleks paigaldusjuhendis! Alati ei peagi kõik REAALSELT ära tasuma, aga kindlam tunne on ikkagi.
Üle paarikümne aastat tagasi kahtlesin ka koduse vara vabatahtliku kindlustuse mõtekuses (nagunii minuga midagi ei juhtu), aga kui mõni aeg peale kindlustuse sõlmimist läks 10l boiler seina peal kärssama ja pani köögi kergelt põlema ning kindlustus mul kogu kahju ilusti välja maksis, mu kõhklused kadusid. Peale seda pole enam midagi põlema läinud ja ei oska nüüd arvatagi, kas mul tasub ikka veel loota, et see investeering (kindlustusmaks) REAALSELT ära tasub või peaks selle rahaga midagi targemat tegema?

Seda ma täitsa usun, et uni on endal rahulikum, kui asi hüdroisolatsiooniga kindlustatud
Andresto, juhiks su tähelepanu sellele, et selle igati loodist väljas olevale kõverale eterniidile on juba niikuinii planeeritud kips peale panna (seekord siis loodetavasti sirgemalt, kui aluspind) See jutt, et esimesel korrusel pole hüdrot vaja on küll tõsine pärl. Teeb hommikul vara tuju heaks kohe Aga peale paari hobiaedniku olen nõu pidanud ka teiste inimestega, kes paneelmajades vannitubasid on remonteerinud. Seis on täpselt 1:1 Ehk siis 50% väidab, et on vaja ja teine 50% väidab, et ei ole mõtet. Sellest ka natuke kõhklev seisukoht minu poolt.

On suur vahe, kas aquastoppi kasutatakse väga tundlike põrandatel või mitte. Kui on tundlik (oht läbitilkumiseks alla naabrile) või halvad materjalid (puit, kips) siis põrand tehakse hüdrotõkkega.
Seinad on kordades ohutumad ja seal piisab aquastopist (põrandast ülespoole nurk kangaga tehakse hüdrotõkkega).

Tere!

pikk88 kirjutas: Andresto, juhiks su tähelepanu sellele, et selle igati loodist väljas olevale kõverale eterniidile on juba niikuinii planeeritud kips peale panna (seekord siis loodetavasti sirgemalt, kui aluspind) ...

Võta natuke hoogu maha ja saad isegi aru, et see ei ole hea mõte! Andres

Kalvis kirjutas:On suur vahe, kas aquastoppi kasutatakse väga tundlike põrandatel või mitte. Kui on tundlik (oht läbitilkumiseks alla naabrile) või halvad materjalid (puit, kips) siis põrand tehakse hüdrotõkkega.
Seinad on kordades ohutumad ja seal piisab aquastopist (põrandast ülespoole nurk kangaga tehakse hüdrotõkkega).

Kuule lõpetage see pasa suust välja ajamine. Kui Te ei jaga teemast mitte midagi, siis olge parem vait. Märgruumid, nende nõuded ja tegemine on omaette ooper nii tehnikalt kui seadusandluselt. Näita kasvõi üks viide OMA sõnade tõestuseks. Või maini juurde, et need on konkreetselt Teie mõtted ja teoreetilised soovitused.

Praegusel juhul jääb koduperenaisele/mehele mulje, et Te nagu jagaksite teemast natuke midagi. Kokkuvõttes on soovitused hoopis pahatahtlikud, vaenulikud ning materjaalset kahju tekitavad .

cartman kirjutas: Just hiljuti kuulsin eestist tulnud plaatija pärlit " esimesel korrusel pole hydrot ju vaja, all on kelder"

Kalvis kirjutas: Kui on tundlik (oht läbitilkumiseks alla naabrile) või halvad materjalid (puit, kips) siis põrand tehakse hüdrotõkkega.
Seinad on kordades ohutumad ja seal piisab aquastopist (põrandast ülespoole nurk kangaga tehakse hüdrotõkkega).

Elati enne seda hüdrot ja elatakse ka pärast. Kui ikka mingit aurusauna ei taheta teha siis pole hullu midagi. Tuleb korralikult plaatida, kõik nurgad ilusti silikoonida(siis võib isegi natuke basseinigi mängida), kütta ja ventileerida siis toimib asi normaalselt. Hüdro peaks ju kapillaarniiskuse vastu olema, mitte basseini efetiks, või eksin? Kasutaja pikk88, tee omale väike makett, plaadi uks kast ära ja vaata kas tuleb vett sealt plaatidest ja vuukidast läbi. Kui seadust taga tahad ajada siis muidugi hüdro ja muud viled.

