Ehitusfoorum

See kalkuleerimine pole nii lihtne kui ikka tööd varem teinud pole. Teemaalgataja vist pm pole.

Külaline kirjutas: Sa Urmas oled ikka üks tubli inimene(ts 24 tahvlit kipsi, ts 1700 kruvi üksinda lakke kruvida? Pidi ikka päris pikk päevakene olema.) ...tegelt ka, ära oma saavutusi rohkem siia mõnda-aega trüki, paha hakkab juba.

Ei saa Su sarkasmist eriti aru. Mis seal võimatut on? Eile panin 3 tunniga 8 tahvlit lakke, millest 6-te pidin lõikama. Ilma automaatdrellita, tavalise akudrelliga. Kõik kruvid jõudsin ka ära panna. Pealegi oli Urmasel ettevalmistused tehtud, nagu ma aru sain.. Ja olen vääga kaugel profist...

Külaline kirjutas:Sa Urmas oled ikka üks tubli inimene(ts 24 tahvlit kipsi, ts 1700 kruvi üksinda lakke kruvida? Pidi ikka päris pikk päevakene olema.) ...tegelt ka, ära oma saavutusi rohkem siia mõnda-aega trüki, paha hakkab juba.

Küll võib mõni "külaline" ikka loll ja piiratud mõistusega olla! Kas oleksin pidanud kirjutama, et kellegi-kelleegi-kellegi tuttav tegi niipalju m2-d? Ma tõin näite, mitte ei uhkustanud! Sinu hallollus tekitab iga minu kommentaari peale vist ainult ühe reaktsiooni- ahaa, uhkustab. No võta kätte ja kasvata endas meelekindlust ja ära loe minu kommentaare kui sul nendest paha hakkab või võta rohtu, mis selle pahatunde ära võtab! Kas peaksin ravile minema või äkki soovitad mõnda arsti, kes raviks mind mõningasest otsekohesusest ja sinu mõistes uhkeldamisest?
Oeh, ja kui ma veel uhkeldama hakkaks, siis sa vist ei oskaks seisukohtagi võtta ja kukuks piiksuli!
Muide, ära loodagi, et ma sinu postituste peale loobun paljude abivajajate küsimustele vastamisest loobun!
Ja see, milline materjali raiskaja sina oled, on ikka jube! Sinu arvutuste järgi 1700/24= ca 70 kruvi plaadi kohta??? Milleks?
Vahepala kiitmisest- aastaid ühel objektil samuti kaks noort elektrikku vahtisid pikka aega sõnagi lausumata, kuidas ma krohvin. Oleks nad siis kasvõi niisama lolli juttu ajanud, aga ei rääkinud ka midagi, lihtsalt olid vait ja vaatasid. Igav juba hakkas ja ütlesin neile, et nüüd on kaks varianti-a)kas lähete õlle järgi ja võite edasi vaadata või b)hakkate kiitma. Ju neil oli rahast kahju ja kukkusid kiitma. Vähemalt sain neilt jutuotsa lahti ja töö läks lõbusamalt.

Tundub ikkagi nii,et teemaalgataja on diletant ruudus .Kes kruvipüssi käes on hoidnudteab_vaja harjutamist;muidu lased pooled akuga üle.Need mahud;millest jutt on-SEE on naljanumber,harjutada saaks kellegi penskari juures.

Raiuge omale igavesest ajast igavesti pähe-ehituses PAIGALDATAKSE-naisi pannakse.Mul tekib okserefleks kui lugeda diletantlikke eluvõõraid heietusi.

See jutt ei kuulu siia valdkonda,aga kulub kuulata ka n.ö.ehitajatel ja muidu kõvadel meestel.Kui sa ei valda vastavat terminoloogiat,mõjutab su mõtteviis ka teisi n.ö.praktilisi toiminguid ja käitumismalle.Eksid tihti,mõõdad valesti jne.Ja kui kõneled professionaalse tellijaga,siis tulemuseks on tühjad pihud.Ja sa külaline teed ka naisele siis natuke või?Aga Rokikasele-ära vale koha peal pöialt tõsta.

mallone kirjutas:Aga Rokikasele-ära vale koha peal pöialt tõsta.

