Ehitusfoorum

Ilus/-ad papagoi/-id, kena majake .
Kuna ma täpset vastust/põhjust (rikkele) ei tea, siis spekuleerin natuke. Halogeeni ja LED-i soojuseraldusel on suured erinevused. Halogeen kiirgab enamuse soojast laiali,
LED juhib sooja laiali. Samuti on vägagi erinev temperatuuritaluvus- LED puhul alla 95/100C (max lubatud töötemperatuur). Joodise sulamistemperatuur hakkab kuskil 183C juurest ( see ka saavutati kuna LED-id sulasid lahti).
Võimalikud põhjused-
a) eelneva katsetuse käigus riknes sisseehitatud "lülitusskeem" (peab seal olema kuna lamp töötab nii AC 12V kui DC 12V)- muutusid parameetrid
b) trafo ei väljasta õiget pinget (rikkis- väga ebatõenäoline)
c) valgusti konstruktsioon ja paigaldustingimused ei võimalda piisavalt sooja ärajuhtida (on kuskilt silma jäänud, et teatud juhtudel soovitatakse valgusti alla soojajuhtiva plaadi paigaldamist).
d) ... kes seda enam öelda oskab?
Imelik.
PS. ain5478 on ka kunagi väitnud, et probleemaatiliseks võib osutuda trafo väljastatav kõrgem sagedus (eks ta ise selgitab). Tootjad sellist tingimust ei sea (tuleb jälgida ainult vähimalt nõutavat võimsust).

Külaline kirjutas:Joodise sulamistemperatuur hakkab kuskil 183C juurest ( see ka saavutati kuna LED-id sulasid lahti).

Euroopas küll enamasti ~220 °C.

Külaline kirjutas:Ilus/-ad papagoi/-id, kena majake ...
Imelik.

Tänan, ütlesin papagoidele komplimendi edasi (teine on pildi peal osaliselt ukseraami varjus). "Majakese" eest kiitsin ka ennast, ise tegin.
Aitäh, aga ärge nüüd enam muretsege minu probleemi pärast, lihtsalt kui mõnikord satun õigesse poodi, siis ostan õige trafo.

Külaline kirjutas:Ilus/-ad papagoi/-id, kena majake .
Kuna ma täpset vastust/põhjust (rikkele) ei tea, siis spekuleerin natuke. Halogeeni ja LED-i soojuseraldusel on suured erinevused. Halogeen kiirgab enamuse soojast laiali,
LED juhib sooja laiali. Samuti on vägagi erinev temperatuuritaluvus- LED puhul alla 95/100C (max lubatud töötemperatuur). Joodise sulamistemperatuur hakkab kuskil 183C juurest ( see ka saavutati kuna LED-id sulasid lahti).
Võimalikud põhjused-
a) eelneva katsetuse käigus riknes sisseehitatud "lülitusskeem" (peab seal olema kuna lamp töötab nii AC 12V kui DC 12V)- muutusid parameetrid
b) trafo ei väljasta õiget pinget (rikkis- väga ebatõenäoline)
c) valgusti konstruktsioon ja paigaldustingimused ei võimalda piisavalt sooja ärajuhtida (on kuskilt silma jäänud, et teatud juhtudel soovitatakse valgusti alla soojajuhtiva plaadi paigaldamist).
d) ... kes seda enam öelda oskab?
Imelik.
PS. ain5478 on ka kunagi väitnud, et probleemaatiliseks võib osutuda trafo väljastatav kõrgem sagedus (eks ta ise selgitab). Tootjad sellist tingimust ei sea (tuleb jälgida ainult vähimalt nõutavat võimsust).

Jalad sulavad lahti kuna skeemis olevad takistid kuumendavad kõrsagedustoitel joodist sedavõrd , et raskusjõu mõjul kukub lamp lihtsalt jalgade küljest ära.
Kui skeemis oleks jalgadega paralleelselt kondensaator, sulguks osa voolust selle kaudu ja takistitele jääv pingelang oleks oluliselt väiksem ning takistid ei kuumeneks sedavõrd , et jalad lahti sulavad. Originaalskeemis on need ka olemas. Osa tootjaid aga leiavad, et
1. alalispingel kondensaatorit pole vaja;
2. püüavad toote omahinda kondensaatori paigaldamatajätmise abil alandada;
3. püüavad kondensaatori ärajätmisega vähedada G4
LED paksust peaaegu poole võrra.
SMD 5050 ja SMD3528 LED töötemperatuur ei tohiks ületada 63-65 °C. Sellest aga ei tule teha järeldust, et peale jalgade lahtisulamist on selline G4 kasutuskõlbmatu. Jootke jalad tagasi, vahetage oma kõrgsageduslik toiteplokk sobiva alalisvoolu toiteploki vastu välja ja LEDid teenivad veel aastaid.
Väide: " Tootjad sellist tingimust ei sea (tuleb jälgida ainult vähimalt nõutavat võimsust)" ei pea paika, sest
LED lampide tootjad on sellest jalgade sulamise probleemist täielikult teadlikud. Kui pidasid tootja all silmas kõrgsagedusliku toiteploki tootjat, siis nemad tegid sellise ploki kümneid aastaid tagasi halogeenlampide toiteks ja väiksemate gabariitide saavutamiseks kõrgsagedusliku. Hoopiski ei peetud silmas selle ploki kasutamist LED lampide ega valgustite toiteks.
Kui juhtunus kedagi süüdistada, siis antud toote ebapädevat müüjat.

