Ehitusfoorum

Eks ta ole. Kõik on kokkuleppe küsimus. http://www.gaasiekspert.ee/est/more.html

rokikas kirjutas:Eks ta ole. Kõik on kokkuleppe küsimus.

Kasulikum oleks, kui kokkulepped elmentaarsete füüsikaseadustega ikka klapiksid - muidu me võime ju ka kokku leppida, et rahatähele, mida ma sulle töö eest annan, on trükitud number 50, aga sina tõlgendad seda "tööstusharus ülemaailmselt kehtivate traditsioonide alusel" näiteks 500-lisena .

Ega ju muud häda ei ole, kuid mõni ullike võib tõsimeeli uskuma jääda, et igiliikuri ostis. Hea on, kui ta seda teistele veel seletama ei hakka.

madis64 kirjutas:Ega ju muud häda ei ole, kuid mõni ullike võib tõsimeeli uskuma jääda, et igiliikuri ostis. Hea on, kui ta seda teistele veel seletama ei hakka.

Vat kui jääbki uskuma ja kasutabki aastast aastasse ja tiba müüb salaja naabrimehelegi aga ise va loll ei teagi et võimatu on see mida ta teeb.
Usul on tohutu jõud

rokikas kirjutas:

Külaline kirjutas:Kui nüüd välisosa isoleerida väliskeskonnast (panna kasvuhoonesse), siis ta jahutab kasvuhoone varsti seest maha (päikest ju pole ja ega see kasvuhoone kubatuur pole ikka võrreldav muu maailmaga). Seega võib meil tekkida tõenäoliselt olukord, kus õues on endiselt +2 - +4 C aga kasvuhoones on juba -10 C!!!

.... Aitaks kui kasvuhoonel oleks näiteks alaserv kohati avatud............

No aitaks äkki kui teeks kasvuhoonel päikseta päevadel ja öösel aknad lahti... neid aknaid peab lihtsalt piisavalt palju olema..

Hakkab juba keerulisemaks kiskuma

mis ta ikka nii väga - arvestama peaks, et päikeseenergia langeb maale ekvaatoril keskpäval 1 ruutmeetri kohta võimsusega 1 kW. Mida viltusem päike on, seda vähem. Kui tahta talvel vähese päikesega palju energiat, siis tuleb teha lihtsalt suurem kasvuhoone.

Kui kasvuhoone ruumala juba ületab köetava hoone ruumala, siis on see kasvuhoone kasulikum juba ehitada maja ümber. Kui maja ümber õhk on tänu kasvuhoonele soe, siis pole majal ka soojakadusid...


Pilves ilmaga teed jälle (kasvuhoone) aknad lahti..

See 109% kasutegur pole füüsikaline kasutegur vaid müügimeeste reklaami oma. Kui definitsioon on teada saab leida reaalse. Aga siis jääb lollile kliendile müts silmini tõmbamata.

Eestis tuleb päikese puhul arvestada päikese langemisnurka, päikesega risti pinna puhul saab rohkem kätte (näiteks maja katus või sein), mingijagu läheb pikemast õhumassi läbimisega kaotsi. Talvel on suurim päikeseenergia vähesuse põhjustaja ikkagi liigvähe tunde, ca 4-6 tunniga suurt midagi ei saa.

Tuulega lumega/lörtsiga kinnikititud "välisradikas" nüüd küll vist eriti hästi kasutegurile ei mõju.

Keegi rokika küsimusele ei viitsi vastata? Mulle pakub ka huvi- vajab katust "pea kohale"? Kasuteguri eest palun madiselt vabandust (vastab tõele, ei tooda sooja energia muundamise teel ,vaid lihtlabaselt transpordib seda). Ehk õigem oleks soojustegur.
Mõtekuses jõuame kahjuks ilmselt välja selleni et- oleks maja mille ümber kasvuhoone mustade tünnidega ning milles asuks SP; mille ümber omakorda oleks kasvuhoone.... jne .

trebla kirjutas: Kui tahta talvel vähese päikesega palju energiat, siis tuleb ..

..kolida ekvaatorile lähemale

rokikas kirjutas: ..kolida ekvaatorile lähemale

... ja piisab ühest tünnist katusel

Külaline kirjutas:

rokikas kirjutas: ..kolida ekvaatorile lähemale

... ja piisab ühest tünnist katusel

ja siis hakkab uus probleem kuidas saaks odavamaks jahutuskulusi

Kalvis kirjutas: mingijagu läheb pikemast õhumassi läbimisega kaotsi. Talvel on suurim päikeseenergia vähesuse põhjustaja ikkagi liigvähe tunde, ca 4-6 tunniga suurt midagi ei saa.

