Ehitusfoorum

Mul oli kaks nädalat selle pärast tööisu läinud ( ja tegin ahju), aga ega nende jäärapässidega vaielda tasu ja alla ta jäi. Edaspidi hoiatan teisi juba ette.

Kuna aluskatte teema pidevalt aktuaalne, siis proovin ka ise tubli jälle olla .
Konkreetsel katusel läks just keerukam osa, kus on neli korstent ja neelud, see aluskate igati st. nii nagu järelvalve nõudis. Teise poole lubasid puusepad salaja õigesti teha kui kohe pleki peale saan ja nemad soojustavad ka seest kiiresti ära, enne kui vahele jääme.
Vat, aga see näiteks järelvalvet ei huvitand, et suur telliskorsten oli omadega täiesti läbi ja see oleks tulnud enne katuse tegemist kindlasti vahetada. Kästi lihtsalt uus plekk ümber teha ( siiski sain omanikku veenda ja tänaseks on see korsten lammutatud vähemalt).

Ei saa küsimata jätta...kuda see järelvaataja su kuulsasse vinkelvaltsi ka suhtus Pildilt paistab küll rohkem nagu topeltvaltsi moodi? Kas on siis mingeid muutusi selles vallas loota ka kodumaal?

taastaja

Minuarust see aluskatte ja tuulutuse probleem on suht tõsine teema siiski! Aga hea, et meie teadjarestauraator suudab muretseda ka minu isiklike asjade pärast!
Soomes palgatakse objektile tavaliselt veel vastavamestari, st. vastutav meister, kes jälgib kogu töö käikku ja suhtleb järelvalvega. Kuna, aga valtsimehi Soomes vähe, siis soovitas vastutav meister ühele väga lamedale katusele classikut peale, et üldse maja ehk järgmine suvi kaetud saaks. Seega, need minu väikesed nipitamised vahetevahel ei sega kedagi, peaasi, et ma ahju ei lähe tegema! Väga suure mulje jätis ka see otsaviilu vanaeestilik lõpetusliist, kus paan oleks justkui lihtsalt 5 cm üle serva. Tegelikkuses on selline vanastiilne liist tunduvalt tugevam kui küljeliist, millest naelad otse läbi.

Tervitused ka põdrast!
Siin nüüd ilus roovitus jälle vahepeal tekkind ja tuulutusliist ka olemas. Ainult, et seekord veel vineerist .
Kuna kõrvalobjektil põdraplekud põmmivad kõvasti, siis üritan minagi rütmis püsida. Veits libe muidugi on...

Alguses kui Soomes oma kodukootud " paanimasinad" ( loe paanikamasinad, nagu poistega naljatame) autost välja tõstsin, siis käis ikka pool küla vaatamas, et kuidas see vironpoika ikka tööd ka teeb ja kas tuleb katus. Nüüd ollakse minuga juba ära harjutud ja ei taheta tagasi lasta enam, sest paljud ehitused seisavad katuste puudumise pärast. Õpiks ma ainult raha ka küsima... .Meelis ikka õpetab...
Ühe pingi alla paistab ka lubjakott! Ei tea jah, milleks seda mul vaja võiks minna? .

Päris vahvad paanimasinad Ka siin Norras hulga katuseid , kuid ohh häda----- külma ja niiske ilmaga tuleb toimetada täistsink (titaantsink)plekiga. Jootekolb,kuumaõhuföön ja ''peavalu '' igapäevased kaaslased

Oh, see titaantsink on üks paras ajukepp tõesti

tegelikult tuleb küsida miks peaks niiskus sinna vahele ronima sellises massilises koguses, et midagi paha teha. teiseks tuleks vaadata materjali teh.andmeid ja leida, et päris 100% aurukindel see polegi... kasutatakse, sest millegiga on vaja maja enne plekki kaitsta ilma eest ning soomlastel on see läbisajamise paanika kauni suur, sest katusetõid ei osata lihtsalt teha ning nende katused kümneid aastaid läbi sadanud ... nopiasti nopiasti nopiasti ja palju ruute nagu neil asi käib