Kui sa muretsed et mul pöial ei allu mu tahtele ja tõuseb vales kohas siis tänan muretsemast aga kõik veel hetkel tõuseb tahtlikult ja õigel ajal.
Kui sa aga pidasid silmas et sulle ebasobivate kommentaaridega tuleb ettevaatlik olla siis tsiteerides klassikuid " Kosu veel poja". Seda eelkõige vaimseid võimeid ja suutlikust silmas pidades.

mallone kirjutas:naisi pannakse.Mul tekib okserefleks kui lugeda diletantlikke eluvõõraid heietusi.

mallone kirjutas:Kui sa ei valda vastavat terminoloogiat,mõjutab su mõtteviis ka teisi n.ö.praktilisi toiminguid ja käitumismalle.Eksid tihti,mõõdad valesti jne.Ja kui kõneled professionaalse tellijaga,siis tulemuseks on tühjad pihud.

Kuna ilmselt sa esindad ühte maailma vanimat ametit siis on ka arusaadav et teiste elukutsete esindajad ei pruugi kõiki teie erialaseid ütlemisi mõista. Eks me harju vaikselt.

Lisan Soomes kehtivad miinimumhinnad tämmu, hinnast läheb tulumaks maha ca 24%.

ALAKATTOTYÖ, pienissä alakatoissa < 8 m2
Puurunko 0,35 tth/m2 7,00 €/m2
Metallirunko 0,25 tth/m2 4,01 €/m2
Levytys, kipsilevy, ruuvikiinnitys, tasoitettava 0,20 tth/m2 3,00 €/m2
Otsat, korkeus <600 mm 0,25 tth/jm 4,01 €/jm
UR

Olete juba lõpetanud või?

tööajal gyprocit küll ei pane.
naera puruks.
naljanurga teema on see 100%

Siin üks toppama jäänud teema jälle. Aitaks natuke "tagant upitada".
Kui on lagi suurusega 600 m2, siis see on ikka päris suur pind.
Aga siin pole seda täpsustatud ja variante võib ju olla ka muid.
Kas on üks suur lagi, või on objekt, mille kõikide lagede summaarne pindala on 600m2. Võib ju olla igasuguseid äärmusi. Näiteks 600 peldiku lage, iga lagi 1m2. No oletame, et mingi firma on spetsialiseerunud peldikute lagede kipsipaigaldusele. Kui 5 ühe m2 suurust lage mehe kohta päevas paigaldada, siis on juba päris kibe tegemine, aga päeva jooksul töömaht kokku ainult 5 m2. See teeks päevapalgaks 5x0,32€= 1,60€ mehe peale. No mõne ihnuskoi tööandja meelest see on võib-olla normaalne. Aga tuleks mõtelda ka sellele, et nii nagu tühi kott ei seisa püsti, ka tööinimene peab millestki saama ära elada.
Nii, et ei maksaks vaatata ainult ühte äärmust, kus keegi maratonimees näitas supertingimustes klassi. Alati ei ole supertingimused. Kõik ei ole ja ei peagi olema maratonimehed. Aga tingimused on suuresti kinni tööandjapoolsest töökorraldusest. Halba süsteemikorraldust aga ei peaks mitte töömees "oma taskust kinni maksma."

Külaline kirjutas:... Kui 5 ühe m2 suurust lage mehe kohta päevas paigaldada, siis on juba päris kibe tegemine, aga päeva jooksul töömaht kokku ainult 5 m2..."

Kes see töömees on, "kilpkonn" või? Lõigata 4 laevööd (2x2m ja 2x2,5m) seinale kinnitada (max 22 auku puurida), lõigata 1 kandetala õigesse pikkusesse ja selle jaoks 2 auku puurida riputite jaoks, lõigata mõõtu karkassid, lapata vööde vahele ja kinnitada klambritega, mõõta välja kipsplaat ja karkassi külge kruvida. Kas tõesti võtab selle töö tegemine 8 tundi?
Sorry, kui mõnele tundub minu jutt jälle liiga otsekohene, aga sellise tempo juures ei jää mitte ainult töömees koos perega nälga, vaid ajab ka firma pankrotti.
Ei kommenteerinud töö hinda, vaid mahtu!
Urmas

