Saade " Kaua võib"

[Leevi]

Pottkivi kirjutas:

"Kuna ahi on venitatud sügavuti üle pooleteise meetri pikkuseks, otsustas pottsepp kollet mitte nii pikaks teha, ladudes koldele eraldi tagumise vaheseina. A. Veski nimetab taolist lahendust kolde taha laskuva lõõriga ahjuks. Kel huvi võib sellest lugeda eelnimetatu raamatust peatükist 5.6 Toaahjude konstruktsioon. Šamottkivid olid laotud taoliselt, te kahe kivi eemaldamine ei kahjustanud konstruktsioone. Seega saigi need roobiga lahti nügitud ja välja võetud.

Mis puudutab eksperthinnangut, siis see sai koostatud lähtuvalt kliendi pretensioonist- ehk siis peale kolme ja poole aastat kütmist vähenesid ahju soojuseraldumise näitajad. Juhul kui olnuks tegu koheselt peale remonti mittesoojeneva ahjuga, sisalduks eksperthinnangus ka põhjalikum kolde ja lõõride tehniline analüüs."

Seda kolde taha laskuvat lõõri nimetatakse ka null-lõõriks. Midaiganes. Minu küsimus puudutas rohkem seda, et kas remonditud ahju kolle ja lõõristik on omavahel proportsionaalsed. Ei ole viitsinud veel ahju saadaolevate andmete ( nn eksperthinnang ja nähtud saade) põhjal täpsemalt analüüsida, aga teles kõlanud soovitus ahju rohkem kütta oli, pehmelt öeldes alarmeeriv. Mitu korda siis peab ahju kütma, et viimane ka piisavalt soojaks läheks? Kui vajalik puude kogus arvestatakse ahju massi järgi, kas siis võib 2,75 -tonnisele ahjule teha pliidi kolde ja lasta sealt läbi vajaliku puude koguse? Milline on suitsugaaside temperatuur seitsmenda lõõri või siis pigem pika slepe lõpus ehk korstnasse suubumisel? Kui kolle on väiksem kui lõõristik eeldab, siis jahtuvad suitsugaasid paratamatult enneageselt maha. Soovitus kütta rohkem viib aga selleni, et kui viimaste lõõride välisseinad saavutavad soovitud temperatuuri, siis on esimeste lõõride seinad ülekuumenenud.

Olemata ekspert, oman teatud nägemust ekspertiisi koostamise kohta. St, esmalt oleks tarvis kirjeldada inspekteeritavat objekti. Mu meelest tasuks algatuseks ära tuua need andmed, mida tänasel päeval esitab pottsepp omaehitatud ahju passis. Nende andmete baasil saab ahju kohta öelda piisavalt ka kõrgtehnoloogilist uurimist rakendamata.

Heldur Napp on sümpaatne vanakooli pottsepp, kes ehitanud ahjusid kauem kui mina siinilmas elanud. Tema vastused Allasele olid niisamuti meeldivad. Saadet jälgides tundus, et nn kannatanu ei ole just unelmate klient. Samas, MTÜ Eesti Pottsepad juhatuse esindajad, keda saatejuht oma ala tippspetsialistideks tituleeris, ei suutnud asja veenvalt lahendada. Milleks elektroonilised vidinad ja tähtis hoiak ja hämavad "tõed" kui piisaks arukusest ja paarist lihtlausest?

PS Hullu kütja eest ei saa kaitsta ka parimat ahju, kuid selles loos ei tundu ka ahi just parim olevat.

[motamees]

Ekspert kirjutab:
Kuna ahju tegelik pinnatemperatuuri maksimum saabub 90 minutit peale ahjuukse sulgemist jäi ajanappusel maksimumtemperatuur mõõtmata...
5.Kokkuvõte.
Peale suitsulõõride korralikku puhastamist kuumeneb ahi vastavalt lõõristiku ehitusele ja etteantud puukogusele.
-----------------------------------------------------------------------------------
Mulle jäi arusaamatuks, kuidas sai teha lõppjärelduse, kui kõige tähtsamat asja polegi tegelikult mõõdetud. Ainult oletati, et peaks ju soojaks minema. Mittesoojenev ahi oligi tegelikult ju saate tegemise peapõhjus.
Sellisena pole pottsepal sellest eksperthinnangust mingit abi. Oleks lõpptemperatuur fikseeritud, poleks memmel enam midagi öelda.

[Koit]

Tere.

Motamees, kas Sa ekspertarvamust lugesid?


