Ehitusfoorum

Klaasuks ja umbkolle ei ole sõbrad. Klaasukse avadest ei lähe niipalju õhku läbi, kui kolle vajab. Ust peab lahti hoidma, mis pole jälle õige.
Õhuklapid pane talveks kinni, varbad saavad sooja. Õhuklappe on vaja avada siis, kui ahi hakkab suitsu sisse ajama poole põlemise pealt.
Vist ei olnudki klaasust.
Tuli peab olema põlemisel vähemalt kollase värvusega. Välimine uks hoitakse põlemisel lahti ja sisemise kaudu saab tyuli õhku. Tuhk oleks soovitav iga kord välja võtta.

motamees kirjutas:Klaasuks ja umbkolle ei ole sõbrad. Klaasukse avadest ei lähe niipalju õhku läbi, kui kolle vajab. Ust peab lahti hoidma, mis pole jälle õige.
Õhuklapid pane talveks kinni, varbad saavad sooja. Õhuklappe on vaja avada siis, kui ahi hakkab suitsu sisse ajama poole põlemise pealt.

Mul ei ole klaasust tavaline on.
Mul on hakanud poole põlemise pealt sisse ajama. Kuidas saan teada ,et põlemis õhku on piisavalt,et saaksin hoida õhuklappe kinni hoida.
Siis kui sisse ajab siis suht vingu täis kõik lööb suure pahvaka suitsu kohe.

karl25 kirjutas:

motamees kirjutas:Rest või umbkolle?

Et kui seda mõtled kas mul on tuharest siis ei ilmselt siis umbkollle.Kolde põhi samottkivist.

Eks meister tegi, mida suutis, aga suutis kahjuks vähevõitu . Sellest siis sinu probleemid nüüd. Sellise koosluse juures ei saa kuidagi arvata, et ülejäänus oleks rohkem suudetud.

kaminahi kirjutas:

karl25 kirjutas:

motamees kirjutas:Rest või umbkolle?

Et kui seda mõtled kas mul on tuharest siis ei ilmselt siis umbkollle.Kolde põhi samottkivist.

Eks meister tegi, mida suutis, aga suutis kahjuks vähevõitu . Sellest siis sinu probleemid nüüd. Sellise koosluse juures ei saa kuidagi arvata, et ülejäänus oleks rohkem suudetud.

Et mis sisi valesti on paluks täpsemalt, või mis peaks teisit olema.

karl25 kirjutas:...Et mis sisi valesti on paluks täpsemalt, või mis peaks teisit olema.

Ega ei oska ju lõpuni viga välja ütelda. Siis on pakutud palju külma toa põhjuseid. Ehk lõpuks ühe veakese ka kätte said.
Pigi kohta uksel ei oskagi midagi kosta. Uks võibolla ikke liiga kinni. Suitsu sisseajamine on ka imelik. Äkki on valest kütmisest (pigi uksel) tekkinud liiga palju tahma ja sellest ka tõmme vilets.
Kvaliteetse kütmise harjutamiseks võiks olla termomeeter korstnas.

maunoahjud kirjutas:... sest see va pigi on üks hirmus asi, mis kipub tekkima, kui palju alla 200 kraadi korstnasse läheb.

http://tulepesa.wordpress.com/2011/01/1 ... sti-kutta/

Pigi tekib niiskusest.Puud on niisked ja sellest ka vilets põlemine. Vaata põlemise ajal kui puud susisevad siis ei ole nad kuivad.

See muidugi esmatähtis, et puud oleksid kuivad.Kevadel sai käidud ühte majapidamist vaatamas, mille peremees oli just ostnud( oli vaja näiteks uued kostnaplekid teha). Märkasin aga, et ta kütab täiesti toorete puudega, mida metsast otse langetab ja ahju ajab!! Muidugi manisin talle seda, aga ega ta eriti kuulanud. Nüüd sügisel mees helistas, et ei tea mis jäma see on, et ülemine korrus haiseb " vingu " järele. No...selge see...on teine terve suve nende märgadega edasi sussutand seal ja nüüd korstnad pigi täis,mis haiseb jubedalt. Kadus igasugu tahtmine sinna üldse tööle minna...

Ahju tõmbeprobleemid võivad olla ka liigtihedast seinakonstruktsioonist, peaks kütmise ajal ust/akent irvakil hoidma. Umbkolde ja kerge ahju puhul olen märganud, et mida rohkem sütesid järele jääb peale põlemist seda kauem sooja ahjust saada on. Kuid mingi 19c sooja ahjuga korteris on suht hea olenevalt soojustusest ja korrusest.

See süside jutt ajab selle foorumi rahva muigama...sest kõige parem oleks, et söed ikka ära põleksid ja siibri kinni saaks.