See nopeasti värk mulle apsull ei meeldi ja seepärast nokitsen rahulikult omaette.
See materjal peab vett mõlemat pidi, sest kaetud ikkagi bituumeniga. Paan tahab tõmbetuult siiski alla saada, siis kestab ja püsib kuiv. Samas, kaua see materjal tervena püsiks seal kuuma pleki vastas? Ta on ikkagi tehtud aluskatteks ja tuleks ka paigaldada tuulutusliistuga.
Znplekk kahjustub juba väikesest niiskusest kui näiteks vähegi niiskust jäänud paanide vahele, kohe valge ja varsti roostetab. Ei, ei ...sellist asja pleki alle enam ei luba panna. Või kui panna, siis tuleb paanid täielikult mõksitada alt, nii nagu kuulsin ühe Rootsis töötava pleku käest ( elab vahepeal Hiiumaal,Kuristes ). Aga ei tea, milleks endale sellist meeletut vaeva teha.

See pole katusemeestele muidugi uus teema, aga on huvi tuntud, kuidas talvel üldse plekki saab paigaldada lumega?
Üldiselt on asi muidugi lihtne, sest kogu roov on koormakattega kinni kaetud ja vaikselt avan ja kohe paigaldan pleki. Praktikas, aga tuleb jalgadega pidevalt lund kaasa ja tuiskab. Peab kiirelt paani aluse puhtaks pühkima ja, siis veel kiiremalt paan paikka. Probleem, aga paani katusele toomisel juba, sest nagu kiuste ta leiab ikka kuskilt lund endale valtsivahele ja ega, siis ei aita muu kui tuleb lumi koos valtsiõliga välja kraapida ja uus määre sisse panna. Üks määrdeanum ongi katusel ja teine keldris kus paane ette valmistan öhtuti.
Edu teistele!

Täname!
Mul töökojas jällegi päris soe ja lund ka ei saja

Sa hoia kirka ka ikka vööl, kui libisema hakkad, siis saad selle teravama poole katusest läbi lüüa ja varrest kinni hoides katusele jääda (vana tuletõrjujate võte)

taastaja

Mul ehitavad puusepad uue katuse peale teise roovi käimiseks. Nad on kõigeks valmis, et aga katus peale saaks ja nemad saaks seest südamerahuga soojustama hakata.
Seni pole katusel ka külm olnud ja mul on ka palju sisetööd varuks kui ilma peakski ära keerama.
Olge tublid tupsud seal!

Teen veel siin teemas viimase postituse, sest talv tükib vägisi peale ja tulen ka normaalsete maailma jälle tagasi .
Veidike tahtsin veel valtsiõlist rääkida. Kuna mulle on puutõrva lõhn lapsest peale meeldinud ( mäletan siiani seda lõhna kui isa suuski tõrvas), siis ei suuda sellest ka nüüd lahti õelda. Valtsipasta keeran kokku, siis tõrv + linaõli+ puhas mootoriõli + marmoripulber või mõni muu selline, näiteks kriit. Veidike kuivades linaõli paisub ja pressib valtsid silmini täis pastat ja asi meenutab plasteliini taolist ainet pärast. Väga soovitav oleks oliiviõli kasutada mootoriõli asemel, sest see ka ei kuiva ja kitt jääb sitkeks ka aastate mõõdudes. Soome ehitusjärelvalve on selle igatahes väga meeldivalt vastu võtnud, sest kellele ei meeldiks tõrva lõhn või mis võiks olla parem... . Nii, et oki... ja ootame kevadet!

Tervitus valtskatusesöbrad!
Töö käib täiega jälle.
Lisan pildid, et oleks arusaadav mis vahe on Robilabori katusel ja muul... Mul on ikka alati midagi veidrat, aga samas ka tore vaadata, et isegi Ruuki on minu malli järgi nyyd profiili teinud...

Robi - lausa lust on vaadata sinu töid ja pilte siin. Lihtsalt - pisikene kiitus aega võtmast ja seda meiega jagamast!

