Ehitusfoorum

Sander Rõõmus kirjutas:Ei saa, pole pottsepp.

Ja lõppuks otsustab ikkagi klient. See, et pada katelt sõimab ei tee neid kumbagi puhtamaks.

Kes sind sõimas Räägi vaid, kuidas saab kütta 11,5 kW raudkaminaga 15 m2 ruumis ja Sul saab palju kuulajaid olema.

Sander Rõõmus kirjutas:Variant on ka malmist valmiskamin http://www.kodukolle.ee/pages/tooted/va ... aadiga.php. Millele lased soojamüüri taha ehitada.

Mind huvitaks põlemisgaasi väljundtemperatuur.

Kasutegur on üsna kõrge (ühel isendil koguni 83,1%), kas seal ikka jagub sooja soemüüri jaoks?

Foorumil hulk lugejaid, kas kedagi ei oma oskust ja julgust sellistele poekarlade numbritele samuti vastutust nõutada? Kas siis poekarlad ongi targemad

kaminahi kirjutas:

Sander Rõõmus kirjutas:Ei saa, pole pottsepp.

Ja lõppuks otsustab ikkagi klient. See, et pada katelt sõimab ei tee neid kumbagi puhtamaks.

Kes sind sõimas Räägi vaid, kuidas saab kütta 11,5 kW raudkaminaga 15 m2 ruumis ja Sul saab palju kuulajaid olema.

Kui su küsimusele otse vastata siis saab 15 m2 ruumi ka 20kw kaminaga kütta. Kui sa sinna tule teed. Sooja annavad siiski puud. Kuid see pole ilmselgelt otstarbekas.
Seda, et mind keegi sõimanud oleks ei ole ma ütelnud. Aga, et sa ennast puudutatuna tuntsid siis... .

Minu eesmärk oli ja on näidata erinevaid võimalusi ning lahendusi.

stupiduser kirjutas:

Sander Rõõmus kirjutas:Variant on ka malmist valmiskamin http://www.kodukolle.ee/pages/tooted/va ... aadiga.php. Millele lased soojamüüri taha ehitada.

Mind huvitaks põlemisgaasi väljundtemperatuur.

Kasutegur on üsna kõrge (ühel isendil koguni 83,1%), kas seal ikka jagub sooja soemüüri jaoks?

Sellel isendil on ka olemas otse siiber. Kui muidu on väljuva suitsugaasi temp. ~200 C siis peale siibri avamist tõuseb suitsugaasi temp. pea 2x.

Räägi palun tapsemalt, kuidas 20 kW kaminaga kütta 15m2 ruumi. Klientidele räägid, räägi ka pottseppadele.
Signatuuris ongi kirjas, et räägime asjast, argumenteerides, mitte ei arvusta, kes keda sõimata tohib, pada või katel....

Sander Rõõmus kirjutas:

stupiduser kirjutas:

Sander Rõõmus kirjutas:Variant on ka malmist valmiskamin http://www.kodukolle.ee/pages/tooted/va ... aadiga.php. Millele lased soojamüüri taha ehitada.

Mind huvitaks põlemisgaasi väljundtemperatuur.

Kasutegur on üsna kõrge (ühel isendil koguni 83,1%), kas seal ikka jagub sooja soemüüri jaoks?

Sellel isendil on ka olemas otse siiber. Kui muidu on väljuva suitsugaasi temp. ~200 C siis peale siibri avamist tõuseb suitsugaasi temp. pea 2x.

Kui väljuva suitsugaasi temp. on 200, siis palju on kolde temp., et kasutegur üle 80% tuleb

kaminahi kirjutas:Räägi palun tapsemalt, kuidas 20 kW kaminaga kütta 15m2 ruumi. Klientidele räägid, räägi ka pottseppadele.
Signatuuris ongi kirjas, et räägime asjast, argumenteerides, mitte ei arvusta, kes keda sõimata tohib, pada või katel....

Kliendid on õnneks piisavalt targad teadmaks, et on mõttetu (aga mitte võimatu, peab lihtsalt kaminasse puid panema)20kw kaminaga kütta 15 m2 ruumi(-30 saab troopikat teha).

kaminahi kirjutas:

Sander Rõõmus kirjutas:

stupiduser kirjutas:

Sander Rõõmus kirjutas:Variant on ka malmist valmiskamin http://www.kodukolle.ee/pages/tooted/va ... aadiga.php. Millele lased soojamüüri taha ehitada.

Mind huvitaks põlemisgaasi väljundtemperatuur.

Kasutegur on üsna kõrge (ühel isendil koguni 83,1%), kas seal ikka jagub sooja soemüüri jaoks?

