Ehitusfoorum

norin tähte nii nagu teemaalgata just ei tahtnud
sest ei mõista mida selle küsimusega loodetakse saavutada.

see kulu isegi kui ta on ainult seadmele kulunud elektrikulu on nii OLENEV suurus ja kui siia lisada ka üldelektrikulu siis see muudab selle küsimuse veel mõtetumaks.

märksõnad oleks siis

maja asukoht Eesti piires
maja asukoht looduse mõistes
maja konstruktsioon ja selle eripärad
inimeste eluharjumused
lisaküttesüsteemid
jne. jne.

elektrikulu isegi ühesugustes paneelmaja korterites on erinev ka sarnaste peremudelite korral siis ... ?

kokkuvõtteks kulub elektrit täpselt niipalju sellele seadmele kui palju soovid sa sellega soojus energiat saavutada oma tuppa ja see sõltub ka konkreetsest seadme mudelist ja süsteemi ülesehitusest jne.

palju teie auto bensiini/diislit kulutab kui ikka maanteel 90km/h sõidate - kas on olemas kõigil ühene vastus sellele küsimusele ?

Ikka oleneb 100asjast, aga see, kes üldse ei tea midagi elektrikulude suurusest, siis mingid piirid ju ikka saab.
Ega see foorum pole ju ülikool

Külaline kirjutas:õhk-õhk seadme puhul ei aita uste lahti hoidmine kui see on ainuke küte - soe ei liigu uksest nii nagu te mõtlete

Ei pea ju seinapealset seadet sisse panema, on ka vent torude otsa käivad siseseadmed muideks millega võid kõikidesse tubadesse suunata uksed kinni.
Lihtsalt silmaringi laiendamiseks mainin

laurit kirjutas:september 449 kWh
oktoober 549 kWh
november 721 kWh
detsember 829 kWh
jaanuar 1099 kWh

veebruar 1106 kWh (sh sooja vee tootmine 8 päeva)

ponkskar kirjutas:2x (katuslaega) Silbetist maja, 180m2, mõlemal korrusel põrandaküte, köögis kütan külmade ilmadega ka pliiti. Pumbal veel eraldi voolumõõtjat pole, seega kogu maja/pere viimase 6kuu elektrikulu on olnud:
august:520kw 56,29€
september: 608kW 63,46€
oktoober: 791kw 76,16€
november: 984kw 93,31€
detsember: 1029kW 97,63€
jaanuar 2012: 1106kw 107,73€

2011a. elektrikulu kokku oli 9791kw. Tubades hoian sooja 22-23.

Buderuse 9-10kW pump on.

Veebruar 1208kwh

Tere

Veebruar 2012 4030 kw
Põrandaküte devireg 550 regulaatoriga ja õhksoojus kaminad 2tk
Arve on ikka koletusuur
On see reaalne, kui tegemist korda tehtud vana puitmajaga ( palksein, korralikult väljast soojustatud )
Muid tarbijaid nagu ikka, 2 telekat, pesumasin, elektriboiler, 2 arvutit

skip128 kirjutas:2-kordne fibomaja, kokku 190 m2. Panen ainult 2011 kulud siia. Mul pumbal eraldi voolumõõtjat pole, seetõttu sisaldub tarbimises kogu kupatus: küte, soe vesi, igapäevane elektritarbimine. I korrus põrandaküte, II korrus radikad. EE küttepakett.

jaan: 2230 kwh, 174 eur
veebr: 2442 kwh, 189 eur
märts: 1861 kwh, 149 eur
apr: 1054 kwh, 89 eur
mai: 708 kwh, 66 eur
juuni: 367 kwh, 43 eur
juuli: 222 kwh, 32 eur
aug: 422 kwh, 50 eur
sept: 633 kwh, 66 eur
okt: 1241 kwh, 112 eur
nov: 1600 kwh, 143 eur
dets: 1986 kwh, 170 eur

jaan 2012: 2327 kwh, 211 eur
veebr 2012: 3061 kwh, 267 eur

skks, kui suur maja? kas radiaatoreid ka on? kui palju toas temperatuuri on? vanni kasutad?
Tundub küll päris korralikult tarbinud olevat. Veebruar oli kõva pakane ka muidugist.

