Ehitusfoorum

Pelleteid on kogu aeg saada ning ise olen kasutanud FlexHeat pelletied mida saab ka nende kodulehelt otse telida või vaadata sealt lähim edasimüüja. Pelletite eelis jällegi väiksem ladustamise jaoks vajaminev pind ning ei pea midagi kuskil kuivatama jne. Kindlasti leiab igaüks enda jaoks parima varjandi kuid pelletikam on üks headest lahendustest. Kui täna öelda sõna õhksoojuspump siis teab iga mees millega tegemist on ning tähtsaks osutub üldjuhul ainult hind. Pelletikaminatest ei tea aga väga paljud ning nende suhtes ollakse skeptilised. Samas inimesed kes neid juba kasutavad on väga rahul. Turul on ka väga mitmeid pelletikamina pakkujaid kuid kindlasti soovitan uurida ka järelteeninduse kohta, et kas ka seda pakutakse pädevalt. Selle nädala näide, et klient soetas Tartust suht tundmatu ettevõtte pelletikamina ning nüüd küsis minult nõud kuna antud firmast ei saanud ta vist pädevat järelteenindust. Müüa oskavad kõik aga nigu ikka, pärast ei taha sinust enam keegi midagi kuulda!
Edu!

Piiritusesõber kirjutas:On siis lõhkipuhumise oht või tõesti. Toad hermeetilised ning ruumidevahelist õhuliikumist ei esine? ...

Toad ei ole hermeetilised aga kütmise kontekstis on.
Kui lasta 100mm toru kaudu sooja õhku tuppa, siis tuleb ka teist niipalju lasta tagasi kamina ruumi. Nii tekib õhuringlus. Kui tagasivoolu pole, siis peab hoidma uksi lahti, muidu jääb tuba külmaks (ringvool lakkab). Kolme toruga teist korrust küttes tekib nii suur õhuringlus, et trepil istudes on seljaga tõmbetuult tunda. Lukuaukusid kaudu maja ikke ei küta. Olgu nad kasvõi aidaukse luku mõõtu.
Eraldi teema on maja läbikostvus õhkkütte korral. Terve maja oleks nagu üks suur tuba.

Eks seda teemat võib siin arutlema jäädagi. Praegu tundub see lihtsalt pottseppade ja alternatiivsete lahenduste võitlusega. Eks iga inimene otsutab ise, milline tema jaoks parim lahendus. Nii, et ei ole mõtet maha teha asju. Sest mina hindan kiviahjusid kõrgelt. Igaüks otsutab ise ja kõikidel küttelahendustel on omad plussid ja miinused.

Tervitades


Taavi
www.pelletikamin.ee
info@pelletikamin.ee
56239816

tuiskar kirjutas:... Praegu tundub see lihtsalt pottseppade ja alternatiivsete lahenduste võitlusega... Sest mina hindan kiviahjusid kõrgelt. Igaüks otsutab ise ja kõikidel küttelahendustel on omad plussid ja miinused...

Kui võitlus, siis võitlus.
Meil Tuiskariga täitsa ühed mõtted ju - ka mina hindan kiviahjusid kõrgelt.
Loomulikult valib iga inimene ise oma küttekehad. Ei lähe me teda püstoliga ähvardama. Ka mina valisin kunagi õhkkütte variandi täiesti vabatahtlikult. Sellepärast siin nüüd "võitlengi" asju selgeks. Kirjutan sellest, mida olen läbi elanud ja tundnud.
Läbikostvusest veel. Me kõik oleme ilmselt lapsepõlves torutelefoni teinud. Meil vennaga oli tolmuimeja toru kahe voodi vahele pandud. Siis sai magama jäämise asemel hoopis salajuttusid rääkida. Õhkkütte variandi puhul meenus mulle see lapsepõlve seik tihti. Ülevalt voodist võis alt teleka "salajutte" kenasti kuulata.

Tänud vastuste ja kitsaskohtadele ning erinevatele alternatiividele suunatud arutelu eest.

Tundub, et mõistlik on siiski ehitada nii, et igasse tuppa jääks "ahju puudutus".
Pean mainima, et esialgu oli plaan teha üks korrus juurde ning kütta õhkküttekaminaga (õhk tuua väljast nign sisse korralik ringlus jms vajalik).
Kuna teine korrus jääb ära (inimeste hulk vähenes, ning elamispinda ei ole vaja mõttetult suureks ajada), siis jäi ka see lahendus ära.
Õhkküttega, olenemata, mis agrekaat seda kütab on minu jaoks üks miinus, nimelt elekter.
Elektriga ei ole seni probleemi kui seda on ja ilusa ilmaga tavaliselt teda on, seega
hetkel on missiooniks ikkagi teha küte võimalikult sõltumatu erinevatest teenusepakkujatest ning kehtivast riigikorrast.