6.Kontrollkütmine.
Paksemaseinaliste ahjude arvestuslikuks maksimaalseks puukoguseks kütmiskorra puhul loetakse 1kg puid 100kg ahju massi kohta. Antud juhul siis 25-27 kg.
Minimaalne lubatav puukogus, mille puhul ahi säilitab oma kasuteguri on 50% maksimaalsest. Kuna toas oli hetkel 11.3 kg puid teostasime kontrollkütmise antud kogusega.
Ahju keskmine pinnatemperatuur enne kontrollkütmist oli:
*ahju esikülg ülaosa 21*C alaosa 26*C
*ahju vasak külg ülaosa 25*C alaosa 21*C
*ahju parem diagonaalne külg ülaosa 20*C alaosa 18*C
Kütmise kestvus - puude süttimisest koldeukse sulgemiseni. 80 minutit. Pinnatemperatuur 50 minutit peale koldeukse sulgemist
*ahju esikülg ülaosa 55*C alaosa 40*C
*ahju vasak külg ülaosa 50*C alaosa 35-45*C
*ahju parem diagonaalne külg ülaosa 60*C alaosa 45*C
Kas temperatuuri tõus kogu ahju ulatuses sellise kütuse kogusega ei ole Sinuarust tõestuseks, et ahi soojeneb ühtlaselt. Ma ei oska muud öelda, et ehitagu keegi samasugune seitsme lõõriga ahi järgi, mis nii ühtlaselt soojeneks. Vaadake mõõdistusi, isegi seitsmes lõõr on sellise väikese puidu kogusega soojenenud 34*. See, kui me oleks veel seal tund aega istunud ja mõõdistanud ei oleks meie arvamust muutnud, ahi ju soojenes ühtlaselt ja seda me sinna mõõdistama läksimegi. Muideks majja oli mingil ajal paigaldatud ka õhksoojuspump, mida perenaine kasutas. Kuidas ja kuipalju perenaine seda ahju küttis jääb tema teada ja südametunnistusele.
Ahi on renoveeritud osaliselt aastal 2007 kevadel, siis oli EN 15544 veel "maaletoomata" nagu Raivo mainis, seega ei ole kohane arvustada antud ahju ehitust selle alusel.

Lugupidamisega

Koit Koppel

[motamees]

...Motamees, kas Sa ekspertarvamust lugesid?...

Muidugi lugesin. Muidu poleks ju mul tekkinud küsimusi. Seal lõpus selge sõnaga õeldud, et lõpptemperatuuri pole mõõdetud. See aga oleks selle juhtumi lõpetamiseks vajalik olnud. Te ei saa ju enam kinnitada, et ahi üle 60 kraadi soojeneb.
Aga memm oli kaval. Lasi oma ahju ära puhastada ja arvatavasti pole sentigi maksnud.
Mis siin ikke jaurata. Ilmselgelt on üks vigadest ebaõiged kütmisvõtted. Nagu Peetripoeg juba mainis, on need visad kaduma.

[kaminahi]

Jah, Koit, oli see EN maale toomata, aga Veski oli olemas. Seitsme lõõriga ahi ei ole juba siis olnud klassika. Selle arvustamiseks kasutasin tõesti ka nüüdisaegset arvutusmeetodit.
Ma tahan selle ahju näitele toetudes selgitada klassikat, et üle füüsika ei hüppa keegi. Ahjulaborisse ehitasime viielõõrilise, eks need andmed saa selgitama.

[kaminahi]

Tere.


Ahi on renoveeritud osaliselt aastal 2007 kevadel, siis oli EN 15544 veel "maaletoomata" nagu Raivo mainis, seega ei ole kohane arvustada antud ahju ehitust selle alusel.

Lugupidamisega

Koit Koppel

Tere Koit.

Eksperdid, teete oma suhtumisega raskeks võimaluse arutada asja sisuliselt. Koit, kuidas on võimalik aru saada sinu seletusest, et EN 15544 uuringute tulemused ei kehti näiteks 1866 aastal ehitatud ahju kohta?

[vuuk]

Minule kõneleb see õpetlik lugu eelkõige, kui lihtne on sattuda tegijatel ehitajatel "hammasrataste vahele".
Mitte alati pole ju võimalik tegelda ona eriala raames pisi-detailideni selge oleva kindla kitsa alaga.
Aga ühel päeval võib tulla kuningas klient oma ülierisoovidega. Tegija võib tahta üritada parimat, aga kusagil on võimete piir. Kui õigel ajal "ei" ei söanda ütelda, siis...nii juhtubki.

...Muideks majja oli mingil ajal paigaldatud ka õhksoojuspump...

Selles lauseklipis sisalduvas on ka ilmselt üht-teist peidus.
Kõigepealt 7 lõõriga ahi, mis ise tegelikult piiripealne ja ülim saavutus, kui selline üldse normaalselt saab toimida.
Kui juba soojuspump paigaldati, siis seda ilmselt ka kütmiseks kasutati. Seega ahjuga üritatakse niisuguse kombineeritud küttevariandi puhul külmadel päevadel vaid lisaks kütta.
Kui juba lisaküte, siis sussutamine ja mitte igapäevane. Kujutan ette, mis korstnad sellest režiimist "tunnevad"
Minu korstnaehitamise töises praktikas on juba ette tulnud niisuguste kombineeritud küttesüsteemide tagajärgi likvideerida. Samas on üsna tõenäoline, et sellises olukorras ka uus telliskorsten kiiresti laguneb. Ja siis on jälle foorumis põhjust arutleda tegijate halvast töökvaliteedist,materjalide ebakvaliteetsusest. Ning "Kaua võib"-taolistest saadetest vaadata, kuidas tegijaid meistreid lintšitakse. Ja hästi arvustada oskavad siis need, kes tegelikult asjast kõige vähem teavad.