See on mingi ulme. Lisaks veel 2 õhkkütte kaminat. Miski peab olema väga valesti. Väidetavalt maja renoveeritud. Sellised arved isegi ainult radiaatorkütte kasutamise korral liiga suured. See veebruari külmalaine oli naljanumber eelmise aasta külmaga. Usun, et midagi on valesti ehitatud (kas kollektor aladimensioneeritud või siis valesti paigaldatud). Ei ole enam viitsinud endal eraldi rehkendada ja elektrit maksan . nn. EE prognoosi alusel. Kaks viimast kuud (01 ja 02) on arved olnud 200 euri. See tähendab seda, et EE on järjekindlalt minult rohkem raha võtnud, kuid kevadel rehkendab jälle tagasi, kui miski kontroll posti otsas arvesti näite kontrollib (tavaliselt igal aastal on korra käinud). Köetavat pinda on ca 300 ruutu ja 2 korrusel radikad. Tarbevesi on kah pumba toota. Arve sisaldab ka nn. teleka, elektripliidi ja külmikute tarbimist.

siimsusi kirjutas:

tegelikult kirjutas:

pea kirjutas:Need kogu maja elektri näidud ei anna mingid aimust, palju küttele kulus.
.....

Räägid õiget juttu,kuid kahjuks on vähe neid,kes sellest aru suudavad/tahavad saada.

EE-l on sellised mõiste nagu ampripõhine võimsustasu (0,32) ja Võrguühenduse kasutamise ampritasu (0,37), kokku 0,69 EUR/A
Kui kasutada puhast elektrikütet, siis on vaja ka oluliselt rohkem ampreid ja maksta kogu aasta jooksul ka neid tasusid.

Ei pea eriti paika.. iseäranis puhta elektrikütte puhul

ka 3x16 A peakaitse (vähim, mida uuele majale kolmefaasilisena antakse) võimaldaks pidevalt tarbida 3 x 16 A x 220 V x 24 h x 30 p = 7900 kWh kuus. Ühegi siinkirjutaja elektrikulu pole ületanud 4000 kWh külmimate kuudega.

Iseäranis otseelektrikütet on probleemivaba muu suurema tarbimise ajaks (pliidi kasutamine, saunakeris, pesumasin) välja lülitada. Vähemalt parematel õ-V pumpadel on kas standardis või lisavarustuses seade, mis ei lase peakaitset üle koormata. Maasoojuspumpadel ehk on siis samuti?

Väikse peakaitse korral tuleb lihtsalt pisut rohkem nuputada elektriskeemi kallal. Lisaks saad suurema tarbimisega soodsama paketi, mis kokkuvõttes alandab ka sinu olmeelektri hinda..

Gaasi propageerijad peaksid arvestama sellega, et väga paljudel gaasi lihtsalt pole (näiteks mina ja mu naabrid)
Lisaks, kui palju maksab gaasiga liitumine ja torustiku ehitus krundi piirilt seadmeni? Tuttaval küsiti selle eest paar aastat tagasi ~40 000 EEK!! See on juba 30% soojuspumba täishinnast (koos paigaldusega).
......

Ise uurisin kunagi sama asja.. liitumine 40 T, trassiehitus 40 T, seadmed 40 T. kokku 120 T EEK ja ilmselt miskid lisakulud veel.. laias laastus läinuks olemasoleva tahkekütusekatla asendamine gaasiga 10 000 € (liitumistasu 40 T on muidugi ühekordne kulu, mis ei amortiseeru).

