Ehitusfoorum

pikk88 kirjutas:...Ja kui räägitakse, et miks sellist paska teed, siis seleta, kui on kokku lepitud suurem objekt, keset tööde käiku tuuakse kohale selline kõver materjal, siis mida peaks töömees tegema? Viskama haamri nurka ja minema kõndima? Sellisel juhul ütleb ju klient, et leping on täitmata ja jätab ka rahad maksmata :S

Selle kohta andis Madis64 tegelikult juba ammendava vastuse sulle, aga lisaks, et objektidel, kus materjalidega varustamine toimb tellija poolt, on mul oma sellesamuse puhtakshoidmiseks ja hilisemate vaidluste vältimiseks Lepingus konkreetsed punktid:
3.1. Kogu siseviimistluseks vajaminevate materjalide ja värvimiseks vajaminevate töövahenditega (värvirullid, pintslid jms.) varustamine toimub Tellija poolt.
4.1.5. Objekti kinnitatud siseviimistluslahenduse või selle osa teostamise mittevõimalikkusel teavitama koheselt tellijat ning pakkuma välja alternatiivlahendusi;
7.1. Töövõtja annab kõigile oma tehtud töödele 2 aastase garantii ja see hakkab kehtima peale
üleandmis-vastuvõtmisakti allakirjutamist Tellija poolt.
7.2. Töövõtja poolne garantii ei kehti Tellija poolt toodud siseviimistluse materjalidele.
Lisatööde kohta on mul samuti Lepingus konkreetne klausel olemas:
3.2. Lepingus mittemääratletud lisatööde vajadusel lepitakse kokku tööde maht ja hind Poolte vahel Lepingu Lisana

Urmas kirjutas:

pikk88 kirjutas:... Samas, kui arvestada, et osa sellest kõverusest peidab ära juba kips, mis sinna karkassi peale sai, ning osa saab likvideerida ka maalritöödega, siis miks hädaldada selle kallal, et karkass on kehvasti tehtud...

Tüüpiline lohutus üldehitajate poolt tellijale- küll maaler sirgeks teeb. Aga kui mina tulen loodi/latiga tööd üldehitajate tööd vastu võtma/kontrollima, et teada saada töömaht ja materjalide kulu ning teadustan, et sul seinad kõverad ja nende sirgeksajamine maksab x € rohkem, siis aetakse silmad punni ja vähemalt mõttes kirutakse mind arvatavasti väljapressijaks. On olnud juhuseid, kus saab kokkulepitud sinka-vonka seinade puhul kvaliteediklassiks "visuaalselt korrektne", aga vahelpeal käiakse minu latiga mööda seinu ja näidatakse näpuga, et siit ja siit ületab lubatud RYL normi, mis EV-s ei kehtigi. Egas ma kah siis kade poiss ei ole, kontrollin enne järgmiste pindade kallale asumist loodi/latiga kõik üle, helistan tellijale, kutsun kohale, vaatame koos minu pretensioonid üle, selgitan, et need probleemsed kohad ei vasta mingisugustele RYL normidele ja nende korrektseks tegemine eeldab lisatööd ja -materjale. Teen ettepaneku x summas, siis, kas vormistada see kirjalikult või piisab suusõnalisest kokkuleppest. Ei mäleta, et oleks pidanud tegema kirjalikku lisatööde akti.

No on ju ka väga palju inimesi, kes paigaldavad nii karkassi, kipsi, kui teevad ka maalritööd sinna otsa ise. Sellisel juhul on ju endal lihtsam arvestada pahteldamisel, et kus on muhk ja kus on lohk ning vastavalt sellega arvestada.
See, et maalrid tulevad ja vannuvad kipsipanijaid maapõhja sest nendele on kõver sein ette tehtud, mille nemad peavad nüüd sirgu pahtledama, on vist suhteliselt levinud nähtus... Isegi, kui sein on sirge siis niisama profülaktika mõttes juba natuke sõimatakse. Seda, et enne sind on keegi ka head tööd teinud ei kuule just väga tihti. Millegi pärast kiputakse ikka teisi halvustama. Ilmselt asi natuke ka selles, et kuidagi peab ju oma aktsiate hinda kergitama

Ja olgem ausad, selliseid lugusid võib rääkida lõputult ning kuna otseselt mingeid konkreetseid norme nagu paika pandud pole, siis mu meelest on hea tava see, et nii tellija kui ka töömees lahkuvad objektilt sõpradena. Üks on rahul töö eest makstud palgaga ja teine rahul tööga, mille eest ta maksis.

pikk88 kirjutas:... Isegi, kui sein on sirge siis niisama profülaktika mõttes juba natuke sõimatakse. Seda, et enne sind on keegi ka head tööd teinud ei kuule just väga tihti. Millegi pärast kiputakse ikka teisi halvustama. Ilmselt asi natuke ka selles, et kuidagi peab ju oma aktsiate hinda kergitama

Kahjuks eksid, sest siiski tean ühte firmat, kellele teen aeg-ajalt alltöövõttu ja nende järgi on lausa lust viimistleda ja töö läheb kohe tunduvalt kiiremini! Kui ka tahaks, ei saa vinguda! Hetkel just teen nende objektile siseviimistlust, seinad laotud Columbia sarnasest betoonkivist (Märjamaal toodetakse), mehed ladumisel nööri ei kasuta, laovad loodiga, ladumise poolel kõikumine vaevalt 1-2mm 2,5m lati all, loodi pole mõtet peale pannagi, teine pool natuke nadim kivide mõõtude kõikumise tõttu, mitte ladujate süül, vuukides pole "vorste", nurgad puhtad, kipsist ukse-/aknapaled korralikult riivitud, ei mingeid vabakäelõikeid jne jne.... Minul on nende järgi ainult puhtalt viimistluse vaev, mitte ei pea hakkama "kiviga" segutükke ja "vorste" maha nühkima, kipsi riivima, murdunud kipsinurkasid välja lõikama jne jne... Enne uste paigaldust helistasid mulle, et kuule, maaler, kui palju mm-d jätame sulle krohvimise jaoks jne. Nagu näed, on ka selliseid firmasid ja nende töötajaid, kes suhtuvad igasse oma tehtusse südametunnistusega ja arvestavad ka järgmiste tegijatega! Selle firma nimi on Lalande OÜ.
Ühel tellijal, kelle kahele majale olen siseviimistlust teinud, oli samuti fantastiline üldehitaja. Tema töö vastas eelkirjeldatule. Esimese maja peal ei saanud esialgu aru, et miski on "mäda", aga teise maja viimistluse juures lugesin huvi pärast ära, mitu kipsikruvi ma pidin juurde keerama. Umbes 150m2 kohta tuli juurde keerata 4(loe neli) kruvi! Need majad olid Keilas ja üldehitaja nimi Jüri, kuid perekonnanime kahjuks ei tea.
Kõik need ülalmainitud üldehitajate tegematajätmised, mis nende poolt olid tehtud, ei ole teps mitte pisiasjad ja näitavad töösse suhtumist. Nemad on teinud oma tööd "hea ehitustava" kõige paremas tähenduses!

pikk88 kirjutas:Ja olgem ausad, selliseid lugusid võib rääkida lõputult ning kuna otseselt mingeid konkreetseid norme nagu paika pandud pole, siis mu meelest on hea tava see, et nii tellija kui ka töömees lahkuvad objektilt sõpradena. Üks on rahul töö eest makstud palgaga ja teine rahul tööga, mille eest ta maksis.

...aga siis tuleb veel maaler ja hakkab kiruma, et tema peab hakkama üldehitajate "head ehitustava" peitma. Vähe on objekte, kuhu ma lähen üle vaatama ja vastu võtma üldehitajate tööd ja nemad on kohal. Pole kusagil neid konkreetseid ehitajaid, kellele esitada pretensioone ja tihtipeale on ka hilja, sest nemad on oma sealt saadud rahul palgaga juba teisel objektil ja tellija vaatab mulle nõutult otsa, kui selgitan "head ehitustava", kasvõi EV-s vaikimisi omaks võetud RYL-i kvaliteedinõuete varal. Kurb, aga enamuses nii see kipub olema.
PS! Palun ära aja segi mõisteid "konkreetsus" ja "virisemine"!

Urmas kirjutas: ....mehed ladumisel nööri ei kasuta, laovad loodiga, ladumise poolel kõikumine vaevalt 1-2mm 2,5m lati all, loodi pole mõtet peale pannagi,....

