Ehitusfoorum

Vägahea Kaminahi!
Soome pöntöuuni on tõepoolest väga asjalik rakendus ja omanikud väga rahul. Ahjud on seest ilusasti halliks põlenud ja rõõm on vaadata kohe.
See Sinu pakutud raketikolle vajab seedimist igatahes. See lahendus välistaks tuharesti tõepoolest ja samas ta säilitab soojust pesas. Eks teen alguses nagunii katsetusvarjandi, ennem kui päris asjaks läheb.
Tänud!

Robi 1 kirjutas:Vägahea Kaminahi!
. See lahendus välistaks tuharesti tõepoolest ja samas ta säilitab soojust pesas. Eks teen alguses nagunii katsetusvarjandi, ennem kui päris asjaks läheb.
Tänud!

Tuharest on ikkagi olemas, see kaldu must plaat. Ise lõikad parajad avad Ilma õhuta ei põle ükski puu, seda ka mitte raketi suus.

Aa...vot seda ma varem ei teadnud, et õhk ? ....Sa teed nalja... onju
Ma tegelikult mõtlesin, nii, et seal on see pilu, no ütleme näiteks 7 cm ja põlemine toimub seal peal koldes ja pilus, sealt edasi pütti. Õhk tuleb peale põhiliselt ülevalt ja tuhk kukub kaldest alla ruumi. Alla ruumi mõtlesin panna veel eraldi tuharesti põrandale, sest alguses teekski sinna alla tule ja kütaks ülemise kolde kuumaks, enne kui seda kasutaks. Ma kardan, et mingi plaat seal kaua vastu ei pea siiski, sest seal temp. ikkagi kõrgem kui mingis muus ahjus. Aga praegu ma alles istun Soomes ja mõtlen seda elukest...ja plaadikest.

kaminahi kirjutas: Vastused saad googeldades. http://www.google.ee/search?sourceid=na ... cket+stove

Nojah... googeldades leian ma ilmselt ka infot et maa olla lapik pannkook ja toetub elevantidele kes seisavad kilpkonna otsas. Konkreetset 'Rocket Stove' ehk siis eesti keeli 'rakett-pliit' joonistel on jah tõesti plekist ühe tõusva lõõriga ahju pisimudel. Rocket mass heater - eesti keeli rakettahi aga lisab muuhulgas selle isoleeritud põlemiskambri - oskad seda kommenteerida võrrelda tavaahjuga. Teoreetiliselt peaks ju väiksema massiga põlemiskamber kamber kasulik olema?

Oskad sa öelda selle teooria kohta, mille järgi väiksem põlemiskamber parem on? Mina ei oska. Jään vastuse võlgu.
Kui sa googeldad "Rocket mass heater" või "Rocket stove" siis ei saa sa vastuseks mitmel elevandil maapannkook kilpkonnade seljas seisab.
Võin kõigi kuuldes kihlagi vedada, et rakettahju temperatuur ei ületa üheski punktis näiteks Unibuildi ahju temperatuure. Kes väidab vastu, saab tellida mõõtmise. Kes kaotab, maksab kulud ja lisab tulud. Olen juba avalikult öelnud, et tühipaljas jutt ei lisa ahjule kraadigi sooja. Kui võrrelda aga rakettahju temperatuure lahtise tulega, siis palun, olge aga lahked ja korrutage seda isekeskis.
See sai nüüd küll pikk seletus.

Mina võrdleks seda asja nii, et vahe on sees kas põletada naftat kilukarbis või katlapõletis. Mõlemas põleb, aga teine on tunduvalt tõhusam. Võrrelda muidugi ei oska aga raketti mingi muu ahjuga, sest pole isegi käega katsund seni ühtegi
Väike kolle ja samas suht palju õhku peale, tundub selle poolest parem, et ta läheb kuumemaks. Sama nagu leeklambil kui toru kuum ei ole, siis ka põlemine kehva, aga kui lamp kuumeneb, siis tõuseb või lendu ja vuriseb lausa.

