ahju hinnd

[meelisvaiksaar]

Tere.
Stupidi vastust kohe ilus lugeda.Ammu pole sellist asja näinud.
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar

[jeff01]

ilus või mitte aga 120w ruutmeetri kohta on ju paras puukuuri kütmine

[jeff01]

ilus või mitte aga 120w ruutmeetri kohta on ju paras puukuuri kütmine

Kui see number kolmega jagada tuleme ehk reaalsusesse? Või panen väga mööda??

[kaminahi]

Pidagu see maja tuult või mitte, väidetavalt mitte, aga mina ei usu, et on olemas mees, kes toob ise ka materjali ja teeb siis supi ja voodikoha eest kvaliteetse ahju valmis. Suurema pleku kesta hind on ligi 300 euri aga sellisest veel kindlasti ei piisa.

[stupiduser]

Parandan ennast - soojustus on hea aga tuuletõke on kehv. Kilpmaja + 50 vill + kivivooder. Aknad on vanad ja aknapõsed lasevad tuult läbi.

Vana maja on ALATES 120 w/m2.

Ilma vanade akende ja tuult läbi laskvate paledetta.

Seega on arvutus väga optimistlik.

Arvesse on võetud, et külma ilma (-20C) on paar nädalat ja selle aja kannatab 2x ööpäevas kütmise ära.


PS see on muidugi õige, et "puukuur" tuleks kiiremas korras ära soojustada

Rusikareegel- pool küttesüsteemile ja pool soojustusele.

Seega tuleks leida veel teine 3000€...

Arvan ma.

[kaminahi]

Just nii lihtne see olekski

[Andrus Schults]

Viide!
Sakslased mõtlesid juba 1990ndatel välja, et elamut on võimalik ehitada ka tavalise küttesüsteemita – soojaandjana kasutatakse ruumide jääksoojust. Nii sündis mõiste “passiivmaja”. Maailma kõige põhjapoolne passiivmaja asub Rovaniemel Vennivaaras.

22 000 000 tonni süsihappegaasi aastas on palju. Just sellise hulga CO2 tekitab Soomes hoonete energiatarbimine – nende ülalpidamine, seal elamine ja töötamine. Asjatundjad on arvamusel, et Soome mahajäämus energiasäästlikus ehitamises on kolossaalne.
Saksamaal on 10 000 passiivmajastandardile vastavat eramut ja isegi mitmeid koole. Rootsis Göteborgi linnas on valmis saanud esimene passiivmajastandardile vastav korruselamu, Hamnhuset.
“Meie esmane eesmärk oli viia kodu soojusenergiavajadus miinimumini ning saavutada hea siseõhk. Pikemas perspektiivis võiks olla eesmärk saavutada sõltumatus tavalistest energiaallikatest ja ehk isegi energiat võrku müüa,” räägib noor ehitaja Pekka Junes oma ettevõtmisest.
Elektrienergia saamiseks paigaldatakse tulevikus katusele päikesepaneelid. Eesmärk on muuta maja soojakaod nii väikeseks, et tavaline soojuse jaotamise süsteem oleks seal liiga suur, isegi tarbetu. Kõik või vähemalt suurem osa hoone energiavajadusest kavatsetakse katta ruumide kasutamisel tekkiva jääksoojuse ning päikesekiirgusega.
“Kasutada tuleb võimalikult palju taastuvaid ja saastet väheeraldavaid energialiike. Talvel päikesest ei piisa, tippvõimsuse vajadusele mõeldes ehitasime lisaks ka kütteseadme, milles on ühendatud kamin ja leivaahi. Põhiliselt köetakse maja ventilatsiooniküttega,” selgitab Junes.
Rovaniemi paikneb geograafiliselt 66. laiuskraadist põhja pool, praktiliselt põhjapolaarjoonel. “Promotion of European Passive Houses” uurimuse põhjal välja arvutatud normide järgi tohib Junese Põhja-Soomes asuv maja tarbida küttele ja jahutusele 20–30 kWh/m² aastas (tavalise maja lubatud tarbimine on 130–140 kWh/m² aastas).