Indrek Rebane kirjutas:

Külaline kirjutas:Joodise sulamistemperatuur hakkab kuskil 183C juurest ( see ka saavutati kuna LED-id sulasid lahti).

Euroopas küll enamasti ~220 °C.

Vastab tõele (pliivaba joodise puhul on see tõesti nii). Muidugi krt. seda teab mida need hiinlased kasutavad.

Urmas kirjutas: Aitäh, aga ärge nüüd enam muretsege minu probleemi pärast, lihtsalt kui mõnikord satun õigesse poodi, siis ostan õige trafo.

Teema on lihtsalt huvitav ja paistab, et ka pisut arendav.

ain54781 kirjutas: Jalad sulavad lahti kuna skeemis olevad takistid kuumendavad kõrsagedustoitel joodist sedavõrd , et raskusjõu mõjul kukub lamp lihtsalt jalgade küljest ära.
Kui skeemis oleks jalgadega paralleelselt kondensaator, sulguks osa voolust selle kaudu ja takistitele jääv pingelang oleks oluliselt väiksem ning takistid ei kuumeneks sedavõrd , et jalad lahti sulavad. Originaalskeemis on need ka olemas.

Kui õieti aru sain, siis viitad nn. "skin-efekt"-ile (pinnaefekt, kus kõrgsageduse mõjul on voolutihedus suurem). See on esmapilgul täiesti tõsiseltvõetav argument.

ain54781 kirjutas: Väide: " Tootjad sellist tingimust ei sea (tuleb jälgida ainult vähimalt nõutavat võimsust)" ei pea paika, sest LED lampide tootjad on sellest jalgade sulamise probleemist täielikult teadlikud.

Seda juttu on küll imelik kuulda. Kõik kataloogid ja tootejuhised mainivad enamasti, et "sobib otse halogeeni asendamiseks ja toitevõrku ei ole vaja muuta". Ma ei viitsi praegu otsida aga kindlalt tean, et ühe Euroopa lambitootja juhistes on sõnaselgelt kirjas, a la: "toiteallikas- vahelduv- või alalispinge; induktiivtrafo, aku,elektrontrafo - arvestage minimaalset koormust".
Tõsi, küll mitte antud toote kohta vaid üldisemalt 12V AC/DC LEDlampide puhul.

ain54781 kirjutas: Kui juhtunus kedagi süüdistada, siis antud toote ebapädevat müüjat.

Kust see vaene mees /naine pidi teadma mida tootja sinna sisse toppinud on ja mida toppimata
jätnud? Muuseas, ka lugupeetava poolt viidatud lehekülg ei hiilga esitletud tehniliste andmete korrektsuse poolest.

Imelik kirjutas:

Urmas kirjutas: Aitäh, aga ärge nüüd enam muretsege minu probleemi pärast, lihtsalt kui mõnikord satun õigesse poodi, siis ostan õige trafo.

Teema on lihtsalt huvitav ja paistab, et ka pisut arendav.

Näedsanüüd, siis on ju tore, et tänu minu lollusele saavad teised targemaks.

Imelik kirjutas: Vastab tõele (pliivaba joodise puhul on see tõesti nii). Muidugi krt. seda teab mida need hiinlased kasutavad.

Tavaliselt pliivabat. Seadusesilma ees vastutab maaletooja.

Vastavuse mõõtmine käib kiiresti, selleks on olemas sellised masinad:
http://uudised.err.ee/index.php?06234718

Aeg-ajalt saadetakse asju ka tollist tagasi/jäätmekäitlusesse.

Imelik kirjutas: Kui õieti aru sain, siis viitad nn. "skin-efekt"-ile (pinnaefekt, kus kõrgsageduse mõjul on voolutihedus suurem). See on esmapilgul täiesti tõsiseltvõetav argument.

Sellistel sagedustel ei ole selle nähtuse mõju märkimisväärne.

Indrek Rebane kirjutas: Sellistel sagedustel ei ole selle nähtuse mõju märkimisväärne.

Ütle siis palun pinnaefekti tegur "sellistel sagedustel".
Ilmselt peame me mõju hindamiseks arvestama ka muutuva ristlõikega? Muud seost sageduse ja vahelduvvooluga ma ei näe. Või ma eksin?
Imelik.

Külaline kirjutas:Ütle siis palun pinnaefekti tegur "sellistel sagedustel".