Oskad sa öelda, mis tavaahjus teisiti on? Rohkem kollet, rohkem puid. Katsetused tõesti näitavad, et 12-13 dm3 ühe kilo puude kohta on kõige efektiivsem. Lihtsalt keegi ei topi tavaahju peotäit pilpaid ja rakettahju koldesse korvitäit jämedaid halgusi. Sama temperatuuri saab korraldada väikeses ja suures koldes. Selleks on vaja erinevad kogused kütust vaid. Raketiehitajad elavad omas, tünni ja torude maailmas ja on super rahul, et on ISE ahju ehitanud.
Ootan jätkuvalt mõõdetud andmeid.

http://www.rintamamiestalo.fi/viewtopic.php?f=7&t=5069

Hea link Soome pönttöuuni ( millest siin varem juttu oli) austajatele! See on ilma mõõtmatta hea ja kindel ahi isalt pojale!
Ma pole pealt sellise lahendusega pönttöunit varem näinud igatahes. Tavaliselt kitseneb sisemine toru ja samas pakseneb väliskoorik, mis tagab kesta ühtlase soojeneise ja samas on pealt lihtne kokku sillata. Sellel mallil, aga olid peal sellised lühikesed umblõõrid, mis ainult annavad lisamassi salvestamiseks ja toetavad ka ahju lage.
Kas keegi oskab täpsemalt nendest umblõõridest selgitada?

Tere.

Lugemist "kasutamismugavuse" kohta

http://ilovecob.com/archive/living-with ... cket-stove

Kui ka ühe ahju elukäik sünnist - surmani

http://small-scale.net/yearofmud/2010/0 ... ket-stove/

Jäi juhuslikult selline leht silma. tundub et nad on ehitanud eestisse taolisi ahje. emamulje järgi on mingi mitte tulunduslik asi, arvatavasti on valmis aitama
http://www.juured.ee/index.php?lang=et&pg=pages&id=144

Ma arvan, et väga eufooriasse ei maksa ka selle raketiga lennata. Eks ta rohkem selline pullitegemise asi on.
Joonisel on näidatud umbes selle koha peale, kus tünn asub, 900-1000kraadi. See pole mette reaalne asi. Ka ei meeldi mulle see raudkorstna läbiviik põhuseinast.
See aga minu isiklik kõhutunne ja teised võivad teisiti arvata. Teistel ju teistmoodu kõhud.

Ega seinast läbiviik ei erine ju tuleohutuse seisukohast tavakorstnast, olgu see sul põhumaja või tsellvilla-penoga soojustatud. wiki andmetel on puidu teoreetiline põlemistemp (ideaal tingimusis) ca 1980C http://en.wikipedia.org/wiki/Adiabatic_ ... emperature - reaalsetes tingimusis ilmselt ei saavuta seda muidugi ealeski.
Selle va elevandipeal seisva maakera jutuga tahtsin ma öelda seda, et igasugusesse (ka 1980C) internetis leiduvasse infosse tasub suhtuda teatud skepsisega, leidsin minagi lõpeks pildi kus rakkettahju oli tehtud pilveke 'plasma burns'.... nojah.

Lisaks, rakettahju eufoorias tasub meeles pidada veel seda, et paljud USA'kad on pigem teadlikud-harjunud raudahjudega, massiivahi on midagi hulka eksklusiivsemat. Eks juba sellestki tuleb see 'ohhoo, aga see on ju veel palju parem' õhin ja tuhin sinna juurde.

Kaks küsimust õhku:
Miks see 1000C temp nii uskumatu saavutus on, effekt pole mitte kolde väiksetes mõõtmetes (Ianto rakkettahju raamat annab tegelikult proportsioonid mitte ranged suurused, lihtsalt et iseehitajal on hea võtta koldeks telliskivi laius ja metalltünn ümber) vaid isoleeritud (ehk siis inerts põlemiskambri soojenemiseks tehtud oluliselt väiksemaks) põlemiskambris.