Hakkan vaikselt pihta puuküttel pliitleivaahjuga.

Tundub mõtlemist väärt mõte teha teine küttekolle 3-me ruumi peale kokku (suur tuba ja magamistoad).
Proovin selle läbi seedida ja segadusel ka siin mõtteid proovile panna, tuleb tunnistada, et ei julenud nii kastist välja mõelda.
Monoliitse küttekeha kasuks räägib ka hirm, et maja lähedalt möödub rong (minu õnneks masuajal neid ei ole näinud kuid mine sa tea).
Suvel ei ole viga, talvel peale pikka külma kui maa ära külmetab, läheb ka vibratsioon tugevamaks, seega kahtlused igasuguste mittemonoliitsete ehituste osas olemas,
samas seda saab kõike lahendada korraliku vundamendiga, eeldusel et ühendused on viidud nn maad mööda.

Veelkord tänud, et aitasite muuta valgemaks ja soojemaks rada, mida mööda hetkel astun.
Hilisemad mõtted jäävad hilisemasse aega, iga asi omal ajal.

keit

kaminahi kirjutas:Kus ma olen rääkinud korstna embamisest Kolme tuba kütvast ahjust pole midagi ennekuulmatut osanud arvata

Lihtsalt üks korstent embav ahi

http://mha-net.org/docs/temp/080715kiesling.htm

Ennem, kui mina hakkaks sellist embavat ahju tegema, peab kunde seda mulle vähemasti kolm korda ütlema. Siis mäletab ta seda ka ise pärast.

Just!

Sellepärast ma soovitangi kahte ahju: ühte väiksemat magamistubade kütmiseks ja ühte suuremat kaminahju ülejäänud maja kütmiseks.

Mulle ei istu kuidagi lahendused, kus 72 ruudu kütmiseks tuleb ehitada 3 küttekollet. Juba meie vanaisadele ei meeldinud. Küll aga korterelamute üürnikele. Magamistoas voodist ahju kütta , seda ma nägin ja näidati Osooni saates
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=124892 alates 16:30

Ühe kaminahjuga kütmiseks on Keiti vanas palkmajas väga head lahendused olemas.

Ahjuni läheb veel aega, mõtlemist ja kaalumist mis kuidas, kuhu ja kes selle valmis ehitab.
Enne oli seal ametlikult 3 korterit ja iga mees oli endale ahju ehitanud. No ei olnud mõistlik, aga kuidas sa ikka elad nii, et kui naaber viitsib kütta, siis saad sooja.
Plaan ikka ise ehitada, aga ei oma niipalju kogemust hetkel ja aega läinud viimasest tegemisest.
Samas aega on selle kiire asjaga, tähtis, et saaks nii, nagu peab.
Proovin mõne kursuse läbida meeldetuletuseks ning kui tunne, et ei ole päris kindel tegudes, otsin meistrimehe, kes
on nõu või jõuga toeks. Eks see foorum siinkohal on ka väga abiks.

Esmalt proovin pliidiga maha saada ning parem küsida rumalaid küsimusi kui hiljem tõdeda, et läks valesti.
Olen arvestanud ka sellega, et negatiivseima variandi puhul tuleb mitu korda teha.
Pliit tuleb leivaahjuga ning soome tüüpi, soemüüri ei tee, osaliselt plaan lasta suitsugaasid esmalt
otse korstnasse (1 kivi lõõr) ning teen väikese lesipingi (va 1m pikkuse) ja ajaks ka selle vajadusel soojaks.

Kuna leidsin ajude lammutamisel kivid, mis olid enamuses vist enne ahju ehitamist asunud pliidi vundamendiks, ning ei tea, mis kividega tegemist on, siis
kas äkki keegi teab, kas neid tohib üldse kasutada pliidi välismüüritises ning kui ehitaksin välismüüri ja lesipingi
serviti tellistest, kas see oleks väga väär (kolde saaksin sügavama natukene).
Või peaksin laduma 2 kõrvuti asetsevat lapiti tellismüüri või siis tegema pliidi lapiti tellistest ja hiljem soovitud efekti saavutamiseks
antud tellistega ümber vooderdama?

Erilist soojasalvestajat ma pliidist ei oota, tähtis, et keset leivategu pooleks ei läheks.

Pilt ka kivist, ei ole mul see pildistamiseaparaat väga hea, aga vast on nähtav.

Tänud ette!

keit

keit kirjutas:.
Olen arvestanud ka sellega, et negatiivseima variandi puhul tuleb mitu korda teha.
Tänud ette!

keit

Sellise variandiga arvestamine ei ole küll tänuväärt, ega rentaabel. Tulusam on kulutada see aeg pottsepana pottseppade töötoas. Kindlasti saad sealt tarkuse, kas ehitada ise või lasta ehitada. Usun mina, et kõik osalejad saavad usu ehitada midagi ka ise.