Eelpoolkommenteerijate arvudest on näha, et täna on praktikas suurema tarbimise korral tegelik elektri kWh hind 0,1 € kandis. Saksamaal on see ligi 0,3 €. Gaasi kWh hind on meil 0,04 ja Saksamaal 0,06 € kandis (http://www.energy.eu).
Kui Euroopa gaasihinda samal tasemel suudab hoida (kildagaas ja LNG) ning meie oma hindadega neile järele tõuseme (mis ilmselt toimuma saab), siis on gaasiküttel mõte igati olemas. Soojuspumba aastaringne COP peaks sel juhul olema 5, et sama kWh hinda saavutada.

Elektri, kui kvaliteetseima energialiigi hind, kasvab ilmselt edasi ka Euroopas. (Põhjuseks tuumajaamade asendamine päikesepaneelidega ja tuuleparkidega.) Hakkab juba tunduma, et minu kaks aastat tagasi lambist pakutud 0,3 €/kWh väiketarbijale aastaks 2020 oli eksitav.. - nii odavalt ei pruugi elektrit siis enam saada...

aivar00 kirjutas:See on mingi ulme. Lisaks veel 2 õhkkütte kaminat. Miski peab olema väga valesti. Väidetavalt maja renoveeritud. Sellised arved isegi ainult radiaatorkütte kasutamise korral liiga suured. See veebruari külmalaine oli naljanumber eelmise aasta külmaga. Usun, et midagi on valesti ehitatud (kas kollektor aladimensioneeritud või siis valesti paigaldatud). Ei ole enam viitsinud endal eraldi rehkendada ja elektrit maksan . nn. EE prognoosi alusel. Kaks viimast kuud (01 ja 02) on arved olnud 200 euri. See tähendab seda, et EE on järjekindlalt minult rohkem raha võtnud, kuid kevadel rehkendab jälle tagasi, kui miski kontroll posti otsas arvesti näite kontrollib (tavaliselt igal aastal on korra käinud). Köetavat pinda on ca 300 ruutu ja 2 korrusel radikad. Tarbevesi on kah pumba toota. Arve sisaldab ka nn. teleka, elektripliidi ja külmikute tarbimist.

Kui saladus pole, siis milline pump kasutusel? Endal ka vaja samas suurusjärgus pinda peamiselt radikatega kütma hakata, siis teaks pakkumisi küsida.

Heh, ma arvasin,et mul on ka arved suured. Aga siin paljudel samad või suuremadki.
216 ruutu põrandaid (teine korrus on kaldkatus). Maja on fibost, katusel 25cm villa, väliseinas 10cm "müügimaja kvaliteediga" tehtud peno soojustust. Laes topeltkips. Ainuke maja miinus on,et esimese korruse põrand oli oli ostes tehtud 30cm sammuga vesikontuurid (mõistlik eksole). Seega see suurte külmadega vahest jahedam all ala 19c. Muidu maja soe . Teine korrus alati 23+ c .
naine lapsega kodus igapäev, ise mitte,seega on üldelekter natuke madalam,kui muidu võiks olla.

Panen parem lingi oma kuludega,siin on summad ja kw-dir kirjas suht..

https://docs.google.com/spreadsheet/ccc ... WxWamh6a0E

trebla kirjutas: ... Vähemalt parematel õ-V pumpadel on kas standardis või lisavarustuses seade, mis ei lase peakaitset üle koormata. Maasoojuspumpadel ehk on siis samuti?

Oskad ka ehk mõne "parema" Õ-V pumba mudeli nimetada, millel selline asi kasutusel on või lisavarustusena pakutakse?