Teiseks, kuda seda 'tavalise' ahju põlemistemperatuuri mõõdetakse, kas eeldab ahju seina augu puurimist-lõhkumist või saab kuidagi nii, et toimiv-töötav ahi ja siis annab sinna selle anduri juurde paigutada? Kui esimene, siis ehk lepib kaminahi ja üldsus sellega kui leian mõne asjaliku uurimuse kaasaegse ahju sees toimuvast põlemistemp'ist.

Ronk kirjutas:...Kaks küsimust õhku:
Miks see 1000C temp nii uskumatu saavutus on, effekt pole mitte kolde väiksetes mõõtmetes ...

Ega ma ei kahtle selles, et rakettahju koldes poleks võimalik saavutada 1000 kraadi. Probleem on lihtsalt selles, et 1000 kraadi juures peaks plekktünn tasapisi kokku vajuma hakkama. Kuna plekktünn pole koku vajunud, tähendab temperatuurid reaalelus ikke sellised pole. Ja õnn ka, et pole. On ikke õudne küll, kui täie tule pealt järsku plekk kolde pealt ära haihtub.

Kuna ka omal seisab ahjuehitus ees siis sai ka innustutud sellest lihtsast ahju versioonist. Aga uurides ja lugedes peale reklaamtekstide ka kasutajate muljeid paistab,et "soome ahjule" ta ikkagi vastu ei saa. Nii põlemispuhtuselt, kasutusmugavuaselt kui ka ohutuselt (eriti väikelastega peres).
Ps: rägitakse ikkagi 1000-dest farenheitidest (530 kraadi celsiust) heatriseris ja tünni temperatuuriks tunnistavad enamasti kuni 500 eranditena 800 F ehk siis 260 - 400 C. Tavaline siiski seal paarisaja kraadi celsiuse juures.

Pönttöuuni on tõesti parem rakett.

Ronk kirjutas: Teiseks, kuda seda 'tavalise' ahju põlemistemperatuuri mõõdetakse, kas eeldab ahju seina augu puurimist-lõhkumist või saab kuidagi nii, et toimiv-töötav ahi ja siis annab sinna selle anduri juurde paigutada? Kui esimene, siis ehk lepib kaminahi ja üldsus sellega kui leian mõne asjaliku uurimuse kaasaegse ahju sees toimuvast põlemistemp'ist.

Foorumis on sellel teemal väga palju arutlusi. Jätku uurimiseks

SusseriVusseri kirjutas:Ps: rägitakse ikkagi 1000-dest farenheitidest (530 kraadi celsiust) heatriseris ja tünni temperatuuriks tunnistavad enamasti kuni 500 eranditena 800 F ehk siis 260 - 400 C. Tavaline siiski seal paarisaja kraadi celsiuse juures.

Pönttöuuni on tõesti parem rakett.

Ei hakka vaidlema, et kumb parem või halvem. Ianto (rakettahju 'looja') Rocket Mass Heaters mainib ühes lõigus 1600-1800f (850-970C) ja teisal 2000F ehk ca 1030C.

Motamehele vastuseks, tjah... seda va kulumist-läbipõlemist tuuakse kohe eraldi välja (andestagu mulle Ansip, see on siin autoriõigusega kaitstud tekst). Metallist põlemiskamber poleks siiski mitte plekktünn vaid 3-5mm metalltoru või siis shamotist lõõr.

Kaminahi - selge uurin selle temp mõõtmise kohta, pean tunnistama et ei leidnud usaldatavaid numbreid rakettahju temp'ist (neutraalse osapoole tehtud mõõtmisi siis).

Key parts need frequent replacement.
In the combustion chamber, temperatures
are very high (up to 2000˚F) and thermal
stress is intense. Thermal stress means the
rate of temperature change is high. Also
the hottest spot constantly moves around as
the fuel burns and settles. Steel parts in the
feed tube or burn chamber disintegrate by
slow combustion and ceramic parts such as
brick crack, spall and crumble. The fastest
damage is often in the bridge covering the
burn tunnel and around the base of the feed
tube where the burn tunnel begins. It would
be useful to find a more durable material.
Perhaps castable ceramic or cast iron would
perform better. More research is needed.