Plaadi vuugid pole veekindlad. Kui tahad veekindlat vuuki siis selle jaoks on epovuugi aine. Kõik ained on kahekomponentsed jne.

magnar kirjutas:Elati enne seda hüdrot ja elatakse ka pärast......... Kui seadust taga tahad ajada siis muidugi hüdro ja muud viled.

Kuna meie tänaval pole veel keegi auto alla jäänud siis järelikult põrgu see liiklusseadus. Asjatu vaev selle järgimine. Nagunii ei juhtu meiega midagi.

rokikas kirjutas:

magnar kirjutas:Elati enne seda hüdrot ja elatakse ka pärast......... Kui seadust taga tahad ajada siis muidugi hüdro ja muud viled.

Kuna meie tänaval pole veel keegi auto alla jäänud siis järelikult põrgu see liiklusseadus. Asjatu vaev selle järgimine. Nagunii ei juhtu meiega midagi.

Ja mitmes kodus Eestis on vannitaoseinad hüdroga kaetud? (seadusekuulekad eksperdid)? Ei õhuta vaenu muideks.

magnar kirjutas:Ja mitmes kodus Eestis on vannitaoseinad hüdroga kaetud? (seadusekuulekad eksperdid)? Ei õhuta vaenu muideks.

Minul on.
Urmas

Minul ka.
Kui ka "Pikk88" samuti teeb siis ka temal. Ja kui teadmised tänapäevastest ehituslahendustest levivas siis 10 aasta pärast ehk vägagi paljudel.

Unustasin mainimata, et olen hüdroga kõik seinad kokku võõbanud ka paarile kliendile plaatimisteenust osutades ja ühel kliendil oli vannituba juba eelnevalt üle võõbatud. Ämmale pean ka varsti tegema ja kohe kindlasti võõpan hüdroga kõik seinad ja põranda, olenemata sellest, et ta elab esimesel korrusel ja all tema enda kelder.
Urmas

Kui vannitoas on uputus, remonditud vannituba, ja puudub hydro, kas kindlustus maksab kõik naabrite kahjud?

On ka lagi võõbatud, sest siis ei ole mingit muret ükskõik millise ripplae tegemisega. Endal näiteks lepalauast.

Et ei tekiks vaidlejatel arusaamatusi siis mainin ära et minu puhul pole tegu koduperemehe/perenaisega. Olen oma lühikese elu jooksul natukene ehitusega kokku puutunud, kuid kuna ise pole varem ninapidi vannitoa ehituse juures algusest lõpuni passinud siis tekkisidki mõningad kahtlused, sellepärast sai ka see vana teema üles kaevatud. Kui arvestada, et selles majas, milles kõneall olev vannituba asub, on üle saja korteri, milledest umbes 75% kuulub pensionäridele, kes pole oma peldikuid/vannitubasid juba viimased 40 aastat remontinud ja ei oma mingisugust hüdroisolatsiooni oma niisketes tsoonides, siis peaks ju see maja selle ajaga olema maatasa mädanenud/roostetanud? Paraku seisab üsnagi kindlalt.
P.S. Täna avastasin viimase korruse naabrimuti WC-s uue pärli, mida ei saa kohe mitte kuidagi teistega jagamata jätta. Kanalka tuulutus jookseb teadupärast katusele, tolle tädi WC-s paistis mulle toru kõrvalt vastu tähistaevas läbi umbes rusikasuuruse augu. Kui uurisin kaua tal sein lahtilõhutuna niiviisi seisnud on siis selgus, et vähemalt viimased kaks aastat. Sellepeale läks minul küll silme ees kirjuks, kui arvestada millised kogused sooja sealt augu kaudu taevasse on lastud ja palju vihmavett sealtsamast koos lumega sisse on tulnud...

Andresto kirjutas:Tere!

pikk88 kirjutas: Andresto, juhiks su tähelepanu sellele, et selle igati loodist väljas olevale kõverale eterniidile on juba niikuinii planeeritud kips peale panna (seekord siis loodetavasti sirgemalt, kui aluspind) ...

Võta natuke hoogu maha ja saad isegi aru, et see ei ole hea mõte! Andres

Võtsin nüüd natuke hoo maha ja loodan, et ehk valgustad mind natuke lähemalt, miks see ei ole hea mõte?