Ehitusfoorum

Kui termostaat tagasivoolu peal,siis nii nagu sul on.Nooled peaks termostaadil peal olema.Pilti eisaa panna?

Vanadel Viadrustel oli väljund 76 teras toru, kui ma nüüd ei eksi. Üldiselt igasugu omavoolu toimel toimivad süsteemid vajavad suuremaid toruläbimõõte. Vähem takistusi jne...Aga niipalju kui mul on kogemust U26-ga, paigaldatud vist on neid alla 10 ja alati pole ise ninapidi juures olnud, siis need on päris äkilised ehk siis igasugune tsirkulatsioon peaks olema päris hea. Paar tegelast on korraliku kütmisega lasknud keema katla ja ajanud terve akumulatsioonipaagi( 1900l) 110 kraadi peale. Katlal sulas ära see rõhu-temp andur. Mõistusega peab ikka kütma ka muidugi.

Pilt katlamajast http://nagi.ee/photos/triood/20028655/in-set/336643/
Termoklapil näitab nool vasakult paremale. Pildi järgi.
Torujüri lehel on termoklapp ühendatud teistmoodi
http://torujyri.ee/termovar2561
Kui katlamaja pildi järgi termoklapi nr. 2 ots ühendada läbi pumba katlasse ja nr. 3 ots akupaagi ja katla soojatoru külge, siis oleks akupaagi alt tuleval jahedal veel lihtsam katlasse joosta. Praegusel juhul on soojal veel väiksem takistus kui külmal veel.
Arvan ka seda, et see termoklapp on akupaagi suhtes liiga kõrgel. Kui akupaagis liigub soe vesi termoklapis tasapinnast allapoole, siis hakkab katla töötemperatuur tõusma. Kui akupaak on jahe, siis peaks külm vesi ennast niiöelada isevoolu teed termoklappi suruma. Kui soe vesi jõuab allapoole, siis külma vee surve väheneb. Külm vesi on ju raskem kui soe.

Et pildi peal siis noole suund 1-3 ?Nii peaks olema.Mis kraadiga termostaat on?Ja ma jätkuvalt ei saa aru ,miks tehakse neid tobedaid kaarekesi.Millised on pumba andmed? Pildi pealt tundub,et möödavooluklapp on vedruklapp .Peab olema rippklapp.Pumbaga süsteemis loomuliku tsirkulatsiooni seadused ei kehti.

Kütjaga samal arvamusel, klapp peaks olema rippklapp jah. Need nooled seal siuke kahtlane värk...klapil tuleb vaadata sisu ikka. Peab normaalasendis laskma vee joosta katla pealevoolust katla tagastuvasse ehk siis pumba poole. Ja kui klapp liigub hakkab ta seda vett sisuliselt segama....võtab seda jaedat kaasa.....mis paagist tuleb(saab siis tulla tähendab)

Sisu saab keerata!

Termostaat on 61 kraadine. Vedruklapi ja kaarekeste kohta peaks aru pärima firmalt, kes selle ehitas. Plaan asi ümber ehitada, lisamaks automaatõhutuse katla sooja torule ja panna normaalsed termomeetrid. Vedruga termomeetrid näitavad 10-20 kraadi vähem.
Mind huvitab kas on mõtet termoklapp nii ühendada, nagu on Torujüri kodulehel ehk vahetada 2 ja 3 omavahel ära. Praegu ma igatahes akupaaki piisavalt soojaks ei saa. Max mis olen saanud on 95/80/70 umbes 8 tunnise kütmisega. See on jama.80/75/60 saab 4-5 tunniga. Kütmise alguses on umbes 45/40/30. Ideaalis tahaks näha 95/90/85.
Kas termoklapp avaned 61 kraadi juures ja jääb paigale või mängib vastavalt temperatuurile? Ühesõnaga vee soojenedes avaneb rohkem? Pump on DAB VA 55/180 EVO

No ma kirjutan ühe korra veel, et tähtis ei ole see 1...2...3 vaid tähtis on see kuidas on sisu seal sees. Kui Sisu on valesti siis soojaks ei läheks üldse see asi sul. Ma ei tea milleks sa seda ühtlust selliseks tahad? Kuhu radiaatorkütte otsad lähevad paagis? See ka loeb omajagu segamisele.

No et paaki saada 95, peab katla temp olema sellest kõrgel, on see tervislik?

PS! Termovaris olev bimetall vms jura ei ole paigal, vaid mängib pidevalt ja hoiab katlasse minevat temp koguaeg 61 kraadi peal, no väikeste kõikumistega.