Sellel isendil on ka olemas otse siiber. Kui muidu on väljuva suitsugaasi temp. ~200 C siis peale siibri avamist tõuseb suitsugaasi temp. pea 2x.

Kui väljuva suitsugaasi temp. on 200, siis palju on kolde temp., et kasutegur üle 80% tuleb

Kui see on küsimus, siis ma ei saa aru miks sa selle siia postitasid. Tootja kodulehel on kõik andmed/sertifikaadid(kaasaarvatud austria oma) olemas. Kui sa neis kahtled pöördu tootja poole.
Minul puudub vastav labor selle kontrollimiseks.

Ma arvan ka, et kui ikka serdid lubavad, siis on täiesti õige soovitada palkidest saunataresse plekkpliiti. Kõik klapib.
Kliendid on õnneks piisavalt targad teadmaks, et on mõttetu.

Kui veel juhtub olema klient, kes teab midagi saastevabast ning õkunoomsest kütmisest, siis teab ta seda, et selleks peab olema koldetemperatuur 800 kraadi ja see tähendab näidatud kaminate puhul kindlasti juba täisvõimsust või üle sellegi.
11,5 kW võimsusega kaminas tuleb näidatud 83,1% kasuteguri saamiseks põletada puid kindlasti intensiivselt, vähemasti 4 kg tunnis ehk ligi 100 kg ööpäevas. Kui aga soovitakse selles 15 m2 ruumis vähemat kui troopika, mis leiliruumis, siis on vinduv, ebaefektiivne ja saastav põlemine ainuke lahendus. Või on veel võimalusi, mida peaksin teadma?

Mis laborisse puutub, siis nurgakivi on pandud.

Sander Rõõmus kirjutas:Kuid kui tahad kindlasti praeahju ka on ka selline varianthttp://www.lanordica-extraflame.com/en/ ... orno_p8987

Heatable : 330 m3
Nominal thermal power : 11,5 kW
Efficiency : 83,1 %
Hourly consumption : 3,2 kg/

Mis kütus see küll on millega selline tulemus saadakse?

11,5 kW : 3,2kg = 3,6 kW kilogrammist kütusest

Lahkesti võttes on teoreetiline energianumber kilole halgudele 4,1 kW

4,1 x 100 : 83,1 = 3,4 kW kilogrammist kütusest

Sooviks Sandrilt rõõmustavat vastust.

Jälle kasutegurist jne
Tore Raivo, et oled teoorias edasi arenenud. Olen Sinu mõttekäikudega nõus. Kordan jälle: iga mees räägib nendest parameetritest mis on sobilik talle ja teistest vaikime. Metallist pliidi kohta Isetta pliidiplaadiga 7kW võimsust, räägime koldevõimsust. Kui koldes tunni ajaga põletada 2.2 kg kuivi puid 20 % niisust ja kasutegur 75 % saame 7 kW kolde võimsuseks. Kui me räägime ahju välispinna võimsusest, välispind 4.02 m2 siis, et saada ahju välispinnalt ruumi 7 kW võimsust peab selle väikese ahju välispinna keskmise temperatuuriga olema 138 kraadi, ja toa temperatuur 20 kraadi. Muidugi sellisel pliidil on sisevooder ja seetõttu pind nii soojaks ei lähe ja välispinna vöimsus vaevalt üle 2,6 kW on. 4.02 x 0,650 = 2,6 kW Oleme realistid! Kasutegur 83,5 % !! Kui koldes suitsugaaside temperatuur on 840 kraadi ja siibri taga 140 kraadi saame 83.5 %. Siis võime toas valgustuse välja lülitada sest 840 kraadi pliidiraud on hele punane. Mõned mõõdavad kolde leegi tipust temperatuuri näit 1250 kraad ja kui suitsugaaside temperatuur siibri taga on 200 kraadi saame kasuteguriks 84 %. Siin aga mõõdame erinevaid asju. EN 15250 annab juhendi kuidas mõõta firmade poolt valmistatud kütteseadmetelt soojustehnilisi parameetreid. Aga EN-id on soovituslikud.
Pliidist saab sooja ca 1,5-2 tundi. Et pliidi kasutegurit suurendada, selleks lisatakse pliidile soemüür, mis salvestab osa soojuse endasse ja annab selle aeglaselt edasi ruumi. Raud ahjud jm sobivad rohkem lõunapoolsetesse riikidesse, kus talv ei ole nii külm. Et soovitatakse salvestavat küttekeha näiteks 12 tundi siis on meie kliimas selleks keraamikast ehitatud küttekeha.