Minul on endise PG ehituse (nüüd miski Calore OÜ peaks nimi olema) paigaldatud sakslaste Vailant. Kollektorit on maas 600 m. Ise kaldun arvama, et võiks olla 200 m lisaks. Siis oleks kasutegur tõenäoliselt veel parem. Jänni aga siiani jäänud ei ole.

aivar00 kirjutas:See on mingi ulme. Lisaks veel 2 õhkkütte kaminat. Miski peab olema väga valesti. Väidetavalt maja renoveeritud. Sellised arved isegi ainult radiaatorkütte kasutamise korral liiga suured. See veebruari külmalaine oli naljanumber eelmise aasta külmaga. Usun, et midagi on valesti ehitatud (kas kollektor aladimensioneeritud või siis valesti paigaldatud). Ei ole enam viitsinud endal eraldi rehkendada ja elektrit maksan . nn. EE prognoosi alusel. Kaks viimast kuud (01 ja 02) on arved olnud 200 euri. See tähendab seda, et EE on järjekindlalt minult rohkem raha võtnud, kuid kevadel rehkendab jälle tagasi, kui miski kontroll posti otsas arvesti näite kontrollib (tavaliselt igal aastal on korra käinud). Köetavat pinda on ca 300 ruutu ja 2 korrusel radikad. Tarbevesi on kah pumba toota. Arve sisaldab ka nn. teleka, elektripliidi ja külmikute tarbimist.

Tänud vastuse eest.
Kuskohast viga otsima hakata?
Maja iseenesest on soe, soojakadu nagu ei tohiks olla. Lithsalt see põrandaküte on üks igavene needus.
Ainult 1 elektriradiaator, mis asub eeskojas.

Vaatasin, et postitasin maakütte teemasse, tegemist siiski tavalise põrandaküttega, mitte maaküttega.

Kuskohast viga otsima hakata?
Maja iseenesest on soe, soojakadu nagu ei tohiks olla. Lithsalt see põrandaküte on üks igavene needus.
Ainult 1 elektriradiaator, mis asub eeskojas.

Miks sa arvad et asi vigane. Võibolla, tarbimisega kõik väga ok ja ökonoomne tarbimine kw per m2. Kõigepealt pead hakkama teoreetilistes arvutustest, et välja selgitada maja energiakaod. Kui suur sul maja on ja mis soosjustus.

Paigaldasin suvel Moveki Gapsal 8 kw maasoojuspumba ja päikese paneelid, kuna õlikütte arved hakkasid suureks paisuma. Kõetavat pinda majas 140 m2, alumisel korrusel põrandaküte ja üleval radiaatorid,õli kulus 2500 liitrit aastas. Paigaldasin katla ja paneelid ise ning süsteem veel täielikult valmis pole (torud katlaruumis veel korralikult isoleerimata, tubade temperatuuride automaatika peenhäälestus jne.) Movek pakkus ilma majaga tutvumata katla kuluks 8450 KWh aastas. Praegune kulu ainult katlale (eraldi voolumõõtja)
september 429,4 kwh
oktoober 409,1kwh
november 601,3 kwh
detsember 826,5 kwh
jaanuar 1185,3 kwh
veebruar 987,6 kwh

Olen rahul ja tulevikus loodan süsteemi efektiivsemalt tööle saada, kuna praegu tuleb juba päikesepaisteliste ilmadega katuselt sooja, mida kasutan maakontuuri piirituse soojendamiseks ja suvel kavatsen päikese paneelidest üle jäävat energiat maakontuuuriga maasse mingil määral salvestada.
Olen arvestanud tulevikus ka kuludega, mida pean maksma kui mõne suurema rikke korral pean meistrid kohale kutsuma. (paigaldasin ise -garantii puudub), kuid praegu kavatsen hobiga jätkata. Vana õlikatel vanarauaks, säästetud raha juurde ja päikese paneeliga elektrit tootma, mida kasutan sundventilatsiooni seadmes.

skks kirjutas:tegemist siiski tavalise põrandaküttega, mitte maaküttega.