Võib olla mitte põlemata söed aga need mis enam leegiga ei põle ja siis on hetk millal siibri sulgemisega hiljaks jääda mitte ei või. Sellised kogemused minul umbkoldega, nüüd küll tänu motamehele minevikust.

Robi 1 kirjutas:See muidugi esmatähtis, et puud oleksid kuivad.Kevadel sai käidud ühte majapidamist vaatamas, mille peremees oli just ostnud( oli vaja näiteks uued kostnaplekid teha). Märkasin aga, et ta kütab täiesti toorete puudega, mida metsast otse langetab ja ahju ajab!! Muidugi manisin talle seda, aga ega ta eriti kuulanud. Nüüd sügisel mees helistas, et ei tea mis jäma see on, et ülemine korrus haiseb " vingu " järele. No...selge see...on teine terve suve nende märgadega edasi sussutand seal ja nüüd korstnad pigi täis,mis haiseb jubedalt. Kadus igasugu tahtmine sinna üldse tööle minna...

Tere!

Noh mulle meenus kohe üks samasugune lugu. Juba palju aastaid tagasi üks talu peremees Kesk-Soomes tegi täpselt sarnast kütmist oma vanha leivaahjuga, kask tõesti põlebgi ka värskelt raiutuna. Ta hakkas minu peale veel jonnima, et märjast puust saab rohkem sooja sest see põleb kauemini!

Noh, järgmisel suvel ta helistas mulle, kas sa saad tulla nüüd leivaahjule lagunenud võlvi uuesti lappima. Vastasin talle, et kui sa vähegi seda oma leivahjut hakkad pealtpidi lammutama, saad kohe aru, et iga mees saab sellise asjaga hakkama, sul midagi pottseppa polegi vaja.

Noh järel siis kuulsin, et ta oli küll lammutanud aga ahju korda oli tehnud keegi pottsepaõpilane harjutustööna. Sihuke mees oli.

Ansk...nii omavahel õeldes, see minu "tooresõber" on ka soomlane, kes Eestisse elama asunud. No siin neid päris palju ja muidu saame ilusasti läbi nendega.

Tere!

Ahsoo, aga mina siiski hoopis kütan peamiselt ainult kuivatis kuivatatud puuga. Ehk tegemist on välismaalt sissetoodud kaubaalustega. On kergem ka süüdata.

Siin kus mina hetkel külas olen, siin kõetakse hagudega, nagu vanasti. Väga mõnus on õhtul ahju ees istuda, loobid alla ja teed ise ka väikese siripiriprinni.

Hendri kirjutas: liigtihedast seinakonstruktsioonist,

Sellist asja ei ole olemas. On küll olemas liiga hõredad seinakonstruktsioonid aga mitte vastupidi.

rokikas kirjutas:

Hendri kirjutas: liigtihedast seinakonstruktsioonist,

Sellist asja ei ole olemas...

Minu arust on Hendril just see, mida sina ei usu. Ma pole ennem nii tihedat maja näinud. Hendri maja võib õhku täis pumbata, nagu õhupalli.
On see halb või hea, jääb juba igaühe enda otsustada.

rokikas kirjutas:Kui sisemus ära on viidud tuhaga siis kuidas ta hommikul veel kuum on?

Ega ma öeldki kui kaua püsis,oli niikaua,kui kütsid,ja mingi osa peale.

motamees kirjutas:Minu arust on Hendril just see, mida sina ei usu.

Kas tõesti peaks põlemiseks vajalik õhk tulema läbi seina? Kas ventilatsioon selleks sobivam ei oleks?

Täna kütan jälle,ja ahju sisemine uks oli kinni kleepunud raami külge kui hakkasin puid lisama. Ahju sisemine uks on kinn ja välimise link on risti sisemise ukseauguga,uksel vahe on 3cm.
Puud peaks kuivad olema kuna nad on kuivati kuivad palkmaja palgi jäägid.


Olen mõelnud lasta korterist termopilt teha aga ei oska arvata kui palju see maksta võiks.
Minu mäletamist mööda olen kunagi mingi firma kodulehel näinud,et äkki 55euri kortermaja 1 korter.See siis nii,et saadetakse minu korterist tehtud pildid e-mailise koos seletusega kuidas neist aru saada.

karl25 kirjutas:.... Ahju sisemine uks on kinn ja välimise link on risti sisemise ukseauguga,uksel vahe on 3cm...

Küta järgmine kord lahtise välimise uksega.
Äkki Heints pajatab oma positiivsetest kogemustest umbkoldega ahju kütmisel.

Umbkoldega on minul igatahes suhteliselt vähe seda positiivset, aga ise tõmban roobiga sõed vastu sisemist ust ja põletan nad sedasi ära, enne siibri sulgemist. Enda umbkolde ehitasin kohe ümber, aga vahel tuleb neid reisidel ette.

