Ehitusfoorum

madis64 kirjutas:

stupiduser kirjutas:Ma pakun, et lepp on umbes 20 senti kilo.

Hea küll, küttekulu tänases päevas kokku tuleks siis:

10 kg leppa - 2 eurot

ÕSP-iga (tarve 9,6 kWh) - 0,95 eurot.

Lepp 20 senti/kg
1 rm vastab 0,7 m3
Kuiva lepapuidu tihedus 520 kg/m3 (12% niiskust)
1rm on 364 kg
1rm maksaks 73 EUR

Objektiivsem oleks vast 10 kg leppa- 1 euro

Tsiteerin Stupiduseri tõde, mis peab siingi paika.

"Mida kallima elektriküttesusteemi inimene soetab, seda rohkem hakkab ta arvutustes eksima
Allapoole muidugi..."

Kui enam oma elekrisüsteemi ei kanna üles arvutada, siis tuleb seda teha lepahalgudega.
Teemaalgtaja võiks olla lihtsalt konkreetsemate algandmetega, piltidega. Oleks vähem mõistatamisega eksijaid.

tiitk kirjutas:(12% niiskust)

Miks just see % . Tihtipeale kiputakse väitma arvutustes niiskuseks ~20%.
Tiba lugemist http://www.eramets.ee/static/files/762. ... s_2010.pdf

kaminahi kirjutas: Kui enam oma elekrisüsteemi ei kanna üles arvutada, siis tuleb seda teha lepahalgudega.

On mis on aga peaasi et keegi ka üritab arvutada mitte ainult emotsionaalselt väita "mul on suurem kui sul".

rokikas kirjutas:

kaminahi kirjutas: Kui enam oma elekrisüsteemi ei kanna üles arvutada, siis tuleb seda teha lepahalgudega.

On mis on aga peaasi et keegi ka üritab arvutada mitte ainult emotsionaalselt väita "mul on suurem kui sul".

See on tore jah, et arvutatakse, aga kui seda tehakse vigaselt, siis see ju vaid eksitab topelt. Annes arvutas aastaid, et pottahi on poole parem. Ei ole ju ja ei ole kunagi ka olnud.
Puude ja elektri hinnad muidugi kõiguvad, aga ruumimeeter kaalub ka tuleval aastal sama, olgu ta siis 12 % niiskusega või 20% -ga- Ikka on teiene variant esimesest raskem, aga ikkagi kergem kui kellegi kolmanda pakutud 30% niiskusega halud. Asja juurde annab jääda vaid asjast rääkides. Palju see elektri hind järgmisel aastal pidi olema

Saagu või valesti see arvutus alguses. Küll tuleb keegi targem ja parandab.

Ja palju see küttepuude hind saab olema aastapärast

rokikas kirjutas:Saagu või valesti see arvutus alguses.

No see eksitab ikke rohkem. Annes arvutas ahju küttevõimsuseks 56ruutu (midagi sellist oli), mis tegelikkuss küttis umbes 100ruutu. No selline eksimine on ikke eksitav juba.

kaminahi kirjutas:Kui enam oma elekrisüsteemi ei kanna üles arvutada, siis tuleb seda teha lepahalgudega.

See vist pidi minu pihta käima

Tegelikult pakkus lepahalu hinna välja Stupi, kellel ÕSP-iga vist mingit pistmist pole.

Ning ka ÕSP-i energiatarve sai ca 2 korda üle hinnatud - viimane 24h on mõõturi järgi tarbitud 5 kWh (kahe viimase ööpäeva keskmine temperatuur peaks EMHI andmetel olema olnud ca 8,4 kraadi).

Nii et nii lepahalgude kui ÕSP-iga tekkis ca 2-kordne ülehindamine - suhe jääb ju siis samaks.

kaminahi kirjutas:Teemaalgtaja võiks olla lihtsalt konkreetsemate algandmetega, piltidega. Oleks vähem mõistatamisega eksijaid.

Toetan seda mõtet igati.

rokikas kirjutas:

tiitk kirjutas:(12% niiskust)

Miks just see % . Tihtipeale kiputakse väitma arvutustes niiskuseks ~20%.
Tiba lugemist http://www.eramets.ee/static/files/762. ... s_2010.pdf

Selle protsendiga oli tihedus toodud http://deepzone2.ttu.ee/soojus/loengud/ ... 9.abstract. Niiskuseprotsendist seal juttu polnud, ilmselt siis 0%.
Vahe esimesel lingil tooduga ikka päris suur- üle 10% .

Sain siin vahepeal ka ise natue targemaks. Ahjul on pandud see nn suvesiiber. Ja arvatavasti selles ka kogu probleem seisnebki

Aga selle peaks vist siis kas vahetma või juba üldse vahelt ära võtma . Aga mis selline töö umbes maksta võiks? Seega võivad pottsepad omapoolseid hinnpakkumisi teha küll postkasti.

kas ahjul on siis kaks siibrit?