Põhitähelepanu õhupidavusel
Hoone on paigutatud krundile nii, et aknad ja soojust koguv suur pind jääb päikese poole. Sellega kaasneb küll oht, et suviti on maja sees liigagi soe.
“Välja akende kohale võib panna kas või markiisid,” ütleb ehitaja.
Kui eesmärgiks on võimalikult väike soojusenergiavajadus, siis tuleb tähelepanu pöörata õhupidavusele. Hoone peab olema täiesti tuulekindel ja õhkupidav, külm õhuvool ei tohi pääseda soojusisolatsioonikihti.
Maja alusmüür isoleeriti üleni 100 mm ThermSol EPS-plaatidega, mille vahed täideti uretaanvahuga. Alusmüüri välimisele poolele pandi soojustuseks kaks ning sissepoole ja alla üks 100 mm soojustusplaat. Vaheseinte alusmüüride all on 300 mm paksune EPS-plaat ja külgedel 200 mm plaadid. Soojustusplaadid olid ühtlasi raketise eest.
Betoonist valatud põranda alla on 300 mm paksune ThermiSol Platina soojustus. Juba 200 mm soojustuskihi abil saavutatakse piirde soojajuhtivusteguriks 0,12 W/m²K, nii et 300 mm soojustusega peab passiivmajastandardi-järgne U-arv pinnasel, 0,08–0,1 W/m²K, olema rohkem kui saavutatud.

Seinad nagu kindluses
Juneste abielupaari kodu on üleni betoonist, vaheseinad kaasa arvatud. Välisseina paksus on 620 mm, millest betoonelement moodustab 100 mm. Välisseinas on kolmekordne, 20 mm paksune krohv. Soojustuseks kasutati kivivilla.
Betoonelemendid ankurdati üksteise külge metallkinnitustega, mille vahele pandi 10 mm terasvardad. Lõpuks valati liitekohad betooni täis ja saadi niiviisi ühtne seinakonstruktsioon.
Pööningu vahelael on soojustust 600 mm, sarikate vahele pandi 100 mm soojustusvillaplaadid. Pärast aurutõkke paigaldamist ja lae ehitamist pandi pööningu vahelakke veel 500 mm kiht mineraalvilla. Lagi on muidu ühetasane, kuid köögis ja elutoas on see hulga kõrgem. “Ülekattega paigaldatud tuuletõkke liitekohti tihendati minu mäletamist mööda kolm korda,” muigab Pekka Junes.

Kõiki võimalusi pole kasutatud
Junese passiivmaja küttevõimsuse vajadus on madal. Sel juhul ei ole ka kütteseadmest ruumi loovutatava soojuse hulk kuigi suur. Samas on elutoa ja köögi vahel kaks massiivset kütteseadet. Miks nii?
Kerge metallkamin annab soojust kiiresti ja suure hetkevõimsusega. Mida massiivsem on aga kütteseade, seda aeglasemalt see soojust loovutab – tihti isegi mitme ööpäeva jooksul. See ongi passiivmaja kütteseadmete eesmärk.
“Praeguste energiahindade juures tuleb elamu koguenergia eest maksta umbes 400 eurot aastas. Küttekuluks olen arvestanud 1 euro päevas. Usun, et maja maksab end tagasi juba elukaare alguses,” ennustab Junes üsna optimistlikult.
Pekka Junese passiivmaja ehitamisega oli seotud Rovaniemi kutsekõrgkooli üks lõputöö. Selle tegijad, Matias Huhtalo ja Toni Semenoja, ütlevad kokkuvõttes järgmist: “Kõige olulisemaks võib pidada teavet, et passiivmaju on võimalik ehitada ka Põhja-Soome tingimustes, saavutades alla 30 kWh/m² jääva kütteenergiavajaduse.”
Kirjutajad kiidavad oma töös seda, et Junese maja puhul on eesmärgid kenasti saavutatud, ilma et seejuures oleks kasutatud kõiki võimalikke abinõusid energiatarbe vähendamiseks. Seda on lohutav teada.
Nimelt kulub abinõude tagavara põhjapolaarjoonel elades kindlasti ära, kui näiteks kuu aega vältab selline pakane, et elavhõbedasammas keeldub 30 miinuskraadist kõrgemale tõusmast.
(Allikas: TM kodu & ehitus)

Kõike paremat
Andrus Schults
www.raidkivi.ee

[Kalvis]

