Ehitusfoorum

Külaline kirjutas:

duplex kirjutas:

10m3 päevas kulub gaasi keskmiselt

Kui sa süsteemi alles tööle panid, siis ära esimese paari nädala küttekulu pärast eriti muretse, see ongi suur. Mäletan, et kui omal sai kunagi ammu äsja valminud majas maasoojuspump tööle pandud, siis esimese kuu elektriarve võttis jalad nõrgaks! Minu meelest pole mul sellist elektritarbimist enam kunagi olnud.

Sellest omatoimelise segamisventiili fenomenist ei saa paraku aru. Enamasti, kui neid kasutatakse, on nad ka liiga väikesed.
Sellise paigalduse korral peab olema vähemalt üks kontuur ilma ajamita või kollektoril olema baipasstoru. Mis siis juhtub, kui väljas on soe ja ajamid sulgevad põrandakütte kontuurid? Mis saab sel juhul pumbast? Pikka iga talle sel juhul pole antud.
Tagasilöögiklapp on üleliigne. Pigem peaks selle asemel olema hoopis liiniseadeventiil.
Fotol on primaarkontuuri lühistorul samuti tagasilöögiiklapp (üleliigne ja mingi "pooles vinnas" kuulkraan. Esiteks, kuulkraanil on asendeid vaid kaks. Kas kinni või lahti. Kuulkraani asemel tuleb siiski kasutada seadeventiile.

Peab ütlema, et foorumis öeldi otse ja kaude, et vead sees või pingutab üle. Antud skeemis pingutas tegija üle, kindlasti süsteem kütab, sest küttesüsteem tegeleb peamiselt soojuse õige jaotamisega, sooja toodab katel. Jah, kui nüüd ühtegi kontuuri pole bypass võimalusega tehtud võib pump minna suletud ringile tööle ja võimalik, et annab otsad. Kõige valusamini tuleb kooliraha omaenda kodust...

Kui kontuurid kinni siis võiks automaatika pumba seisma jätta ja kõik, veel parem kui ta läbi baypassi elektrit ja pumpa kulutab.

Ei paista seal automaatikat. Grundfos Alpha seeria tiksub baypassi korral 5 W peal, mis vähem või võrdne mis iganes kodumasina puhke reziimiga (ei pretenteeri absoluutsele tõele).

Segamisventiil on suurima läbilaskega mis saada oli. Neid on erineva läbilaskega. Automaatikat ei ole ja suletud ringi ei saa tekkida kui ma just ise kollektorit kinni kruttima ei lähe.

Seadeventiilid on jah puudu ja kraan üleliigne. Need paigaldan siis kui hakkan kevadel boilerit katla taha ühendama, siis peaks kõik ok vist olema? Praegult tuleb talv niimoodi üle elada, et saaks sees sisetöödega tegeleda. Sooja vee tarbimist eriti ei ole kuna sees veel ei ela.

Veikko kirjutas:Kui suur siis köetav pind on mis sööb 10m3 ööpäevas. Kuidas elamine soojustatud, kas ventilatsioonid töötavad. Mis temperatuur läheb põrandasse ja palju tagastub.

Köetav pind on 125m2 ja sisse läheb hetkel 30 kui ahi kütab ja välja tuleb 25 kraadi ringi. Ruumid sain ruttu soojaks ja nüüd tasapisi katsetan temperatuuriga.

duplex kirjutas:

Põrandaküte töötab mis mühiseb ja majas on soe Ainukene häda oli vee sisselaskmisel lekkiv kollektor. Kollektor lekkis ülemiste läbijooksu näidikute alt. See häda sai kõrvaldatud.

Veeboiler on veel paigaldamata. Ainult küte on taga. Veeboileri paneb kevadel.

10m3 päevas kulub gaasi keskmiselt

Ruumitermostaate ja ajameid pole paigaldatud? Kui pole,siis jookseb kõik kolinal põrandast läbi.

kütja kirjutas:Ruumitermostaate ja ajameid pole paigaldatud? Kui pole,siis jookseb kõik kolinal põrandast läbi.

Kahjuks ei ole. Hoidsin kokku ja hetkel osad ruumid täiesti lahtised.

Nüüd kui panna automaatika, mis tuleks olemasolevas süsteemis veel ümber tuleb ehitada, ehk saab hakkama ilma baipasstoruta? Hea meelega eelistaks seda, et kui automaatika sulgeb kõik ringid, et siis lülitub välja ka pump. Selleks on vaja siis mingit releed? Keegi oskab soovitada?

duplex kirjutas:Segamisventiil on suurima läbilaskega mis saada oli. Neid on erineva läbilaskega.
/CUT/

mis selle ventiili kv arv on?

duplex kirjutas:

kütja kirjutas:Ruumitermostaate ja ajameid pole paigaldatud? Kui pole,siis jookseb kõik kolinal põrandast läbi.

Kahjuks ei ole. Hoidsin kokku ja hetkel osad ruumid täiesti lahtised.

Nüüd kui panna automaatika, mis tuleks olemasolevas süsteemis veel ümber tuleb ehitada, ehk saab hakkama ilma baipasstoruta? Hea meelega eelistaks seda, et kui automaatika sulgeb kõik ringid, et siis lülitub välja ka pump. Selleks on vaja siis mingit releed? Keegi oskab soovitada?

Ümber põhimõtteliselt pole vaja midagi ehitada.Uponori automaatika juhib pumpa ka ,nii kui ringid sulguvad siis pump seiskub.Kelle kollektor on?Reeglina võõrast ajamit ei saa kollektorile panna.Oleks võinud panna muutuvate pööretega pumba.(Grundfos Alpha seeriast).

Hea meelega eelistaks seda, et kui automaatika sulgeb kõik ringid, et siis lülitub välja ka pump. Selleks on vaja siis mingit releed? Keegi oskab soovitada?[/quote]

Kas paned ruumidesse ruumitermostaadid mis juhivad sulgurmootoreid. Kui teed nii, siis saad läbi relee sulgurmootorite pingega pumpa juhtida sisse-välja. Kas sulgurid 24 volti toitega.

Kui ma ei eksi siis ventiili kv arv mingi 70 ringis oli see number?

Kollektor on noname, kompelkteeritud juppidest. Kas sellisele ongi ajameid saada. Hetkel pole mul veel soetatud midagi automaatika poole pealt. Rahaga ka priisata ei ole, tahaks odavalt mingit toimivat lahendust mis aitaks säästa.

Siis pead lihtsalt proovima ,kelle ajamid sobivad.Kollektoril ühtegi kirja pole peal?

Tundub et kollektor on sarnane Tiemme toodanguga, vb Tiemme ajamid sobivad. Bypass võiks olla pigem kas siis Liiniseadeventiiliga nagu eespool nimetatud või siis automaatse bypass ventiiliga. Liiniseadeventiil on suts odavam.