Kuskilt on meelde jäänud, et kui võrrelda seniidis olevat päikest madalal oleva päikesega, siis kuna esimene läbib osoonikihti risti, teine aga diagonaalis, on päikesekiirte teele jääva osoonikihi paksuse erinevus üle kahe korra!!
(Ei suuda netist seda infot hetkel leida nii, et oma mälu kontrollida ei saa )
Osoon aga peaks päris kõvasti päikese energiat neelama.

Külaline kirjutas: Osoon aga peaks päris kõvasti päikese energiat neelama.

Meie oludes neelab enamuse veeaur e pilved. Pole juba hulk aega päikest näinud.

Osoon neelab vaid UV ühes kitsas ribas. Kuid läbitav õhukihi paksus oli rohkem kui 2 korda. Pilved peegeldavad maailmaruumi tagasi, kuid neelavad ka üksjagu.

Imelik kirjutas:

Tuulega lumega/lörtsiga kinnikititud "välisradikas" nüüd küll vist eriti hästi kasutegurile ei mõju.

Keegi rokika küsimusele ei viitsi vastata? Mulle pakub ka huvi- vajab katust "pea kohale"?

Keegi asjatundjam võiks kommenteerida? Kas oleks siis kasulik katuse olemasolu ning tuule/lörtsi/lume puudumine?

Katust võib ikka pakkuda.

Iseasi kas katus tuule, lume ja lörtsi eemale hoiab.
On ka selline seisukoht et seal kus välisosa on vihma käes , on välisosa ribide vahed puhtad.

Lumega kinnikititud radikas on soojuspumbale oluliseks takistuseks, kuid...
siis läheb külmaaine t külmemaks ja seade läheb sulatusse ning sulatab lume ära.
Seega on pigem tegemist lühiajalise nähtusega, mitte totaalse probleemiga.

rokikas kirjutas: Kas oleks siis kasulik katuse olemasolu ning tuule/lörtsi/lume puudumine?

Mida vähem sademeid õsp välisosa aurustile ("radikale") langeb, seda vähem tuleb tal kulutada ruumist tagasi võetud energiat tekkinud härmatise ja jää sulatuseks. Kui aurustile ja välisosa restidele koguneb paksem lumest-jääst kiht, siis ei pruugi väiksema võimsusega seade sellest sulatustsükli jooksul vabanedagi ja väheneb soojuse ammutamise võime. Kui kasutaja seda püsima jäänud jääkihti ära ei sulata, võib aurusti torustik kahjustatud saada ning külmaaine välja lekkida.

Coolhouse kirjutas: Lumega kinnikititud radikas on soojuspumbale oluliseks takistuseks, kuid...
siis läheb külmaaine t külmemaks ja seade läheb sulatusse ning sulatab lume ära.
Seega on pigem tegemist lühiajalise nähtusega, mitte totaalse probleemiga.

Ja sulatus nõuab mida - energiat. Ehk siis mida tihedam sulatus seda enam "mahavisatud" energiat/raha.
Eelmisel talvel paar korda oli mul ikka päris "totaalse" probleemiga tegemist. Tuiskav lörts kittis korraliku "müüri" radikale. Sulatusega sulas küll radikas enam vähem puhtaks kuid "müüri" "koorik" jäi ikka õhu liikumist takistama. Sama lugu juhtus kahes erinevas kohas oleval masinal mul.

"külalise" jutt kõlab mõistlikumalt.

Ja sulatus nõuab mida - energiat.

Vee 3 agregaatolekut -veeaur, vesi, jää. Agregaatoleku muutmine nõuab energiat või annab energiat (oleneb protsessi kulgemise suunast) kogused on võrdsed võrdsetel temperatuuridel (energia jäävuse seadus).
Imelik.

Ja minusugustele "tänavatallajatele" lihtsamaks tõlgitult tahad sa sellega vihjata et .........

... Vee jäätumisel ja jää veeldumisel pole energeetiliselt vahet (suund on ainult erinev). Veel lihtsamalt (vee jäätumisel antakse energiat ära, jää sulamisel juurde). Üks võrdub teine kui võtame vee temperatuurid samad.
Imelik.