Uurisin poes termoklappi. Selles olev seibikujuline klapp suleb kolmiku ühe otsa ehk pildi peal 1 või 3 otsa. Kui oleks valepidi, siis katla väikest ringi ültse ei tekiks ja katel läheks kohe kuumaks. Antud juhul katel soeneb ühtlaselt ja katlaringi pump soojeneb ka. Testitud. Torudel on praegu isolatsioon peal.
Radikate trassiotsad on teispool paaki, trassi ülevalt ja tagasi akupaagi keskmest vähe allapoole.
Praegusel juhul siseneb soe vesi termoklapis oleva klapi suhtes serviti ja külm risti. Kui külm ja kuum tuleks otstest, siis tuleksid mõlemad veed klapi suhtes risti ja segunemine oleks parem.
Pealegi klapi ujuvust arvestades võib klapp hakata 3 otsa sulgema temperatuuri tõustes.
Mis piirab katla töötemperatuuri 90 kraadi peale? Malmi koostis, siseneva ja väljuva vee erinevad temperatuurid või veel midagi?

Miks sa tahad üle 90C saada?Paagi alumist otsa pole mõtet üle 60C ajada,sest kui sa ajad ta kõrgemaks,siis suur ring lahti ja katla kustumisel hakkab katel jahutama paagis olevat vett kuni paagist tulev vesi alla 61C.Kolmikusse siseneva vee suundades pole vahet,pump tõmbab igalt poolt ,suunad peavad ainult õiged olema.Pole DAB pumpadega tegemist teinud,äkki keegi teab mis vaste Grundfosil on? 25-60?Paagi tembi võimalikult kõrgeks ajamine on täiesti mõtetu,raiskad ainult kütet.

KAtla temperatuuri piirab vaid õhk neil kateldel. Ehk siis kui õhku ei saa, tuli ei põle, ei tõuse ka temperatuur. Kui ma nüüd ei eksi, viimati oli käes termovar konkreetselt tükk aega tagasi, siis on kaks otsa koguaeg avatud ja üht avatakse või suletakse. Aga see selleks. Kui radikate pool oleks tehtud nii, et alguses kui temperatuurid maas suunas ülesse tagastuva vee, ehk siis ülemisse kolmandikku ja temperatuuride tõustes juhitaks see paagi täitsa alla, siis oleks paagis segamine parem ja vb siis saaksid ka ühtlasema pildi. Aga 95/jms mis soovisid ikka kahtlane. Ma tean üht meest kes hoiab endal stabiilselt tervet paaki 90/90/85, aga ta on väga stabiilse kütmisega ja korralik segamine seal taga. Seda tulemust pole lihtne saada. Eeldab kindlasti igapäevast kütmist jne. Aga see on minu arvates täiesti mõttetu tegevus. Akumulatsiooni paagi eesmärk on olla sooja akumuleerimiseks.See tähendab seda et paagis olev soojus peaks külmadel ilmadel vähemalt 24 tundi vastu pidama ja soojematel vb 2 päeva. Võib-olla on kõige olulisem isegi see, et sa ei peaks vene süsteemi kohaselt hommikul kell 5 ka kütma et 7 aeg oleks soe, piisab vaqid õhtul 2-3 tundi ja järgmine õhtu uuesti.

kütja kirjutas:Miks sa tahad üle 90C saada?Paagi alumist otsa pole mõtet üle 60C ajada,sest kui sa ajad ta kõrgemaks,siis suur ring lahti ja katla kustumisel hakkab katel jahutama paagis olevat vett kuni paagist tulev vesi alla 61C.Kolmikusse siseneva vee suundades pole vahet,pump tõmbab igalt poolt ,suunad peavad ainult õiged olema.Pole DAB pumpadega tegemist teinud,äkki keegi teab mis vaste Grundfosil on? 25-60?Paagi tembi võimalikult kõrgeks ajamine on täiesti mõtetu,raiskad ainult kütet.

Tsirkulatsioonipump VA55/180 DAB http://www.torujyri.ee/va55180dab
Tsirkulatsioonipump Grundfos UPS 25-60 http://www.torujyri.ee/UPS25-60

Teema ongi selles, et soojema paagiga peaks harvemini kütma. Praegu kütan iga päev ja akupaagi soojusest piisab enam-vähem järgmise küttekorrani. Siis on alles jäänud 45-50/40/30. Muidugi jah maja soojustus jätab ka soovida.
Et katel akupaaki ei jahutaks, keeratakse mingi aeg peale kütmist katlast väljuva soojatoru kraan kinni.
Enne ehitamist tahtsin 2,5kandist akupaaki, aga see mõte laideti maha ja paigaldati 1,5-ne akupaak.
Praegu mõtlen, kas ehitada segamissõlm olemasolevate juppidega ringi nagu siin http://ostakatel.ee/index.php?page=shop ... n=com_virt või muretseda termovar (laddomat).
Katla töötemperatuuri piiramise all mõtlesin seda, et mis juhtub, kui katel köeb näiteks 100 kraadiga?
Katla termomeeter mõõdab temperatuuri katla esimeset ribist(uksepoolne), aga soe vesi väljub tagumisest ribist. Ma arvan et seal on vesi soojem kui esimese ribis.

Minu arust kolmikkuse siseneva vee suundades on vahe. Kui külm ja soe siseneksid kolmikusse otstest ja segatud vesi väljuks keskelt, siis oleks segunemine ju parem. Samas pump küll imeb kolmikust vett, aga samas pumpab vett ka katlasse. Sealt ju liigub vesi kolmikusse ja on nii-öelda suurema surve all kui akupaagist tulev vesi. Ma arvan et pumbal on katla vett lihtsam ringi liigutada kui akupaagi vett. Termoklappi suunduval soojatorul peaks olema seadeventiil, mida mul siin jälle ei ole. Sellega saaks reguleerida akupaagist tuleva vee hulka.

Kui suur köetav pind on?Mida kõrgemaks paagi tembi ajad,seda suuremad on ka soojakaod.Ja pole vaja mingit kraani kruttida.Termostaat hoiab selle ära et katla kaudu paak maha ei jahtuks.Sellepärast ei aetagi paaki üle mõistuse kuumaks.Ise pole veel üheski katlamajas kasutanud paagi ringil mingeid seadeventiile,kõik toimib ilma selletagi ideaalselt.Laddomati pole mõtet sul ostma hakata.Natuke ringi soovitaks ehitada küll.Kui huvi on siis mõned soovitused annaks küll.
Võid helistada
5026049

Kiire küsimus 3-tee automaatika kohta. Poest pakutakse miski 160eur maksvat automaatikat millel on toa temp andur. Firmaks peaks olema ka esbe, aga ma ei leidnud ühtegi sellist kus ainult toa andur on. 3-tee on esbe vrg131. Ei hakanud sellepärast uut teemat tegema. Mis arvate muidu?

Need omatoimega segamissõlmed on ikka inseneride poolt välja mõeldud ning "tarkadele" igaksjuhuks ka nooled peale joonistatud, et ära hoida ratspumme. Aga nagu näha on sellest vähe.
Soovitan igal juhul Termovari segusõlme. 72 kraadine oleks ehk isegi parem. See 130.- EUR-i kokkuhoidu mida sa saavutada püüad ei ole küünlaid väärt. Muidugi ka Termovari saab kuidagi teistmoodi ühendada kui juhendis on soovitatud. Sellisel juhul osta ikka odavam asi igaksjuhuks.

Strand kirjutas:Kiire küsimus 3-tee automaatika kohta. Poest pakutakse miski 160eur maksvat automaatikat millel on toa temp andur. Firmaks peaks olema ka esbe, aga ma ei leidnud ühtegi sellist kus ainult toa andur on. 3-tee on esbe vrg131. Ei hakanud sellepärast uut teemat tegema. Mis arvate muidu?

Pealevoolu temp andur on ikka ka, toa oma on lisana....ma ei mäleta kas tollel oli välis ka? Vist oli ikka.

Esbe omad muidu on enamvähem? Poe jutu järgi on ainult toaandur ja pealevoolu oma. Kuigi sellist komplekti ma kuskilt internetist ei leidnud. Ehk ongi õue oma ka lisaks, see oleks küll hea.

Reeglina ikka välis-ja pealevoolu andur,ruumiandur lisana.Mingil Automix variandil oli vist ruumiandur ka kaasas.

Ma väidaks just vastupidi, kuid veelkord - kõik sõltub konkreetsest küttesüsteemist ja omaniku soovidest mida ta kõige tähtsamaks peab.

Kalvis kirjutas:Ma väidaks just vastupidi, kuid veelkord - kõik sõltub konkreetsest küttesüsteemist ja omaniku soovidest mida ta kõige tähtsamaks peab.

mis asi vastupidi? Kõigil regulaatoritel on standardis komplektis välisandur ja pealevooluandur,ruumiandur lisana.

kyveltech kirjutas:No et paaki saada 95, peab katla temp olema sellest kõrgel, on see tervislik?

PS! Termovaris olev bimetall vms jura ei ole paigal, vaid mängib pidevalt ja hoiab katlasse minevat temp koguaeg 61 kraadi peal, no väikeste kõikumistega.

Kui väike on väike kõikumine?
Mul termovar näitab katlasseminevat temperatuuti 50 - 72 kraadi. Selles vahes kõigub.