Ehitusfoorum

Imelik kirjutas:Pendlimees unustas (või ei teadnud) ühe olulise asja. Väljal on erinev tugevus olenevalt kaugusest . Seega on võrdsustatavad lähedal viibimine lühiajaliselt ja kaugemal viibimine pikemaajaliselt...

Äärmuslik näide:
30 minutit infrapunasaunas 40 kraadi juures, 10 minutit soome saunas 100 kraadi juures ja 1 sekund puudutust 200 kraadi juures annavad täiesti erineva tulemuse.

Ka lühi- ja pikaajaline radioaktiivne kiirgus mõjuvad erinevalt, miks siis mitte elektromagnetväli?

Tere. Näitest ei lugenud välja võrdsustavat momenti e. ühesugust kiirgusallikat ja mõjupiirkonda (seega ei saanud aru?)
Radioaktiivse kiirguse kohta võin selgitada. Ma ei tea kui vana mees oled ja millised on mälestused/kokkupuuted Tšernobõl-i tuumakatastroofiga?
Minu andmetel, oli ümbrus jagatud tsoonideks, millest igas tsoonis viibimine oli ajaliselt limiteeritud (ohtlikud, olid kõik tsoonid).
Kiirgusallikas üks, mõju (välja tugevus) tsooniti erinev? Üledoosi võis saada
nii ühes kui teises tsoonis. Rohkem ohustatud olid muidugi lähema tsooni mehed (mida näitab ka hilisem kurb statistika). Samas ei saa ma hästi aru väitluse sisust? Väitsingi ju, et kui alajaam oleks ohtlik, sureks/haigestuks esimesena teenindav personal ( igapäevane töö tugevamas väljaosas).
Imelik.

Külaline kirjutas:kui alajaam oleks ohtlik, sureks/haigestuks esimesena teenindav personal ( igapäevane töö tugevamas väljaosas). Imelik.

Minuarust vastupidi. Teenindav personal teeb tööd tööajal, aga teemaalgataja mõtles pidevat elamist seal kõrval. Muide täna käisin ühe tuntud firma küttekaablite koolitusel. Seal tuletati meelde, et maa loomulik foon on 25-70 µT ja põrandaküttekaabel tekitab mitte üle 3 µT. Samal ajal elektriline habemejajaja võib anda kuni 1000 µT.

Loomulikult tuumajaama lähedal on kordades rohkem igati tõestatud kiirgust, mis on ohtlik tervisele. Tuumareaktorist kiirgub palju ohtlikku kiirgust, mis ikkagi üksjagu läbib tuuma jaama seinad ning jaama läheduses tabades inimest võib põhjustada vähki. see et sealne kiirgus on alla normi ei vähenda tema ohtlikkust - pikalt nõrgas kiirguses viibimine annab lõpptulemuseks sama kui lühikest aega lühiajalises.
Tuumajaamast kiirgub ka väga plaju neutraalset kiirgust mis vastastikmõjus ainega moondub kahjulikuks kiirguseks ja põhjustab vähki. CERN mehed otsivad sealt praegu üht avastamatta osakest. Ka seda neutraalset kiirgust saab teha nähtavaks, mis ühest küljest oli põnev soome tuumajaamas vaadata (sama seadet kasutati esimestes CERN katsetes ja täiustatud seade on siiani kasutusel) kuid teisest küljest tekitas hirmujudinaid.
Elektriliinides endas on füüsikaliselt sellise kiirguse kiirgamine välistatud. Kuid eesti maapõu sisaldab lausa kaevandamiskõlblikku uraani ja see kiirgab. Mitmes kohas ongi vähki haigestumine selle kiirgusega seotud.

Siin foorumis tuleb paraku asjad "punaseks värvida", "silt peale kleepida" ja "naelaga otsaette lüüa"- katsun sellega harjuda.
Elektromagnetiline kiirgus on elektromagnetvälja levimine lainetusena (mille kutsub esile välja muutumine). El.m. kiirgus jaguneb jälle vastavalt sagedusele (raadiolained, mikrolained, infrapunane kiirgus, valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenkiirgus ja gammakiirgus). Elektrivõrgu nimisageduseks
on 50Hz. Mis on raadiolainete vahemik ekstramadalsagedus
ja mille lainepikkus on 1,..? megameetrit(e. rohkem kui 1000km). Võrdluseks gammakiirgus on a la 10 piktomeetrit
(e. 10astmes-12, e.x0,000 000 000 001m) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus (tekitab kudedele suuri kahjustusi, tekib tuumaprotsessi käigus, on ioniseeriv kiirgus).
Ioniseeriv kiirgus
Nüüd kiirgusdoosist:

Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi ühikuks on 1 J/kg. Seda ühikut nimetatakse greiks (tähis Gy). Kiirgusdoosi mõistega iseloomustatakse igat liiki ioniseeriva kiirguse toimet ainele.
Inimesele on suurim ohutu kiirgusdoos 0,05 greid aastas. Kiirgusdoos üle 2 grei aastas põhjustab kiirgustõbe ja doosid 7-8 või rohkem greid aastas lõppevad peaaegu alati surmaga