[kaminahi]

Selgitan oma eelmisele postitusele lisaks. Austerlastel on ahjuarvutuse programm, kuhu sisestatakse kolde ja lõõristiku andmed ja vastu saadakse ahju kõlbulisuse vastus. 2009 aastal olid nad oma just selle programmiga Tartus pottseppade ees ja Paul Pääso sisestas sinna kolmelõõrilise, umbkoldega ahju parameetrid, ning kõlbulisuse, ehk kasuteguri numriks tuli 77% ning väikese kohendamise järgi sai vajalik 78% kasutegur ka olema.
Küsin ekspertidelt, et kumb siis siin ei kõlba nüüd, kas seitsme lõõriga umbkoldega ahi või austerlaste arvutusmetoodika, mis meile on ette pandud.
Kordan selgituseks, et ma räägin konkreetsest ahjust, mitte ahju ehitajast.

[xxx]

Selline ahi võib kenasti toimida, kui seda regulaarselt puhastada. 1x aastas on kohustus seda teha. Lühema lõõriga tekiks põlemisjääke muidugi vähem. Kui sellist süsteemi aga "sussitama" hakata, on hädad kiired tulema.

See saateformaat on juba selline, et mida suurem konflikt, seda suurem reiting ja seda õnnelikumad on ka saate tegijad. Võitlus teerulliga.

[Robi 1]

Seda teemat lugedes tekkis kohe küsimus, et kas keegi on üldse korstna seisukorda ka uurinud? Probleemid ahjuga võivad tihtilugu ollagi korstnas. Korsten tõmbab, mitte ahi. Omast praktikast võin õelda, et peale uue korstna ehitamist on nii mõnigi " probleemne" ahi lahinal tõmbama hakanud ja läinud ka sojaks.

[kaminahi]

Seda teemat lugedes tekib tahtmine kaasata siia üks vanem ekspertrehkendus, mille on veeretanud juba EN-i kehtivuse ajal selle maaletooja ise.
-------------------------------------------------------------------

Raporteeri postitusestVasta tsitaadigaRe: Pottsepa raamat
Postitas Annes » Pühapäev Mai 15, 2011 23:05



Sain arvutused valmis, need kehtivad pottkivi ahju kohta, tellisahjul on need parameetrid suuremad. Mis puutub hoone soojapidavuse kohta, siis arvestatakse ehitusaastat- siis kehtinud ehitusnorme ja eeldame, et ehitati ka vastavalt. Raivo
elamine 70 m2 vajab keskmiselt 80 W/m2 kohta tunnis sooja, see on maksimum ja seda renoveeritud maja kohta. 70 x 80 = 5600W võimsust. Et jätkuks 24-ks tunniks siis soojavajadus on 5.6 kW x 24 = 135 kWh. Et Kaminahi on korralik peremees ja kütab kuiva puuga 20 % niiskust siis vajab ta ühekordsel kütmisel kui ahju kasutegur on min. 78 % . 135 : ( 4 x 0,78) = 43,2 kg kuivi puid. See on maksimum külmade ilmade korral. Tavaliselt kütta 20 kg puudega. Ahju kolde mõõtmed 50 x 86 cm ja kõrgus 100 - 105 cm. Esimene lõõr 15 x 50 = 750 cm2, viimane 7. lõõr 300 cm2. Lõõride kogupikkus 7,5 meetrit. Slepe keskjoonest kuni korstna otsani ka 7,5 meetrit, muidu on probleeme tõmbega. Ahju välisgabariidid on 88 x 122 x 253 cm, seega 4 x 6 x 9 ahjupotti + ümarnurgad, pindala 10,6 m2. Ahjul soojeneb 85 % kogu külgpinnast, seega 9,1 m2 ja saadav pinnavõimsus 9,1 x 0.6 = 5,5kW. Selline ahi tuleks ehitada soojakapiga siis on ta võimsus mõnevõrra suurem. Muide, ka minul on ette näidata sellised ahjud ja kütavad maksimaalselt 75.4 m2 korterit, ehitatud 1940 ja alles hiljuti sai neile teha sisu (koole ja lõõrid) remont.


viewtopic.php?f=1&t=28568&p=153180#p153180

-----------------------------------------------------------------------

Loodan, et mõistetakse minu juba eelnevalt seatud küsimust, seda veelkord kordamata.

[onuaivar]

Ei näinud seda saadet, äkki keegi paneb siia lingi järelvaatamiseks?
Aga muidu tore kaklus, tuld!

[kaminahi]

Ei näinud seda saadet, äkki keegi paneb siia lingi järelvaatamiseks?
Aga muidu tore kaklus, tuld!

Proovi siis ahjunduses ekspert olla

http://www.tv3play.ee/play/265923/?autostart=true

[meelisvaiksaar]

Õhtust.
Huvitav,et mitte esimene inimene ei kirjuta,et Jätkuvat KAKLUST teile........
Kas pole mitte huvitav mõtteaine? Ja need peavadki olema lugupeetud pottsepad? Kes peavad endast..Ja selle järgi peetakse ka neist.
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar