Ehitusfoorum

Sellise hoone puhul tuleks pikemas perspektiivis kindlasti paigaldada maaküte. Kui tahate palju puid teha, siis müüge need maha, hinnad päris head. Selliseid, isegi rumalaid lahendusi nagu 50 KW maapumpa ja 100 KW halukütet ei tasuks isegi mainida. Arvutage enne härrased. Kui maaküte, siis täislahendus ja põrandküttega. Kui teie hoone puhul kasutada madalatemperatuurilisi radikaid, siis need läheks hirmus suureks, ma eeldan. Tervet maja põrandküttega küttes ja hoides hoones sama temperatuuri, mis enne elektriga küttes, võite küttekulu jagada umbes 3,5-ga, eeldades, et paigaldate ikka kvaliteettoote. Soojaveeboileri mahu saab öelda ikka konkreetselt projekti ja teie plaanidega tutvudes. Kui tarbite ka suvel palju sooja vett või kütate koguni basseini, siis ei tohiks ka vältida päikesepaneelide võimalust. Kuna eeldan, et hoone asub maapiirkonnas, siis isiklikult plaaniks võimalusel keset maja korraliku ahju rajamist, millega saate nädalavahetusteks temperatuuri tõsta ja pikemate elektrikatkestuste korral maja plussis hoida. Kiirest üleskütmiseks sobiks ka õhk-õhk pumbad, kuid see lahendus toimiks kuni -15, -20 külmakraadini. Huvitav, et osadel vendadel on isegi orienteeruvad hinnad salajased. Ja tööstuslike maasoojuspumpade puhul soovitan ikka kasutada spetsialiste, mitte hot.ee , mail.ee jt kahtlaseid kujusid. Teie hoone puhul on projekti nägemata ja teiega vestlemata ligikaudset summat võimatu öelda. Aga kui tahate, siis täislahendus maakütteseadmega koos küttesüsteemi rajamisega võite arvestada näiteks 70 000 euroga.
Lugupidamisega igapäevane soojuspumba paigaldaja

Lõpuks ometi märkis keegi ka ahju ära! Kaminahi oleks sellises kohas vägagi hää asi, eriti juhul kui koht pole "euro" viimistlusega. See on lisaboonus, mida külalistele pakkuda. Sõltub loomulikult suurel määral ruumide jaotusest.
Maasoojuspump on ka hää aga seda üle dimensioneerida pole mõtet. Isegi 60-80kW on tõenäoliselt liiast, kui maja soojustusele natukenegi rõhku panna. Võimaluse korral soovitaks selle ühendada ikkagi põranda taha - 10-12 kraadi sees hoidmiseks piisab ehk põrandasse 20-kraadi laskmisest.

Tupsu kirjutas:Kaldun arvama, et planeeritakse radiaatoreid,mitte põrandakütet. Kesse toimival asjal ikka põrandaid lammutama hakkab. Pealegi radiaatorid saab vajadusel veest tühjaks lasta, põrandakütte puhul on see hulka raskem.
Põhi argument on aga see, et üle dimensioneeritud radiaatoritega kütab jaheda ruumi palju kiiremini vajaliku temperatuurini ülesse, kui põrandaküttega.

Idee poolest on võimalik põrandad ülesse võtta ja torud sisse panna. Aga see eeldab suuremaid ehitustöid, kui esialgu plaanis. Õnneks on tänapäeval saadaval väga hea disainiga seina radiaatoreid. Arvan, et jääme nende peale. Kindlasti on need vähem efektiivsemad kui põrandaküte aga lollikindlamad hoolduse poolelt.
Vaatan siin, et niipalju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid arvamusi aga kõige enam mainitakse siin maakütet. Ega vist teisiti saa kui tuleb teha kütte projekt. Keda soovitate ja mis tootja maakütet?

Mina ei teeks sellele majale maakütet see ei ole otstarbekas. Pellet ja radiaatorid on hea lahendus. Pelletikütet saad automatiseerida ja juhtida hästi, kiiresti ülesse kütta, kui ei viibi majas temperatuuri alandada jne..

Cozmoz kirjutas: Ega vist teisiti saa kui tuleb teha kütte projekt.

Täpselt. Ja mitte maakütte paigaldus projekt vaid esmalt tuleb soojuskulu ja vajalik hetkevõimsus selgeks teha. Siis alles saab valikutega täpsemalt edasi minna.

Ega Te ei saagi seda täpset tippu kätte (hetkevõimsus). Seda saaks ainult katselisel teel kui saata suurem seltskond sinna külmaga pidutsema. (põrandat ei soojustata, seinad maakivist, lae soojustus?)
Äkki on teada palju praegu külmaga puid, elektrit nädalalõpuga kulub ?

Maaküte vs pellet.
Oletame et vahet ei ole. Soovitakse võimalikult väikese radiaatoripinnaga saavutada max tulemus.
Ei usu et mistahes radikas sobib maakivist seinale.
Vanasti köeti losse õhkküttega , ka antud juhul saaks konvektoritega palju ilusama ja väiksema ülekandepinnaga lahenduse.

Kuna paistab et maasoojuspump jääb valikusse.
Siis pakuks välja veel ühe täienduse ,mida kasutatakse hotellide puhul.
Majal on soojuspump, mille energia antakse külmakindla lahusega "küttesüsteemile". Suvel keerad toa seinalt nuppu ja vent kanalist tuleb jahutus. Antud juhul keeraks ka talvel nuppu ja tuleb küte.
Süsteem ära ei külmu. Kui külalisi ei ole siis sooja või külma ei puhu.

St tahan öelda et sõltumata sellest kas tipp tuleb 80....150 kW tuleb tuba radikaid täis sest maja pidevalt intensiivselt ei köeta.