Kõik kõlab ilusalt ning ilmselt on kõige selle eesmärk/lõpptulemuseks viimistletud pind mida tellija võib ka 3 m. latiga öösel taskulambiga kontrollima minna aga......milleks seda tavalise eramu puhul vaja on ma siiski täpsemalt ei mõista.

Urmas kirjutas:

pikk88 kirjutas:... Isegi, kui sein on sirge siis niisama profülaktika mõttes juba natuke sõimatakse. Seda, et enne sind on keegi ka head tööd teinud ei kuule just väga tihti. Millegi pärast kiputakse ikka teisi halvustama. Ilmselt asi natuke ka selles, et kuidagi peab ju oma aktsiate hinda kergitama

Kahjuks eksid, sest siiski tean ühte firmat, kellele teen aeg-ajalt alltöövõttu ja nende järgi on lausa lust viimistleda ja töö läheb kohe tunduvalt kiiremini! Kui ka tahaks, ei saa vinguda! Hetkel just teen nende objektile siseviimistlust, seinad laotud Columbia sarnasest betoonkivist (Märjamaal toodetakse), mehed ladumisel nööri ei kasuta, laovad loodiga, ladumise poolel kõikumine vaevalt 1-2mm 2,5m lati all, loodi pole mõtet peale pannagi, teine pool natuke nadim kivide mõõtude kõikumise tõttu, mitte ladujate süül, vuukides pole "vorste", nurgad puhtad, kipsist ukse-/aknapaled korralikult riivitud, ei mingeid vabakäelõikeid jne jne.... Minul on nende järgi ainult puhtalt viimistluse vaev, mitte ei pea hakkama "kiviga" segutükke ja "vorste" maha nühkima, kipsi riivima, murdunud kipsinurkasid välja lõikama jne jne... Enne uste paigaldust helistasid mulle, et kuule, maaler, kui palju mm-d jätame sulle krohvimise jaoks jne. Nagu näed, on ka selliseid firmasid ja nende töötajaid, kes suhtuvad igasse oma tehtusse südametunnistusega ja arvestavad ka järgmiste tegijatega! Selle firma nimi on Lalande OÜ.
Ühel tellijal, kelle kahele majale olen siseviimistlust teinud, oli samuti fantastiline üldehitaja. Tema töö vastas eelkirjeldatule. Esimese maja peal ei saanud esialgu aru, et miski on "mäda", aga teise maja viimistluse juures lugesin huvi pärast ära, mitu kipsikruvi ma pidin juurde keerama. Umbes 150m2 kohta tuli juurde keerata 4(loe neli) kruvi! Need majad olid Keilas ja üldehitaja nimi Jüri, kuid perekonnanime kahjuks ei tea.
Kõik need ülalmainitud üldehitajate tegematajätmised, mis nende poolt olid tehtud, ei ole teps mitte pisiasjad ja näitavad töösse suhtumist. Nemad on teinud oma tööd "hea ehitustava" kõige paremas tähenduses!

Tore kuulda, et on siin ilmas ka selliseid inimesi. Selles ei ole ma muuseas kunagi kahelnudki. Kuid nagu ma aru saan, siis on need siiski erandid, mis kinnitavad reeglit.

Ai, lalandi bossul on nüüd telefon punane kah:)

rokikas kirjutas:

Urmas kirjutas: ....mehed ladumisel nööri ei kasuta, laovad loodiga, ladumise poolel kõikumine vaevalt 1-2mm 2,5m lati all, loodi pole mõtet peale pannagi,....

Kõik kõlab ilusalt ning ilmselt on kõige selle eesmärk/lõpptulemuseks viimistletud pind mida tellija võib ka 3 m. latiga öösel taskulambiga kontrollima minna aga......milleks seda tavalise eramu puhul vaja on ma siiski täpsemalt ei mõista.

Kasvõi viimistlusmaterjalide ja tööaja kulu. On vaks vahet, kas sa saad ühest MP kotist teha krohvitasandust ideaalselt laotud pinnale 10-15m2 või sitalt laotud pinnale 5-6m2, kas sa teed ideaalsele pinnale krohvitasandust 30m2 päevas või 15m2. Tellija ja minu jaoks on see m2 hinna küsimus.

sashaobrok kirjutas:Ai, lalandi bossul on nüüd telefon punane kah:)

Ah, ega see tema kõneaega ei raiska. Ma olen vist ennegi neid siin kiitnud või soovitanud ja Märjamaa ümbrusest nad eriti välja ei viitsi ronida, neil siinkandiski tööd küllaga.