Selle liigtiheduse kohapealt tekkis küsimus mul just teemaalgataja sõnavõtust, kus ta mainib, et
"Ilmselt leidsin lahenduse oma probleemile.Tubade ventilatsiooni luugid (suletavad) viidud ainult läbi kipsi ja väljast poolt vaates on siis rest ja selle taga auk kuigi peaks olema toru restist luugini.
Ühesõnaga jääb arusaamatuks sellise ventilatsiooni toimimine, kas õhk liigub üldse läbi nende freshklappide?
Enda elamisel on ahjul just probleeme tõmbega siis kui augud (freshid); aknad, uksed kinni on. Freshklappe muidugi kinni ei hoia

Umbkoldega ahje olen kütnud ca 15 aastat (juba ca 10 aastasena pidin enda toa ahju ise kütma). See, et sisemine ehk tõmbeuks peab kinni olema, on kõigile selge. See, kui lahti peaks olema välimine uks, sõltub tõmbest. Kui on siin see probleem, et sisemine uks on kinni pigitanud (?), siis peaks proovima kütta nii, et kogu aeg on täiesti lahti ja võrdlema tulemust. Tuli peaks ahjus olema võimalikult helekolane ja kostma kerget mühinat. Olen kohanud ka sellist umbkoldega ahju Kalamajas, kus polnud siibrit, aga kuna uks käis tihedalt kinni, pidas normaalselt sooja. Samas oli selle kolle kitsas ja kõrge, mis aitas põlemisele olulsielt kaasa, kui võrrelda tüüpiliste madalate ja laiade umbkoldega ahjude koldega. Hetkel kütan pooleli olevat korterit poe kaminpliidiga, millel on tuharest ja sekundaar õhuavad ning kõrge ja kitsas kolle, ning kui temperatuur on üleval, on põlemine nii puhas, et tuli on hele-hele kollane ja suitsu ei tule korstanst, vaid õhk väreleb. Ise olen ka kasutanud seda meetodit, et tõmbad lõpus tukid ja söed vastu tõmbeust, siis põlevad need kiiresti ja puhtalt lõpunis- saad ukse ja siibri kiiremini kinni viimase energia kätte puidust.

Kas su puud on kuivad või arvad et nad on kuivad. Ma olen linnapoisse näinud küll, kes kütavad "kuiva" puuga: lööd kirvega lepahalu pooleks ja seest lepp valge ja märg.

Su korterit jahutab maha ka see imelik ventilatsiooni lahendus, kui saan õigesti aru, siis õueõhk pääseb kipsseina taha vabalt. Seega on su õige seinakontsruktsioon järgmine: kps (nii viimistluse kui soojutuse eest)- õhuvahe- ülejäänud sein on sisuliselt vaid välisvooder.

Kui sa tahad ruumi õhukindlust testida, tee hea tuli ahju, et oleks maksimaalne tõmme, väljas peaks olema külm ilm, ja hakka käega mööda põrandaliiste, lae liiste, akna ja ukse lenge pidi käima, tunned ära, kust tõmbab õhku sisse. Õhupidavus ei tähenda muidugi head soojapidavust, kuid soojapidavust ei saavutata ilma õhupidavuseta. NB! Villast liigub õhk kerge rõhuvahe korral väga hõlpsasti läbi, seega on villale vaja sissepoole vähemalt õhutõket (sõltub kontruktsioonist, kas see peab toimima ka aurutõkkena) ja väljapoole tuuletõket. Ja need peavad olema katkematus kihis.

Parimat,

Erik

Keemik rääkis enamvähem umbkoldest kõik ära, lisaks veel et hea oleks kui tuhka umbkolde põrandal uue tule tegemisel ees pole, mingi aeg lükkan tuha kühvliga vastu tagaseina hunnikusse, aga kuskil peale neljandat, viiendat pean ikka tuha ära võtma. Tule pealt süütamisest on juba räägitud ja märjad puud ei põle kohe mitte. Tuld hoida suht lähedal vastu siseust, umbkoldega tuleb tuld liigutada ikka tihemini, et mitte ust avada teen seda läbi sisemise ukse keskel oleva ava. Tule mühin peab ikka kuulda olema ja lõpu tukid tirin ka roobiga ikka ettepoole, et nad kiiremini ära põleks ja siibri kinni saaks.
Kust maja hõre on, kui väljas tuulab, siis tunned kohe kust külmemat õhku puhub ju.

Seda minagi räägin, et see ahjukütmine on tõsiteadus kui umbkoldega ahjusi ikka veel tõsiteaduslikult järgimistväärivaks saavutuseks loetakse ja mille peamine ehitusväärtus seisab "laulva segu" kasutamises, koldelagi vastu ahjuukse ülaserva.
Heints võiks lasta ka kogemusel oma ehitatud ahjust siin avaneda.
Hõredat maja muidugi on soojaks kütta alati raske.