Paljud andmed on lahtised, ent kiire arvutus ütleb ~60 mikrovatti LED kohta.

Seda on vähe.

Tegin samuti kiire arvutuse ja leidsin, et pinnaefekti tegur
saab olla maksimaalselt 1,01. Seega saab olla mõjutus tõesti "imeväike". Sel juhul ei näe ma ka põhjust süüdistada kõrgsagedusliku vahelduvvoolu mõju (LED-ide lahtisulamises).
???
Imelik.

Nonii, nüüd vaatas korra üks minust targem antud probleemi üle ja arvas, et pole sellel trafol häda midagi ja kõlbab ka LED-de jaoks, ainult üks 120 kilo-oomine (oli vist) takisti vaja vahele torgata ja LED-d pidavat särama probleemideta.

Takk tarbib energiat, seepärast on kavalam ikkagi halogenlamp paralLeeli panna.

Tekkis analoogne probleem. Nimelt sai ka välja vahetatud 12V pealt töötava GU5.3 sokliga halogeenid leedide vastu. Tekkis valguse värelus. Hakkasin kohe uurima et mis keiss on.. Nii ma siia välja jõudsin. Laealt tegin trafost klõpsu,et targemad saaksid valgustada mind infoga,kas pean asja välja vahetama leedide tarvis või mitte. Leedil olev info järgmine: AC12V 3W

Ilmsel pead jah. See pildil olev tükk ei hakka korralikult tööle kui tal on koormust vähem kui 35W. Lisaks on tal väljund vahelduvpinge. Too viimane võib sõltuvalt LEDist ka tekitada olukorra kus valgus väreleb. 5.3 pesaga LED on enamasti kuskil 4 ... 7 vatti. Kui uue järgi lähed siis vaata nende valgustite võimsus ja kogus üle. Saad teada mis parameetritega plokki vaja on. Kui ostaduue toite siis jäta plokil umbes 10% võimsust varuks. Ehk siis 30W jaoks võid vabalt panna 35 või 40. Sel juhul ei tööta see plokk piiripealses tööreziimis ja võib eeldada, et kestab kauem kui 1 päev peale garantiiaega.

Halogeeni trafo tahab normaalseks tööks saada mingist "miinimumvõimsusest" suuremat tarbitavat võimsust. Tüüpiliselt kõik lambid LEDideks vahetades tarbivad nad liiga vähe, Kõige lihtsam lahendus on 1-2 lampi halogeenika jätta. (arv katseliselt)

Tekkis ka küsimus ledide kohta-kumba eelistada kas SMD5050 või SMD3528 jutt led ribast.Kumb parema valguse ja vastupidavusega?

ahtos kirjutas:Tekkis ka küsimus ledide kohta-kumba eelistada kas SMD5050 või SMD3528 jutt led ribast........

kui juba LED'ide asemel eestipärasemat ja suupärasemat sõna kasutada, siis võiks seda teha ka korrektses eesti keele kirjaviisis ehk siis kahe e -ga

Selle lollaka leedi asemel võiks mõne asjalikuma tähenduse leida. Minu jaoks seostub see hetkel nendega, kes üleüldse mitte midagi asjast jagades püüdlikult midagi teha üritavad. Kunagi oli juhus kus filollogi jaoks polnud arvul ja numbril mingit vahet. Vähegi asjasthuvitatu jaoks on seal aga oluline erinevus. Kui aga asjasse minna siis nende numbritega on määratud dioodi füüsiline mõõt. Loomulik, et mida suurem pind seda rohkem kannatab ta ka soojust ja seda suurem võiks olla ka valgusviljakus. Aga see on ka kõik. Ülejäänu taandub sellele mida vaja on. Küsitud number ei tähenda vastupidavuse või parem valguse suhtes mitte midagi. See oleneb juba tootjast. Aga alusta sellest, kuhu seda riba vaja on. Mis värvi see tulemus peaks olema ja mis värvi on ümbrus kuhu see riba läheb. Kui rohkem huvitab siis saan privas edasi seletada.

dumbuser kirjutas:Selle lollaka leedi asemel võiks mõne asjalikuma tähenduse leida ... filollogi jaoks polnud arvul ja numbril mingit vahet

Sinu meelest lollaka leedvalgusti, leedlambi jne. pakkus välja TTÜ professor Endel Risthein, mitte filoloog.

Kas see peaks nüüd minu arvamust muutma selle tähekombinatsiooni kohta ?

12V on igati ok. Paraku on väga ekslik arvata, et see odavam oleks. Korralik toiteplokk paneb eelarvesse põntsu - samas on ta seda ka väärt.
Ühe toa jagu LED'e toitab selline tükk kenasti ära.
http://yeint.ee/elektroonika-1/valgustu ... etisuutaja

Tegemist on haudvaikse ja müravaba toiteplokiga. Lisaks ei tekita ta raadiohäireid, nagu need odavad saastad, mis ledidega kaasas on.

Eelistan 230V