Ta ei mõistnud siin, et miks Urmas peaks selle viimistlema "3m lati ja taskulambi" standardi kohaseks. Mina ka ei mõista tegelt, aga see on mu enda tragöödia võibolla. Olen näinud muide sugulast, kes kirus viisakat uusehitise korterit jutuga: "et kuidas saab nii olla, et minu esikukapi kohapealne seinte vahe on mingi 3850 mm ja mitte 4 meetrit täpselt. Et mis kuradi ehitajad need siin üldse on olnud, et ei saa ka tehtud esikut normaalselt 4 meetrist ja on 15 sendiga üle lasknud... Nüüd mine ja telli eritellimusel seinakapp eksole...."

Tekkis küsimus, et palju on tänapäeval levinud hea tava järgi lubatud normaalne diagonaalide erinevus vundamendil mõõtudega 6x12 m?

sashaobrok kirjutas: Ta ei mõistnud siin, et miks Urmas peaks selle viimistlema "3m lati ja taskulambi" standardi kohaseks. ...

Ei saanud küsimusest aru?

Urmas kirjutas:

sashaobrok kirjutas: Ta ei mõistnud siin, et miks Urmas peaks selle viimistlema "3m lati ja taskulambi" standardi kohaseks. ...

Ei saanud küsimusest aru?

see oli rokika jutu kohta...

pikk88 kirjutas:Tekkis küsimus, et palju on tänapäeval levinud hea tava järgi lubatud normaalne diagonaalide erinevus vundamendil mõõtudega 6x12 m?

Mul erinesid 9x13 m puhul 2 cm ja ma pööritasin silmi ja mõõtsin mitu korda üle. Ei kujuta ette kuda me suutsime nööri otsas rippuvate raskusjunnide ja asjadega ta nii kuradi täppi teha.

rokikas kirjutas:

Urmas kirjutas: ....mehed ladumisel nööri ei kasuta, laovad loodiga, ladumise poolel kõikumine vaevalt 1-2mm 2,5m lati all, loodi pole mõtet peale pannagi,....

Kõik kõlab ilusalt ning ilmselt on kõige selle eesmärk/lõpptulemuseks viimistletud pind mida tellija võib ka 3 m. latiga öösel taskulambiga kontrollima minna aga......milleks seda tavalise eramu puhul vaja on ma siiski täpsemalt ei mõista.

Sinu jaoks tuleb veelgi hämmastavam vist see, et seei olegi tavaline eramu, vaid kohaliku autoteeninduse olmeruumide ja kontori juurdeehitus. Aga miks ei võiks kõik nii teha oma tööd? Töö ja vile käivad koos, närvid puhkavad, maalrid rahul, tellijad rahul ....

Mnjaa.... Ma käisin suvel omal isale vundamenti tegemas, (tal naine arhidekt) Pole ennem müüri ladunud ja ainult selle pärast läksingi, et vanamehele suht "ohutu" teha, kui midagi piixu peaks minema. Sain ka erinevuseks 2 cm. Selle peale kahtlustas vanamees, koos oma naisega, et nüüd on saun piixu keeratud ja tuleb uuesti otsast peale hakata.... Suutsin nad maha rahustada alles sellega, kui näitasin ühe Võrumaal oleva sauna vundamendi pilte, kus mõõdud olid umbes 4x7m ja vundament jooksis vaheseina alt umbes 3-4 cm minema.
Tolle sauna omanik oli samas oma müüriladujatega väga rahul. Nii, et jõuamegi sinna välja, et mis ühele kuld see teisele paras pask....

Urmas kirjutas: Kasvõi viimistlusmaterjalide ja tööaja kulu.

Kui sain soome firmas tiba omamaks (hakati suhtuma kui võrdsesse ja võis ka küsida ebamugavaid küsimusi) siis uurisin et miks lubatakse sellist tolerantsi töödel (alates vundamendi ladumisest kuni krohvimiseni) siis pomo seletas päris täpselt ja pikalt kuidas see on lihtsalt rahaliselt kasulik kõigile. Kuna tööjõud on kallis (ja aeg maksab) siis näiteks odavam on kulutada tiba rohkem krohvi (pumbaga seina loomulikult) kui et ajada neid mille taga. Eriti kui on ka täpselt teada millise kvaliteediga peab lõpptulemus olema (RYL 2. klass.).
See oli tegelikult päris pikk ja põhjalik teooria. Täpselt enam ei mäleta aga eks igaüks saab mõelda kas ta suudaks teha oma tööd kiiremini kui lubatud tolerants oleks suurem.