Kus saab õppida suhtumist väitesse, et need ahjud ei vajagi korstent Ka mitte siis kui lamav lõõr on 16 m pikk

Ronk kirjutas:... Metallist põlemiskamber poleks siiski mitte plekktünn vaid 3-5mm metalltoru või siis shamotist lõõr.

Ühel eelpool antud linkidest leidsin pildid, mis kinnitavad ka minu jutu õigsust.

Olen ka lugenud (videos ega ka ise ei ole näinud) kuidas selle tünni lagi on punaseks lastud aga õnneks jääb enamusel iseehitajatest selline tulemus saavutamatta. Oleks vist päris hirmus kui elutoas kumaks poole millimeetrisest plekist õlitünn.

Pocketrocket kus on umbes 1000 C

http://www.youtube.com/watch?v=HcXlCc7l ... re=related

Mulle jääb mulje, et tegemist ongi ilukirjandusliku ahjuga
Ei leia ühtegi numbrilist väljendusvajadust peale uhkete Kelvinite.

https://docs.google.com/leaf?id=0Bx924s ... &cindex=13

kaminahi kirjutas:Mulle jääb mulje, et tegemist ongi ilukirjandusliku ahjuga

Seep se asi ongi, et oleks vaja mõõta, vaatan kas leian huvitatud osapooli eks kamba peale ehk leiab ka rahad taha. Paar aastat tagasi sattusin lugema usa rakettahju fännide foorumit kuhu siis mingi hetk tuli tegelane MHA'st küsima väga lihtsaid küsimus võimsuse ja temperatuuride ja jahtumise kohta - läks aega aga esimene reaktsioon oli rakettlaste poolt tugev vastuseis... Eks siin ole omajagu seda 'a me teeme ise aga teie teenite raha ja see on paha' suhtumist vmt... ei teagi.

Siiski, täitsa toimivaid ja kasutuses rakette on ka Eestis ehitatud, nii et ainult paberipeal oleva ahjuga tegemist ka ei ole.

Nii siis, mina lähen panen käed külge ja proovin asja ära

Rakettahju ehitamise koolitus - 2012 aasta koolituste sarja avaüritus

Rakettahju ehitamise koolitus käed-külge töötoas toimub 20.-22.aprill 2012 Kõnnu talus, Kõnnujõe külas, Tabivere vallas

Kõnnujõe Kogukond

Kas mitte see ei võiks üks õpituba olla, kus asja reaalsuses ära saaks katsetada

Aga selline mõttekäik veel... Nimelt tundub, et rakettahju või ka mõne muu kõrge kasuteguriga ahju korstnasse jõudvate suitsugaaside temperatuur peaks olema küllaltki madal. Tuli- voolu- ja kõiksugu muudest sedasorti kividest ahjud pidavat ka minema üsna tuliseks, võrreldes tellisahjuga, mis soojeneb aeglasemalt.
Kui nüüd rakettahjul on näiteks ka pikk leso, siis see koos selle nö raketiosaga peaks ka suht palju kuumust ära neelama. Kas see siis tähendab seda, et sellise ahju korral oleks soovitav metallvoodriga korsten?
Näiteks pelletikaminate tootjad samuti eeldavad, et korstnas võiks olla metallist sisekorsten, kuna suitsugaaside temperatuurid on madalad.
Kui on telliskorsten, siis pigem soovitav lühema ahju ja korstent ühendava lõõriga tellisahi?

Meie karmimas kliimas ei saa jah otse kopeerida kohe kõikke, mida kuskil kaugel tehtud on. Telliskorsten eelistaks ikkagi kuumemaid suitsugaase, see on selge.Kogupikkuses toru vältida võimalusel.
Katsetada võib ju igasugu ahjudega( nagu isegi teen pidevalt), aga ikkagi kui tõsiselt soovida maja ka kütta aastakümneid, siis targem valida vana tuntud, järgiproovitud asi.
Kaunist!!

Robi, sa soovitaksid siis kindlasti tellisahju?
Igasugu muud tulikivi jms ahjud peaks ka vist olema madalama temperatuuriga suitsugaasidega, kui tellisahjud?