Sama moodi om minul hea meel kui kivikatuseteemasid rohkem lahti räägitakse. Kivikatus on ainuke mida ma kliendile soovitan valtskatuse asemele tihtilugu( kuigi ma ise yhtegi kivikatust pole teinud, olles vaid kiviobjektil plekksepaks, sest neelud ja muud ju ka seal plekist ja kivi plekiga kokku sobitada polegi nii lihtne).
--------------------------------------------
Tänapäeval tehakse valtsplekk-katused vähe paksemast plekkist( 0,6 mm) ja kui on palju nikerdamist, siis päevast-päeva plekki väänutades ja käsitsi löigates, käed lihtsalt väsivad ja läheb ka aega rohkem kui varem 0,5-se plekiga.Seepärast ma ytlen, et see valtsitöö on yks igavene raske amet tegelikult. Kivikatuseid, aga saab pea iga ehitaja ise paigaldada ja ega kivi ei vaja ka erilist hooldamist hiljem.

Tervitus asjatundjad!

Tuli ette selline probleem, et klient ( ehitusfirma) soovib katta valtspaanidega esimesel pildil olevat varikatust. Esialgne lahendus oli täielikult ilma kaldeta, mille ma juba varem maha laitsin. Senine kalle on ka vaevu märgatav kui katus kaetud lumega ja ülemiselt katuselt sulavesi alla sajab. Arhitekt keelas panna üles veerenni ja ka alumist kallet tõsta, sest olevat kole( see pole muidugi põhendatud, sest üleval ju järsk kalle olemas, mis sobiks ka alla).
Nüüd olevat mina kole süüdlane, et ei võta vastutust sellisele pinnale( pole nõus tegema). Oleksin nõus tegema veidike suurema kalde peale ja tõstaks paani 25-30 cm seinale ja keeraks tagasi serva. See, aga olevat asjatu tõmblemine, sest pole hullu kui vesi seina sisse vahel jookseb...
Teistel piltidel on sama omaniku teine maja, kus katus tehtud kindlasti arhitektide soosingu järgi, aga kahjuks on 4-5 aastaga sarikad mädanend ja kipsplaat kukub seinast alla.
Mina, aga raiskavat tähtsate tegelast kallist aega oma tõrksa suhtumisega.

Mul on käes ühe plekksepa lahendus, kus valtspleki alla läheb 18mm OSB, siis tuleb tuulutusvahe ning aluskatet polegi. Järgmine on tuuletõke, edasi soojustus ...
Kuidas seda lahendust kommenteerite?

Ega aluskatet vaja pole sinna. OSB plaat väga palju õhku läbi ei lase, aga sellist lahendust on teised ka kasutand varem. Ise ma sellest väga innustunud ei oskaks olla, sest meie kliima on väga äärmuslik ja kindlam oleks ikka tavaline roovitus.

Kui plekksepp juba lahendusi välja pakub, siis siin pole enam midagi kommenteerida Eks ta siis teab ka palju teisi tegureid ja sõlmede lahendusi selle katuse juures mida meie paraku ei tea ega näe. Me ei tea isegi seda kas see on viil- või lamekatus.
Et aluskatet pole, see ei pruugi olla sugugi mingi loodusõnnetus. Milleks sellisele katusele aluskate, mis sademeid peab?
Mu enda uue maja viilkatusel tegi plekksepp valtspleki, selle alla harva roovi, tuulevahe, tuuletõkke, soojustuse jne. märg küll veel ei ole
Samas saab ka sarnaselt nii ehitada, et läheb märjaks ja kuidas veel...



taastaja

nii kommenteerisin mitte seda lahendust, vaid seda mida kommenteerida sai

No, eks aluskatte sügav mõte ole ka kondentsi ära juhtimiseks, aga kui on toimiv tuulutus, siis soe õhk ja niiskus väljub majast ilma, et mingit probleemi sellest eales oleks ( seepärast peab olema võimalikult suur tuulutusvahe roovi all).
Sellest mainitud OSB plaadist nagunii kondents läbi ei tule ja aluskatte asja kuidagi paremaks ei teeks.

Plekksepal on tõesti isegi sõlmjoonised oma erinevate räästaste jm. detailide kohta.
Aitäh vastuste eest.

Kas eestis ka alusvilti pleki ja laudise/OSB vahel kasutatakse?

Seda kasutatakse jah kolina tõrjeks. Kasutatakse ka vahtplasti, mida ka parketi alla pannakse.