Ärme hakkame lihtsustama.
Enne lõikamist tuleb mõõta (7 korda, nagu ütleb vanasõna)
Seejärel tuleb lae kõrgus ümber-ringi paika loodida. Alles siis saab kinnitama asuda. Vastasel korral pead hakkama ümber tegema ja siis alles näed, kui palju aega tegelikult kokku kulub.
Korralikult ehitatud uusehituse puhul läheb töö muidugi ladusamalt.
Renoveerimisobjekti puhul võib olla veel mitmeid eeltöid vaja teha. Kui vastasseinad ei ole paralleelsed, laenurgad täisnurksed, siis ei lähe see plaadimõõtmine-lõikamine ka mitte väga kiiresti ja algaja mees keerab mitu tükki enne piiksu, kui lõpuks ühe korralikult paika saab. Lisaks on väikeses ruumis plaati üsna ebamugav paigaldada, kuna ruumi on vähe. Ka kogenumatel tegijatel mõnikord enne närvid läbi kui plaat paigas.
Pole mõtet teiste meeste palka lõhki ajada oma suurustava jutuga.
Ja keegi pole rääkinud ühest laest päevas.

Külaline kirjutas:...ja algaja mees keerab mitu tükki enne piiksu, kui lõpuks ühe korralikult paika saab...Ja keegi pole rääkinud ühest laest päevas.

Avaldasin ainult arvamust eelmise "anonüümse külalise" kirjutise toodud näite kohta. Kas tööandja peab algajale maksma kõrgemat m2 hinda ainult sellepärast, et tal ei ole veel kogemusi ja tema tööviljakus ei ole nii vajalikul tasemel? Ka minul oli alguses ikka vähemalt paarikordne palgavahe võrreldes tegijatega.
Urmas

Kui madal tööviljakus tuleneb töötaja võimetest, siis ei pea töandja talle võimekama töötahaga võrreldes samaväärselt maksma. Aga ka algaja võiks olla tasustatud selliselt, et saab vähemalt inimväärselt ära elatud. Keskmine töötaja võiks olla tasustatud keskmiselt ja tipud tipude vääriliselt.
Jut käib sellest, et ei maksaks teiste meeste palkasid niiviisi lõhki ajada, et mõned üldse nälhga jäävad ja tipud maratontöö eest näljapajukit teenivad.

Külaline kirjutas:Ärme hakkame lihtsustama.
Enne lõikamist tuleb mõõta (7 korda, nagu ütleb vanasõna)
Seejärel tuleb lae kõrgus ümber-ringi paika loodida. Alles siis saab kinnitama asuda...

Mitte ma ei lihtsusta, vaid näen ka seda, kuidas saab ja tehaksegi lihtsalt. Pandi väiksesse ruumi laser püsti, üks mees tegi nurkadesse märgid, siis tuli teine korraks appi ja lasid märkenööriga, plönndi, jutid ette. Aega võttis see vast 10-15 minutit alates laseri kohvrist väljavõtmisest kuni märkejuttideni seinas. Ise kasutanud sama meetodit. Lihtne, praktiline, kiire!
Urmas

See, et laseriga saab märgid kiiresti paika, ei tähenda, et peab hinda tingimata alla taguma. Mina olen 2 laserit ostnud ja tean, mis need maksavad. Ka need on vaja tasa teenida. Ühe laseri ajas üks kobakäpp seinapealt alla ja oligi laser õhtal.
Millal jõuab uue laseri jagu raha tasa teenida, kui teenid sente.
Ei ole see eluke nii lihtne midagi, nagu kõrvalt paistab.