Selleks ei pea mina küll vaid teooriat raiuma, et ahi parem saaks. Ka sinu pottahi ei muutu pidevate arvutuste järel teistest keraamilistest ahjudest vägevamaks. Leiad lihtsalt omale sobiva arvutuse.
Mina olen nõus Stupiduseri lähenemisega "arvutustehnikale". Rehkenda palju tahad, ahi sellest paremaks ei lähe. Puid on vaja. Kilost halgudest peab saama reaalselt 3 kW soojusenergiat. Pole vaja komakohti otsida, vaid ehitada ahi, milles toimub efektiivne põlemisprotsess. Kolle on mootor, lõõristik selle ülekanne.
See on minu arvamus juba pikemat aega ja pole vaja otsida erilist arengut. Minust ju ei sõltu füüsikas midagi. Mitte midagi. Küll aga saan seda tundes ehitada ökonoomsemad, efektiivsemad ja kestvamad ahjud. Olen püüdnud oma teadmised reaalsetes ahjudes, pliitides rakendada ja sealt saadud tulemuste najal edasi nühkida. Mis kasu on antikvariaadi tsiteerimisest, kui seegi rakendust ei leia? Eksamil ei ole isegi kolde ehitamise praktilist ülesannet.
Kas kolderesti pindala peab tõesti olema just üks sajandik ahju pindalast
Pottahi ei ole tellisahjust efektiivsem ja ei saa kunagi vaid tänu savipottidele ka olema.
Pliidile vaid soemüüri lisamine ei anna mingit lisakasutegurit.

Ma ei tea kas tal on 11 kW kuid tal on plekkkamin (selle voolukivi soojustsalvestava plaadiga) sauna eesruumis, mis on 20 m2. Kuna saun on eraldi majast siis on just plekkkamin ideaalne talvel sooja kiireks ülessaamiseks. Kui temperatuur saavutab õige taseme, puid kaminasse alla rohkem ei visata. Ega peale ühe sületäie polegi rohkem vaja. Enam vähem kuumenevad leiliruum ja eesruum sobivalt võrdselt. Seega küsimus, kas saab, on vastus JAH.
Ühel teisel on eesruumis kivist katelpliit soemüüriga ja kui tuli alla teha siis talvel on eesruumis vaevalt 5 kraadi sooja, kui leiliruumis särtsub. Ja palju kütta ei saagi, vesi läheb katlas keema.

kaminahi kirjutas:

Sander Rõõmus kirjutas:Kuid kui tahad kindlasti praeahju ka on ka selline varianthttp://www.lanordica-extraflame.com/en/ ... orno_p8987

Heatable : 330 m3
Nominal thermal power : 11,5 kW
Efficiency : 83,1 %
Hourly consumption : 3,2 kg/

Mis kütus see küll on millega selline tulemus saadakse?

11,5 kW : 3,2kg = 3,6 kW kilogrammist kütusest

Lahkesti võttes on teoreetiline energianumber kilole halgudele 4,1 kW

4,1 x 100 : 83,1 = 3,4 kW kilogrammist kütusest

Sooviks Sandrilt rõõmustavat vastust.

Küttus millega selline tulemus saadakse on puu(http://en.wikipedia.org/wiki/Wood).

Tegin ka mõned arvutused ja näe sain samasugused tulemused nagu sina.
Ehk siis nagu sa lahkelt andsid ette kilost halgudest saadava energia koguse 4,1kw.

Võtame 3,2 kg puid ja korrutame 4,1kw = 13,12KW
Kuna 13,12 on 100% kuid kamina kasutegur on 83,1% siis korrutame 13,12 x 83,1 / 100 = 10,9kw
Ja näibki, et tootja valetab
Kuid ära unusta, et laboris saavutatakse tulemus ideaal tingimustes.

Rehkenda kui kõrgel teoreetilisel tasemel ja mispidi iganes, no ära ei rehkenda ka labori tingimustesse seda ideaali.

Tuletaks meelde, et teema algatajal on täpselt kirjas, mida ta soovib ja pakutud poekaup ei küüni nende soovideni ka vaid laboriarvutustele panustades. Sauna piltisi vaadates on see siiski enam kui vaid pesuruum kaheks tunniks, et plekk kaminaga sähvilt soojaks ajada ja siis enam pole vaja hommikuni puid lisadagi https://picasaweb.google.com/1170700723 ... aunaEhitus#
Katelpliidile soemüür taha ehitada on muidugi huvitav, aga ka tulutu.