Kui sa nimetad "tavaliseks" elektripõrandakütet, siis on sinu elektrikulu (4000kWh veebruaris) täiesti normaalne.

laurit kirjutas:september 449 kWh
oktoober 549 kWh
november 721 kWh
detsember 829 kWh
jaanuar 1099 kWh
veebruar 1106 kWh (sh sooja vee tootmine 8 päeva)

märts 841 kWh (edaspidi koos sooja veega)
aprill 623 kWh

tegelikult kirjutas:

pea kirjutas:Need kogu maja elektri näidud ei anna mingid aimust, palju küttele kulus.
Kui on umbes 140m2 maja, siis pange kogu maaküttele kuluv raha parem väga heasse soojustusse ja kütke otse elektri või õhkõhk pumbaga ja saate sama elektri kulu mis maapumba puhul. Ainult, et pikas vaates, 10-15 aastat peate seda maapumpa remontima ja see ei ole odav lõbu.

Räägid õiget juttu,kuid kahjuks on vähe neid,kes sellest aru suudavad/tahavad saada.

...noh peaaegu sama, kui mulle on öeldud, et 11000 euro eest oleks saanud osta nii ja nii palju küttepuid... Ei üritanudki asja üle otsustamisel esimesena teada saada, millal raha tagasi saab. Kavatsen süsteemi ka veel päikesepatareid lisada, kuna maasoojuspumbal valmidus olemas ( mingi 4500eur olenevalt millist valmistajat valida).Eks see ikka investeering tulevikku. Ja remondi peale ei ole vaja esimesena mõelda, kui just mingit hiinakat ei soeta. Mugavus ka maksab midagi, vähemasti mina mõtlen niimoodi. Kas lapsed sellele ka nii mõtlevad on iseasi. Ehitan ju seda maja mitte müügiks ehk, aga ikka endale ja lastele. Ja toimivus koos mugavuse ja kasutuses mõistliku hinnaga, no miks ka mitte. Tasuta lõunaid ei ole ju olemas. Ahjaa 220 ruutu köetavat pinda, üle 100a vana palkmaja, väljaehitatud teine korrus, temperatuur 21 kraadi plussi poole noh talvekuudel mingi 45-55 praegust rahaühikut keskmiselt ainult kütte peale kuus. Muidugi erinevate talvede lõikes numbrid erinevad. On olnud vist juba 6 aastat paigal. Nii et need numbrid niikui kogu aja pealt. Tundub lihtsam arvestus ei ole vaja vahtida palju elekter maksab jne. Soojuspumbas puudub elektritenn, asi projekteeritud nn täisvõimsus ehk põhiküttesüsteemina. Elektrikütte võimalus olemas aga on iseseisva süsteemina mõeldud avarii olukorraks kui pumbaga peaks midagi juhtuma, lülitub automaatselt või käsitsi.

pimeroolis kirjutas:...noh peaaegu sama, kui mulle on öeldud, et 11000 euro eest oleks saanud osta nii ja nii palju küttepuid...jne.

Tore, mõtlemine on sul paigas (ilma irooniata!), aga tihtipeale jääb paljudel sinuga sarnase mõttekäigu realiseerimine rahaliste vahendite puudumise taha kinni, mitte hea ja kaua muretult toimiva asja/süsteemi ihalusele.
Urmas