Urmas küsis siin sarkastiliselt, et kesse siis 70 kruvi kipsplaadi kohta paneb ja milleks? Kõigepealt lisan, et olen näinud seinas 3 meetri pikkust kipsplaati, mis on paigaldatud 8 kruviga. Laes olen kokku lugenud 2,6 meetrisel plaadil 10 kruvi. Ja kuramus küll, need on juba "viimistlusvalmiduses". Hinge teeb täis, kui pead hakkama ise kruve juurde keerama, kuigi pole üldse minu töö. Kas teil on kruvidest kahju või? 10 000 kruvi maksab 30 eurot, pole just eriti röögatu hind? Viimasel objektil käis mingi naga, kes pani kipsi seina põhimõttel, et igasse nurka kruvi, keskele kah paar kruvi ja servadesse kah "kindluse mõttes mõned". Kokku tuli ca 12-14 kruvi plaadi kohta, milledest veel kolmandikul kruvipead tasapinnast kõrgemal olid. Diletandid. Kui kipsplaati vuugi servas vajutasid, siis vetrus nagu pleksiklaas. Läheb mööda kolm kuud, kui need kipsplaadivuugid on pragusid täis, eriti veel otsaservad, mis on jätkatud. Mõelge, palju kaalub üks kipsplaat, missuguse pinge all on nii suur lahmakas - temperatuurikõikumised, niiskusekõikumised, vibratsioon. Need 15-20 kruvi ei pea mitte sittagi kinni, eriti veel, kui tegemist on näiteks vannitoa seintega, kuhu tuleb mitukümmend kilo plaate ja segu veel otsa, mõnikord riputatakse sinna veel ka kapid, valamu ja riiulid. Mingiks kummaliseks standardiks loetakse 40 kruvi 2,6 meetrise plaadi kohta, mina panen alati kaks korda rohkem, eriti just kõikidesse servadesse - pole sellepärast rohkem vaja pahteldada või lihvida, töömaht jääb maalril ikka samaks, kuid tulemus jääb raudpoltkindel. See lisa 40 lisakruvi lasen ühe plaadi sisse kolme minutiga, kogu suure toa lae 30 minutiga, kuid lõpptulemus on seda väärt. Ei hakka kliendi käest isegi mitte seda 300 kruvi ja poole tunni töö raha küsima, mulle on tähtsam, et saan tööle pika garantii anda ja minu viimistletud laed ning seinad aastaid kestaksid ilma pragudeta. Piisab väikesest ringkäigust asutustes, kontorites ja kaubanduskeskustes, et näha, kuidas kipsplaatide ühenduskohad on pragusid täis - justnimelt väheste kruvide tõttu.

Maaler-plaatija kirjutas:Urmas küsis siin sarkastiliselt, et kesse siis 70 kruvi kipsplaadi kohta paneb ja milleks? ... Mingiks kummaliseks standardiks loetakse 40 kruvi 2,6 meetrise plaadi kohta, mina panen alati kaks korda rohkem, eriti just kõikidesse servadesse - pole sellepärast rohkem vaja pahteldada või lihvida, töömaht jääb maalril ikka samaks, kuid tulemus jääb raudpoltkindel...

Mille kuradi pärast paljud külalised-kommenteerijad loevad välja minu postitustest tihtipeale sarkasmi kui mul on natuke teistsugune arvamus ja selle välja ütlen? Kas te vahest niisama, ilma emotsioonideta, ei oska postituste sisust aru saada? Ärge olge nii hellikud ja otsige sealt alati mingeid alatoone! Palun. ära nüüd jälle solvu või otsi siit midagi!
Vaata siit seda kummalist "standardit" http://www.gyproc.ee/ee/Paigaldamine/Kipslaed/. Viidatud "standard" peaks kindlustama tootja juhendi järgi hilisemate pragudeta lae. Pean tunnistama, et sealset punkt 3 soovitust olen eiranud ja paigaldanud pikemat servapidi karkassi külge ja otsaserva lisatükid alla. Sama pildi peal on antud ka kruvidevaheliste kauguste soovituslikud max mõõdud. Vähem ei tohiks panna ja rohkem ei keela keegi, kuid liigne (2x rohkem) on minu arvates juba ülepunnitamine ja raiskamine. Selles, et 2x rohkem kruve raudpoltkindel jääb, ma ei kahtle. Ise olen servades pannud ca 15cm vahedega ja plaadi keskel 25-30cm.

Siinkohal olen Urmasega sama meelt selles osas, et tootjajuhist tuleb järgida. Lisaks peab enesel ka asjadest sügavuti arusaamine olema.
Kasvõi sellepärast, et paljud tootjajuhised on vigaselt tõlgitud.
Liialt üledimensioneerimisel pole mõtet, sest juhised ja projekt tehakse reeglina tugevusvaruga (juhul, kui vigu pole sisse lipsanud)
Profesionaalsel ehitamisel tuuakse materjal objektile vastavalt eelarvele väikese varuga. Kui keegi kusagil 2...3 korda rohkem materjali tarvitaks, tuleb hiljem puudujääk. Siis võib juhtuda, et omaalgatuslik üledimensioneerimine lõpeb materjali kinni maksmisega. Hea veel kui ei hakata varguses süüdistama. Vähemalt tuleks enne niisugustel puhkudel tööandjaga (ülemusega) konsulteerida.
Olen samuti paigaldanud kipsplaatide pikiservad karkassile ja plaatide jätkamisel otstele tugevdused taha. (nagu Urmas seletab)
Minu arvates lähevad kipsplaatide paigaldusjuhistes punktid omavahel vastuollu. Kui on nõue, et servadest peavad kinnitused olema 200mm sammuga ja samas lubatakse paigaldada plaadid karkassiga ristisuunaliselt, siis peaks ju karkassi samm olema 200mm. Aga laes on reeglina see 400mm.