Õhtust.
Kuidas teemaalgatajal läinud ka on? On leidnud forumist ka tegija? Resultaat? Oled rahul?
Meelis

Selline küsimus tekkis, et miks salvestav, kas elad seal pidevalt? Mul oli paari aasta eest sama küsimus, kas salvestav või kiiresti soojendav. Lõpuks otsustasin, et reedel kohale minnes tahaks pigem ruumi kiiresti soojaks saada (niisugune suure telgi kujuline 22 ruutu eesruum). Mure lahendas ärika käest ostetud 10kW Harvia kamin/pliit, poest olnuks liiga kallis. Kogemused on sellised. Eelmine talv, külma 15 pügalat, kell 7 õhtul kütte, südaööks ruum nii soe, et saab normaalselt teki all magada. Hommikuks ruum mõnusalt jahe aga 15 minutit hagu ja saab kohvivee keema. Minu jaoks oli meeldiv üllatus, et ka palk suudab soojust salvestada. Samas söandan kinnitada teoreetikute arvutusi, et puid peab panema nii malmist bursuikasse kui kõrgkeraamilisse küttekehasse.

meelisvaiksaar kirjutas:Õhtust.
Kuidas teemaalgatajal läinud ka on? On leidnud forumist ka tegija? Resultaat? Oled rahul?
Meelis

Hetkel on ainus kontakt foorumlase Motamehe näol, kellega loodetavasti ka homme-ülehomme objekti üle vaatame.

murukatus kirjutas:Selline küsimus tekkis, et miks salvestav, kas elad seal pidevalt? Mul oli paari aasta eest sama küsimus, kas salvestav või kiiresti soojendav. Lõpuks otsustasin, et reedel kohale minnes tahaks pigem ruumi kiiresti soojaks saada (niisugune suure telgi kujuline 22 ruutu eesruum). Mure lahendas ärika käest ostetud 10kW Harvia kamin/pliit, poest olnuks liiga kallis. Kogemused on sellised. Eelmine talv, külma 15 pügalat, kell 7 õhtul kütte, südaööks ruum nii soe, et saab normaalselt teki all magada. Hommikuks ruum mõnusalt jahe aga 15 minutit hagu ja saab kohvivee keema. Minu jaoks oli meeldiv üllatus, et ka palk suudab soojust salvestada. Samas söandan kinnitada teoreetikute arvutusi, et puid peab panema nii malmist bursuikasse kui kõrgkeraamilisse küttekehasse.

Pidevalt ei ela ja eks see on see dilemma, mille enda jaoks lahendama pean enne kui lõplikku otsuse küttekeha valiku osas teen.
Hetke mõtted on sellised - elektripuhur ruumi kiireks ülessoojendamiseks + salvestav tellispliit või kiiresti soojenev malmpliit ( nt http://www.plamen.hr/Proizvod.aspx?ProdID=39 ) + elektriradiaatorid (juhuks kui pliidist hommikuni väheks jääb).

Oma peaga olen möelnud seda, et salvestava tellispliidi eelis tellisahju ees on see, et läbi pliidiplaadi hakkab koheselt peale tule alla tegemist intensiivselt soojust ruumi kiirgama. Tellispliidis oleks nagu ühendatud teraskamina ja salvestava tellisahju head omadused. Kas olen õigel teel?

Lähipäevil saan kokku pottsepaga, eks saab kuulata tema asjatundlikke soovitusi ja nõuandeid.

Salvestatav tellispliit. Äkki täpsustad mis haruldane asi see on (ühte asja tean selleks oli pliitahi). Või oli selleks tavaline tellispliit, viimasel on ikka vähe kivi sooja salvestamiseks. Kui tahad sooja kiiresti ülesse saada ja ka salvestada siis on selleks kas kamin soemüüriga või pliit (vahet pole kas malmist või rauast pliidiplaadiga) soemüüriga. Pliit olemuselt ei ole keskkütteseade seega soovitan pliidi asemle kaminat, mitmed valmiskaminatel on isegi toiduvalmistamise pealisosa olemas, samas nad on nägusad ja kestavad (tavapliitidel pliidirauad ei taha pikka aega kesta, lähevad praguliseks).

Salvestav tellispliit, haruldane asi Täpsusta, milline on tavaline tellispliit.
Kena jõulu!

Kalvis kirjutas:Salvestatav tellispliit. Äkki täpsustad mis haruldane asi see on (ühte asja tean selleks oli pliitahi). Või oli selleks tavaline tellispliit, viimasel on ikka vähe kivi sooja salvestamiseks. ...).

Kui pliital on salvestavat massi 1,5 tonni, siis see ongi juba väikse ahju kaal. Mis ta nii haruldane siis ikke. Võta raamat "Müüritud küttekolded" ja uuri.
Vanemad pliidid tehti eestis alt tühjad. Seda ei saa nimetada salvestavaks pliitaks. Kaalu polnud neil ka eriti midagi, aga kiiresti läksid soojaks. Salvestav pliit (näiteks, mis mul kodus) võtab aega, ennem kui keetma hakkab. Seeest aga keedab veel siis, kui tuli juba kustuma hakkab. Teisel päevalgi veel soe. Eile kõetud pliita leso on praegu vähemasti 40kraadi.