Ahjul on 2 siibrit. põhi ja suvesiiber.

Suvesiibrit sulgeda ei anna?

no jul on ta koguaeg nn. kinnises asendis. et soojendada ikka ahju mitte kaminat kütta. Aga järelikult see siiber ei lase ringile seda sooja vaid laseb kortsnasse

kudamoodi saab kinnise siibriga otse korstnasse minna? ma ei taipa.

no st vist , et siiber laseb läbi (ei pea) ja suurem osa soojusest läheb korstnasse , aga peaks minema ahjus ringlema.

vux kirjutas:no st vist , et siiber laseb läbi (ei pea) ja suurem osa soojusest läheb korstnasse , aga peaks minema ahjus ringlema.

Sa räägid ise endale vastu - kui suurem osa soojusest korstnasse läheks, siis peaks ju korsten ka parajalt kuumaks minema, kuid eespool väidad sa, et korsten kuumaks ei lähe.

Asjast annaks sulle tegeliku pildi korstnagaaside termomeeter - ehk tellid mõnelt pottsepalt/korstanapühkijalt sellise paigalduse (ei peaks miljonit maksma)?
Siis saad täpselt teada, mis sul korstnasse läheb.

Üks küsimus veel - oled sa üldse ahjuküttega majas/korteris eelnevalt elanud (s.t. kas ahju ikka kütta oskad)?

Nüüdseks on kohapeal vaatamas käidud. Ja arvamus mitmelt poolt ikkagi, et asi selles suvesiibris:)
Ja kütta oskan ka.
Ahjul ei lahe all olevad lõõride puhastus luugid ka väga kuumaks .... Sellest järeldus ikkagi , et suvesiiber saadab korstnasse soojuse.

vux kirjutas:Nüüdseks on kohapeal vaatamas käidud. Ja arvamus mitmelt poolt ikkagi, et asi selles suvesiibris:)

No kui asjatundjad nõnnaviisi ütlevad, las nad siis parandavad selle ära ka.

vux kirjutas:Ahjul ei lahe all olevad lõõride puhastus luugid ka väga kuumaks .... Sellest järeldus ikkagi , et suvesiiber saadab korstnasse soojuse.

Ehk tähendab see ikkagi seda, et ahi teeb oma tööd hästi ja liigset soojust korstnasse ei pääse

Aga nagu ülalpool kribatud - las asjatundjad teevad asja korda

Õhtust lugupeetavad.
Kogemus on näidanud,et ikkagi mõistlik on korraks kaan maha võtta ja vaadata mis seal all toimub. Siis saab alg andmed ja siis saab alles sealt edasi minna.Pole veel näinud autoparandajat kes kapoti alla ei piilu))
See küll puht subjektiivne arvamus..aga toimib.
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar
Tel 53 966 469

Just just...
Kui ikka muidu ei saa ahju keerukusest selgust, siis tuleb vaadata, mis seal sees on. Ma tegin nii lapsepõlves alati oma leludega. Nüüd näe tuleb diagnostik, paneb aparaadi stepslisse ja ütleb, et "Noormees, teil on kirves selgas"

Vabandan väga, et ei jaksanud lepa kilogrammide jne... teemasse mitte puutuvate postituste sisu lugeda aga küsimus järgmine. Kas ahi ei lähe soojaks või ahi ei pea sooja?

Kõike paremat

Andrus Schults
www.raidkivi.ee

no tuleb välja et ahju alumine pool ei lähe õieti soojaks. üleminepool läheb ilusti soojaks. alustuseks proovin selle nn. suvesiibri eemaldamise teha.

Tüüpiline Eestis ehitatav nn soome kaminahi soojenebki ebaühtlaselt.

Kuna leek käib ülevalt "tagasipöörde kohalt" vastu külgseinu siis sealt soojeneb rohkem.

Kui alt ei lähe ahi soojaks siis pead rohkem kütma (rohkem leppa alla ajama ).
Tõsi küll, siis lähevad ülevalt küljed juba väga soojaks.

Nagu kurjad keeled räägivad on sellise ahju viga lisaks veel see, et ülevalt võivad kivid läbi põleda.
Palju see ametlik garanteeritud eluiga sellistel ahjudel oligi, 12 aastat või?

Nagu ülemise siibri, kui suvesiibri, nimigi ütleb, on tema idee selles, et ahi ei läheks suvel küttes kuumaks. Ka ülevalt mitte.
PS OT Ülemise siibri kui stardisiibri mõte on selles, et ahju startimisel oleks ahju takistus väiksem ja ahi jahutaks gaasi vähem maha.

Arvan ma...