Kui ma õigesti aru saan, siis Gyproci koduleht soovitab panna kipsplaadid lakke RISTI karkassiga, mitte pikki karkassi? See tähendab siis, 2,6 meetrise plaadi puhul tuleb ainult 8 kruvi terve küljeserva kohta ehk iga 40 cm tagant üks kruvi? Nalja teete või? Ühtegi klienti huvita, kes pani kipsi või kuidas pani kipsi, tulemuse eest vastutab lõpuks ikkagi maaler - kui lael või värvitud seintel on poole aasta pärast praod sees, siis ei helista töö tellija mitte kipsipanijale, vaid ikka maalrile. Selliste juhendite puhul ma imesta üldse, et kipsplaatide jätku- ja vuugikohad massiliselt pragunevad, ja need on sealjuures ehitatud siis kõikidele normidele vastavalt? Sellise õpetuse järgi tulebki ca 40 kruvi plaadi kohta ja see on ilmselgelt vähe, kuigi teed kõike nö. ametliku juhendi järgi. Mina olen aga kipsplaate kümme aastat viimistlenud ja tean täpselt, mis juhtub kipsplaatide vuukidega, kui kruve on liiga vähe. Kui tegemist on risti karkassiga kipsplaadi suhtes, nagu juhend ütleb, siis on servavuugid ju täiesti tühja koha peal! Piisab kergest vajutusest vuugile ja seal on krõpsti! pragu sees. Ilmselt ei aitaks seal isegi mitte paberteip, rääkimata suht mõttetust võrkteibist. Mis veel hullem, olen päris palju kordi näinud, et standardkõrgusega seina puhul (2,6m) ei kinnitata sageli ka karkassi tagumise seina külge (näiteks paneelmaja korteri renoveerimisel), ning kogu see sein sõna otseses mõttes õõtsub. Ja kui seal on nüüd veel kruve ka ainult 20-25 tükki, siis mina sellisele seinale küll pahtlit peale ei pane. Võtan plaadid maha, kinnitan karkassi nurkraudadega paneeli külge (kumm isolatsiooniks vahele) ja lasen uuesti kipsid kinni, kruvides vuukide kohalt kruvi ca 12-15 cm sammuga ja plaadi keskel ca 25 cm sammuga. Otstevuukides aga lasen enne kruvid sisse ja alles siis tõmban faasi sisse terava noaga - siis ei lähe kipsplaat kruve sisse keerates otstest "lõhki". Terava noa ja sujuva liigutusega tõmbab faasi juba lakke kinnitatud plaadile sisse kiireminigi, kui höövliga põrandal, selleks kulub ainult 10 sekundit. Siis niiskustõke faasilõikele ja hiljem pahtel paberteibiga peale. Aga jah, ametliku tööjuhendi järgi on Urmasel õigus (täielik üllatus mulle). Kui aga omale kodu kipsplaadiga ehitad, siis soovitan soojalt panna kipsplaadile topeltkruve - siis Sa kümne aasta jooksul kipsplaatseinas/laes pragusid ei näe. Garanteeritud.

Toetan "Maaler-plaatija" sõnavõttu, oled õigel teel.

Maaler-plaatija kirjutas:... Mina olen aga kipsplaate kümme aastat viimistlenud ja tean täpselt, mis juhtub kipsplaatide vuukidega, kui kruve on liiga vähe...

Ma tean ka ja kõigepealt näitan tellijale vead kätte ja teen ettepaneku need vead kõrvaldada. Kes ja millise summa eest need vead parandab/lisatööd teeb, on juba teine teema. Vabatahtlikult võin lisatööna teiste käkke parandada, aga mitte tasuta. Palju oleneb käki "suurusest". On olnud juhust, kus kipsipanijad järgmine päev kõpsti kohal ja harutavad laes otsavuuke uuesti lahti-kokku. Lakke olid paigaldatud 60cm sammuga ja ilma "otsatugevndusteta".