Veel lihtsamalt, peaks olema hr. Vesi juba selle eest "maksnud", et teda sulatatakse
Imelik.

rokikas kirjutas: Eelmisel talvel paar korda oli mul ikka päris "totaalse" probleemiga tegemist. Tuiskav lörts kittis korraliku "müüri" radikale. Sulatusega sulas küll radikas enam vähem puhtaks kuid "müüri" "koorik" jäi ikka õhu liikumist takistama. Sama lugu juhtus kahes erinevas kohas oleval masinal mul.

Mitte kõigil ja alati pole nii, aga suurema lume-lörtsisaju oludes võib juhtuda just see, mida kirjeldasite.
Viimase kahe aasta talvehakul järgnes suurele jõulueelsele lumesajule paarikuine külmaperiood, mil paljud õhksoojuspumbad vanajumala abile lootes pikema aja vältel liigsest jääkoormast ei vabanenudki.
Selline välisosa reste ja “radikat” ümbritsev lume-jää koorik tuleks kindlasti (nt toalillede kastekannu abil) kuuma veega sulatada. Kui jääkiht ulatub aurustist sissepoole, võib mõne kruvi lahtikeeramisega avada kaane ja sulatada jää ka seespoolt (vältides vee sattumist “aju”-blokile). Sulatuse abivahendina võib kasutada soojapuhurit, aga sellega läheb palju rohkem aega või jääb töö väheefektiivseks ( -10C-st madalamatel välistemperatuuridel) .

Küllaltki sageli on tekkinud olukordi, et lörtsise tuisu korral õsp lülitub välja ja annab vo ventilaatoririkke veasignaali. Tegelikult pole rike tehniku väljakutsumist väärt , sest sulatustsükli ajal on välisosa vendi labadele kogunenud lumi tekitanud vaid jäise lukustuse vent-ava kaelusega. Sel puhul piisab vendilabade vardaga liigutamisest ja jäätõkise kõrvaldamisest. Vahel piisab ka pooletunnisest sundjahutuse rezhiimile käivitusest. Kui peale restarti seade ei käivitu ja veakood püsib, tuleks muid põhjusi otsida ja konsulteerida paigaldajaga.

Eelnev jutt on olukorda-põhjust üldistav, seega garantiiperioodil tuleks enne omaalagatuslikke tegevusi konsulteerida paigaldajafirmaga.

Külaline kirjutas:... Vee jäätumisel ja jää veeldumisel pole energeetiliselt vahet (suund on ainult erinev). Veel lihtsamalt (vee jäätumisel antakse energiat ära, jää sulamisel juurde). Üks võrdub teine kui võtame vee temperatuurid samad.
Imelik.

Äkki uurid järgi ja annad teada, milline on näiteks 1kg 0°C temperatuuriga vee ja 1kg 100°C vee tempertuur peale kokkusegamist ning 1kg 0°C temperatuurise jää ja 1 kg 100°C vee segu (peale jää sulamist) temperatuur . Saad targemaks - ja meie ka!

Aitäh muidugi kõigile elementaarsete asjade ülekordamise eest. Eks kordamine on tarkuse ......vanaema
Käesolevat teemat silmas pidades küsin siis nii -
Kas tuule ja sademete mittepääsemine soojuspumba välisosani a. Aitab saavutada mõningast energiasäästu b. Ei mõjuta kuidagi energiakulu c. Põhjustab suuremat energiakulu.

rokikas kirjutas:Aitäh muidugi kõigile elementaarsete asjade ülekordamise eest. Eks kordamine on tarkuse ......vanaema
Käesolevat teemat silmas pidades küsin siis nii -
Kas tuule ja sademete mittepääsemine soojuspumba välisosani a. Aitab saavutada mõningast energiasäästu b. Ei mõjuta kuidagi energiakulu c. Põhjustab suuremat energiakulu.

Kuna välisosa „radikat“ peaks läbima maks-võimsusel 1500-1800 m2 õhku tunnis, mõjub vendi poolt imatava ja väljutatava õhumahu takistus õsp tööle negatiivselt. Tuul ei mõjuta seadme võimsusnäitajaid, kui ta ei too aurustile liigseid sademeid (lumi, jäide miinuskraadidel) või ei takista välisvendi tööd .

Ehk siis a,b või c variant.