Jah täitsa nõus sellega, ega võttis ta ka endal sügavalt sisse hingama ja pani renoveerimistöö hetkeks ootele aga kindlasti ei kahetse. Kuna läheduses ei ole gaasi ja muid teemasid, ka ei oma metsa. Pidi mingi toimiva lahenduse leidma. Kuna krunt ka piisavalt suur, siis ka see oli niikui poolt rääkiv asi, on kuhu maakontuuri kaevata. Seda on maas 2x450m. Sellel hetkel vaadati mind küll nagu ja räägiti mitu korda seda puu ostmis juttu. No ebausk, pigem teadmatus asjast olid valdavad emotsioonid. Ja ega praegugi paljud asjasse eriti ei usu. Ilmselt valavad õli tulle ka muidugi ebaõnnestujad. Ilmselt valesti projekteeritud või ehitatud süsteemid hakkavad elektrit raiskama ja tuba kipub ka külmaks jääma. Või on soojustuse pealt kokku hoitud ja loodetakse maakütte, kui ime peale. Proovisin see aeg ka eesti firmadega läbi rääkida ja hindu küsida...noh paraku paljud küsimused ei saanud vastust või vastused jäid suht ebamääraseks. Mis muidugi normaalne nähtus kuna asi oli sedavõrd uus meil ja paljudel lihtsalt kogemuse puudus. Soomlastel kellega laevas kogemata sattusin laua taga istuma, leidus aga kõikidele küsimustele vastused ja loogilised seletused. Ja lõpuks vennad arvasid noh teeme ära, miks ka mitte. Sellele järgnes külaskäik, kus mõõdeti ja uuriti maja põhjalikult läbi, tutvuti renoveerimis projektiga. Ka tulevase energiaväljaku maa koostist uuriti. Selleks on raske savisegune kruusa mis pidi olema hea energia kandja. Uurisin ka seda energiakaevu(puurkaevu) asja, minu maja suuruse juures oleks tähendand u 200m kaevu puurimist, millele muidugi luba poleks saand ja oleks olnud arutult kallis kohalike puuriatega puurida. Projekt sisaldas põrandaküttesüsteemi (Warmia), mis jälgib toru sammuga suuremaid aknaid ja uksi. Pump ise on kahe kompressoriga Wiessmann, mis aitab täpsemalt jagad koormust, väljundi koguvõimsus mõlema kompressoriga 13kW , sisaldab eraldi 300l soojaveeboileri koos päikesepatarei valmidusega...noh nüüd sattusin hoogu, läks väheke teemast välja...

pimeroolis kirjutas: võttis ta ka endal sügavalt sisse hingama ja pani renoveerimistöö hetkeks ootele aga kindlasti ei kahetse. Kuna läheduses ei ole gaasi ja muid teemasid, ka ei oma metsa.

Kas pelletit ka kaalusid? Kui jah siis miks kõrvale jätsid?

rokikas kirjutas:

pimeroolis kirjutas: võttis ta ka endal sügavalt sisse hingama ja pani renoveerimistöö hetkeks ootele aga kindlasti ei kahetse. Kuna läheduses ei ole gaasi ja muid teemasid, ka ei oma metsa.

Kas pelletit ka kaalusid? Kui jah siis miks kõrvale jätsid?

Jah kaalusin küll aga jäi siiski minu silmis suhtelise ruuminõudlikuse(katlamaja,hoidla) ja mugavuse, ei saa teda ju pikaks ajaks järelvalveta jätta. No ja selle pelletiga peab tegelema, hinnad ei püsi kindlasti kuigi kindlalt paigal. No ega elektri hinnad ka ei tundu püsivat Hetkel sõltuv ainult elektri hinnast ja seda ka mitte otseselt kuna energia tuleb ju maast. Praegu tehniline ruum keset maja, mis sisaldab kogu süsteemi ka elektrikilbid ja muu tarvilik, kõik ühes kompaktses puhtas ruumis mis ei vaja korstent.Kahjuks vajab tulekindlat ust, ainuke ruum majas, kus ei ole elavat tuld... Alati on ju selle maja kütmisega olnud mitmesugused mured, soovisin endale need võimalikult minimaalseks teha. Kui ehk pensionini välja suudaks venitada võiks millegi muu peale aega jääda kui selle pärast muretseda.

Ei saa mitte aru,mis mega ruumi see pelletikatlamaja vajab,et sellest pidevalt jahutakse?Ja kui pikk on aeg,mil vaja maja järelvalveta jätta?Kui hästi otsida,siis leiab pelletit väga hea hinnaga.

kütja kirjutas:Ei saa mitte aru,mis mega ruumi see pelletikatlamaja vajab,et sellest pidevalt jahutakse?Ja kui pikk on aeg,mil vaja maja järelvalveta jätta?Kui hästi otsida,siis leiab pelletit väga hea hinnaga.

Tere Kütja.
Võtad ehk vaevaks lisada koht /ad,kus seda "väga hea hinnaga" ja kvaliteetset pelletit leidub?
Olen juba ette tänulik.