Et maaler kipub saama teiste sopa endale kaela, see pole mingi uuema aja teadus. Ainult et see ei kehti ainult maalri kohta. Müürsepp on hädas vundamendiehitaja praagiga, krohvija kirub müürseppi, maaler kipsimehi ja krohvijaid, ülemus alluvaid, alluvad ülemusi jne - see eluaeg nii olnud ja vaevalt ka tulevikus teisiti saab olema.
Kõige etem on nii, et oled ise omanik, projekteerija, ülemus, raamatupidaja, autojuht, vundamendiehitaja, müürsepp, puusepp, krohvija, kipsimees, plaatija, maaler - mees nagu orkester ja orkestri juht takkaotsa - vähemalt ei pea auru kulutama teiste meeste käkikeeramise üle kirumise ning ümbertegemise peale.

Maaler-plaatija kirjutas:Kui ma õigesti aru saan, siis Gyproci koduleht soovitab panna kipsplaadid lakke RISTI karkassiga, mitte pikki karkassi? See tähendab siis, 2,6 meetrise plaadi puhul tuleb ainult 8 kruvi terve küljeserva kohta ehk iga 40 cm tagant üks kruvi? Nalja teete või? Ühtegi klienti huvita, kes pani kipsi või kuidas pani kipsi, tulemuse eest vastutab lõpuks ikkagi maaler - kui lael või värvitud seintel on poole aasta pärast praod sees, siis ei helista töö tellija mitte kipsipanijale, vaid ikka maalrile. Selliste juhendite puhul ma imesta üldse, et kipsplaatide jätku- ja vuugikohad massiliselt pragunevad, ja need on sealjuures ehitatud siis kõikidele normidele vastavalt? Sellise õpetuse järgi tulebki ca 40 kruvi plaadi kohta ja see on ilmselgelt vähe, kuigi teed kõike nö. ametliku juhendi järgi. Mina olen aga kipsplaate kümme aastat viimistlenud ja tean täpselt, mis juhtub kipsplaatide vuukidega, kui kruve on liiga vähe. Kui tegemist on risti karkassiga kipsplaadi suhtes, nagu juhend ütleb, siis on servavuugid ju täiesti tühja koha peal! Piisab kergest vajutusest vuugile ja seal on krõpsti! pragu sees. Ilmselt ei aitaks seal isegi mitte paberteip, rääkimata suht mõttetust võrkteibist. Mis veel hullem, olen päris palju kordi näinud, et standardkõrgusega seina puhul (2,6m) ei kinnitata sageli ka karkassi tagumise seina külge (näiteks paneelmaja korteri renoveerimisel), ning kogu see sein sõna otseses mõttes õõtsub. Ja kui seal on nüüd veel kruve ka ainult 20-25 tükki, siis mina sellisele seinale küll pahtlit peale ei pane. Võtan plaadid maha, kinnitan karkassi nurkraudadega paneeli külge (kumm isolatsiooniks vahele) ja lasen uuesti kipsid kinni, kruvides vuukide kohalt kruvi ca 12-15 cm sammuga ja plaadi keskel ca 25 cm sammuga. Otstevuukides aga lasen enne kruvid sisse ja alles siis tõmban faasi sisse terava noaga - siis ei lähe kipsplaat kruve sisse keerates otstest "lõhki". Terava noa ja sujuva liigutusega tõmbab faasi juba lakke kinnitatud plaadile sisse kiireminigi, kui höövliga põrandal, selleks kulub ainult 10 sekundit. Siis niiskustõke faasilõikele ja hiljem pahtel paberteibiga peale. Aga jah, ametliku tööjuhendi järgi on Urmasel õigus (täielik üllatus mulle). Kui aga omale kodu kipsplaadiga ehitad, siis soovitan soojalt panna kipsplaadile topeltkruve - siis Sa kümne aasta jooksul kipsplaatseinas/laes pragusid ei näe. Garanteeritud.

Kuigi ma pole eriti palju kipsiga kokku puutunud, siis taoline kogemus, kus karkass oli korralikult kinnitamata on ka minul täitsa olemas. Sõber tellis endale ropu raha eest buumiaja ehitajad, kes tegid köögis "ilusa" remondi. Ainult, et kohvi juues vastu seina toetades hakkasid raginal praod jooksma, sest karkass oli kinnitatud ainult põranda ja lae juurest. Lisaks sellele oli veel tegu välisseinaga, mille taga polnud absoluutselt mitte mingit soojustust. Nüüd elab juba mitmendat aastat ilusas triibulises ja külmas majas