Nagu näete on seos ajaga.
Edasi ma ei viitsi pikemalt jahuda/tõestada.
Elektromagnetväljal on energia. Elektromagnetvälja tugevus väheneb ruudus kauguse suurenemisega. Pange siia juurde aeg ja saate- madala energiaga väli, suur kaugus ja lühiajaline viibimine = ohutu.
Viimase tingimuse eiramine on algse postitaja mure. Ütlen veelkord , rohkem mures peaksid sel juhul olema elektrikud.
Kui see ei rahusta, siis võtame 3 klassi matemaatika ja eespool pandud lingilt graafiku magnetvälja kohta.
Õhuliin 110kV -elektrik liini all 8h , välja tugevus 5μT.
- inimene kaugusel 20m, 24h, välja tugevus 1,5μT.
Nüüd ütleb Küülaline et ei viibi 8h liini all? Aga inimene ei viibi ka 24h kodus?
Ma tean , kust see hirm pärineb, aga lugege see veelkord läbi, enne kui kõrgsagedusliku radiosaatja antenni endale kõrva topite.
Imelik.

Muide, küsimus elektrivõrgu spetsialistidele, kas kõrgepingevõrkudes kõrgemaid harmoonilisi ei teki?

Seos ajaga on selge, aga see seos ei ole ilmselt lineaarne summaarse energiakoguse kohta.

Mistahes kiirgusest rääkides ei saa "ohutut" doosi üheselt välja öelda, kuna inimesed on erineva tundlikkusega ning ka nõrgad kohad organismis on erinevad. Mõni inimene elas eluaeg kesklaine-raadiosaatja masti all nii, et hambaplommid laulsid Majakki (välja kiiratavad efektiivsed võimsused sajad kilovatid ja üles) ning suri 96 aasta vanuselt. Teise noore inimese rakkudes oli mingi defekt ning piisas sünnimärgi kratsimisest, kui sealt vähk arenema hakkas. Aga teema hakkab ennast kordama ja ma ei vaidle rohkem.

Mis "kiirgusest" te räägite? Elektromagnetvälja tugevus on mõõdetav, ühik on tesla.

Küülaline kirjutas:Mis "kiirgusest" te räägite? Elektromagnetvälja tugevus on mõõdetav, ühik on tesla.

Ja pikkust mõõdetakse meetriga!

Kui midagi arusaamatuks jäi, siis loe teema algusest peale läbi Kui kogu teemat korraga ei jaksa, siis loe pool, aga loe hoolikalt

vtl kirjutas:Kui midagi arusaamatuks jäi, siis korraga ei jaksa, siis loe pool, aga loe hoolikalt

Isand Luts oleks parve asemel alajaama jõe põhja lasknud. Mina kiirguse asja ei karda. 19m kauguselt küll mitte. Mitte otse seotud, aga sinnapoole:
http://www.skeptik.ee/index.php/2008/12 ... endlijutt/

Leidsin selle määruse ka üles, kui kedagi huvitab
või seda lugeda mõistab.
Skeptikute lehelt üllatas see

Paranormaalseks nimetatakse siin....vee või mõne eseme leidmine nõiavitsa või pendli abi

Suhteline, aga mitte võimatu ja mitte ka paranormaalne.

Muide, küsimus elektrivõrgu spetsialistidele, kas kõrgepingevõrkudes kõrgemaid harmoonilisi ei teki?

Tekib koroonast. Seega vihmaste ilmade ja vanadel liinidel rohkem. Raadioga on neid kuulda kui liini alt läbi sõidad.

Tervist,

Mul on kodust paarisaja meetri kaugusel suur alajaam, kust aegajalt õue madal undamine kostub. Ei ole täheldanud reeglipärasust, millal müra on ja millal mitte. Lihtsalt huvitav oleks teada, kas keegi oskab kommenteerida, mis tingimustel alajaam seda müra tekitab?

See AJ undamine on elektrit juhtivate osade 50 Hz (võrgusagedus) võnkumine. See on sama loomulik kui inimesel hingamine.

+ pakuks et müra sõltub ka sellest kui suur on koormus ning eriti kui koormus kõigub või muutub.

Sellise vahemaa peale mõjub juba tuule suund kah. Kui on alajaama poole siis ei tohiks üldes kuulda olla.

See on suur alajaam, asub nii umbes 5ha suurusel alal. Ja undamist võib kostuda ka kilomeetri kaugusele. See undamine on mingi imelik madalsageduslik heli. Kohati tundub, et see on isegi kaugemal paremini kuulda kui alajaama vahetus läheduses. Ilmselt mingi taoline effekt, nagu võimsatest kõlaritest bass levib. Läheb läbi kõige ja kuulda on kaugelt.

Unn kirjutas:undamine on mingi imelik madalsageduslik heli

50Hz ongi üsna madalsageduslik heli.