Urmas kirjutas:Sinu jaoks tuleb veelgi hämmastavam vist see, et seei olegi tavaline eramu, vaid kohaliku autoteeninduse olmeruumide ja kontori juurdeehitus.

Miks see peaks mind hämmastama. Olen üpriski kursis eesti ehitusmaailmaga ja kui teen siin töid siis vastavalt siinsetele kommetele aga ega see ei tähenda et ma seda kõike mõistlikuks pean.

Urmas kirjutas: mehed ladumisel nööri ei kasuta, laovad loodiga, ladumise poolel kõikumine vaevalt 1-2mm 2,5m lati all, loodi pole mõtet peale pannagi,

2-3 meetri pikkust seina on võimalik laduda ilma nöörita, igat plokki loodides.
Pikkema seina puhul on tulemus vägagi kaheldav ja tohutult aeganõudev.
Ehitusel teostatakse kõiksugu pindmised tolerantsi kontrollid 2 meetrise latiga, pikema kaikaga mehed mingu kooli.
Ei midagi isikliku.

maik kirjutas:

Urmas kirjutas: mehed ladumisel nööri ei kasuta, laovad loodiga, ladumise poolel kõikumine vaevalt 1-2mm 2,5m lati all, loodi pole mõtet peale pannagi,

...Ehitusel teostatakse kõiksugu pindmised tolerantsi kontrollid 2 meetrise latiga, pikema kaikaga mehed mingu kooli.
Ei midagi isikliku.

Oh, ei võtagi isiklikult, aga lihtsalt endale saan 2,5m latiga selgema pildi tervest seinast, kuhu ja kui palju panna. Tellijatel võtan selle pikema kohe käest ära kui tahab hakata sellega midagi kontrollima.
Urmas

maik kirjutas:pikema kaikaga mehed mingu kooli.

Õpetajateks

Tellija vaatepunktist vaadatuna peaks lõpptulemuse (voodrilaua pealispind) ikkagi +/-1 mm jääma.

Overkill?

Kui jah, siis ise olen enda jaoks kogu aeg (puitkonstruktsioone) sellise täpsusega ehitanud - miks ma peaksin mingi kobakäpa soperdise eest raha maksma hakkama?

Ma ikka teinekord imestan kui asjapulgad siin Eestis koos on.
Loen Stabila koduleheküljelt näiteks vesiloodi kohta:

Measurement accuracy: in the normal position 0.029° = 0.5 mm/m.

Mis siis maakeeli kõlaks umbes nii - Mõõtmise täpsus: normaalasendis 0.029° = 0.5 mm/m. Seega oleneb vahemaast. Pange siia juurde märke-, töötlemis-, kinnitusvead ning puit materjalina. Ei tundu overkill või pigem lausvale?
Imelik.

Külaline kirjutas:Mis siis maakeeli kõlaks umbes nii - Mõõtmise täpsus: normaalasendis 0.029° = 0.5 mm/m. Seega oleneb vahemaast. Pange siia juurde märke-, töötlemis-, kinnitusvead ning puit materjalina. Ei tundu overkill või pigem lausvale?

"Asjapulga" kommentaar Imelikule:

Igale mõõteväärtusele ja -täpsusele valitakse ikka oma mõõtemeetod - kes sul sellist vesiloodi antud olukorras kasutada käsib?

Aina lõbusamaks läheb, ma teadsin, et olen elu-aeg valesti loodinud voodrilauda ja luban, et tulevikus kasutan kindlasti elektron-tahhümeetrit "Topcon" või kasvõi seda http://www.markato.ee/tooted-spec-dt2a.html

Igale mõõteväärtusele ja -täpsusele valitakse ikka oma mõõtemeetod - kes sul sellist vesiloodi antud olukorras kasutada käsib?

Jah, laserite puhul võib ulatuda 0,2 mm/m. Muudab kuidagi asja?
Imelik.