Igatahes selle artikli kirjutajal pole küll eesti kliimast mingit aimu. Seda juttu koheselt eesti majades kasutama hakata, väääga kalliks ehitamiseks läheks.
Reaalselt on siiksi majanduslikult kasulikum ehitada paremini soojustatud maja, kui passiivmaja

[kaminahi]

Igatahes selle artikli kirjutajal pole küll eesti kliimast mingit aimu. Seda juttu koheselt eesti majades kasutama hakata, väääga kalliks ehitamiseks läheks.
Reaalselt on siiksi majanduslikult kasulikum ehitada paremini soojustatud maja, kui passiivmaja

Jah, mina leidsin ka paarkümmend kirjakohta, kus Andrus kinnitab, et just sellieid maju ehitab ja vaid selliseid tohibki ehitada.

[Urmas]

Viide!
Sakslased mõtlesid juba 1990ndatel välja, et elamut on võimalik ehitada ka tavalise küttesüsteemita – soojaandjana kasutatakse ruumide jääksoojust..
....“Meie esmane eesmärk oli viia kodu soojusenergiavajadus miinimumini ning saavutada hea siseõhk. Pikemas perspektiivis võiks olla eesmärk saavutada sõltumatus tavalistest energiaallikatest ja ehk isegi energiat võrku müüa,”

Millegipärast seda lugedes viskas mul filmi jooksma vanaema loomalaudast, kus võrreldes väljas oleva külmaga oli ikka soe, kuigi peab möönma, et siseõhk ei olnud just kõige parem aroomide osas. Energia ülejääke ei tekkinud, sest selle kasutas vanaema oma põllulapil ära. Mis see lehma-, sea-, lamba- ja kanade sitt muud on kui puhas "power" ja kuivatatuna oleks saanud seda ka ahjus põletada nagu osadel rahvastel kombeks. Näiteks Egiptuses köetakse kuivatatud kaameli ja kitse sitaga ahi/plaat vms kuumaks ning küpsetatakse leiba.

[Kalvis]

Jah, mina leidsin ka paarkümmend kirjakohta, kus Andrus kinnitab, et just sellieid maju ehitab ja vaid selliseid tohibki ehitada.

Tean, et eurolollid on ka eestis mõne sellesuunalise lolli seaduseparandamisega hakkama saanud, kuid õnneks on soojustatud maja ehitamine veel eestis lubatud, ei pea kohustuslikus korras vaid passiivmaja ehitama.
Eestis on iseehitajad , kuid just firmad eriti oma kasumiahnuses sattunud rahva lollitamisega imelisse järku, kus inimesele ehitatakse üliilus maja valmis aga sooja ei pea. Minu hea soovitus - ehitage kindlasti soojapidav maja või soojustage oma hõre hurtsik soojapidavaks, rull villa või plaat vahtplasti maksab imevähe võrreldes sooja kokkuhoiuga. Kogutöö pole odav, kuid soojustamist saab teha raha puudusel ka seina kaupa ja soojustatud seina pool hakkab kohe raha tagasi tiksutama.
Soojustamisel on teine pluss ka, ehitatavad kaminad ja ahjud ei pea nii suured ega suure massiga olema, täitsa vabalt võib lihtne kamin koos soojamüüriga soojustatud majas üllatuseks ühe korra päevas kütmisega maja sooja hoida.

Passiivmaja sein peaks eestis miinimum meetri paksuse villa kihiga olema, kui ikka täispassiivmaja, jääb sellestki väheks, kusjuures soojustuse kihi kasvatamine juba üle 30 sentimeetri hakkab majanduslikult tänaste küttehindade juures kergelt mittetasuvaks minema, maja väljanägemisest rääkimatta. Samas soojustuse suurendamine üle 30 cm enam erilist efekti ei anna, samas kui raha nõuab röögatult. Kesk euroopas on palju soojem kliima kui eestis, neil piisab passiivmaja jaoks tõesti 0,5 meetrisest villa kihist ja külma neil peaaegu üle -7 ei tule. Samas ei kiida heaks eestis levinud väärarvamust, et 10 cm soojustust on priiskamine, nõuka ajal kõlbas elada ilma soojustuseta majas.

[rokikas]

.... ei pea kohustuslikus korras vaid passiivmaja ehitama.

Mitte just eriti kauge tulevik http://www.e24.ee/432784/kumne-aasta-pa ... rgia-maju/

Passiivmaja sein peaks eestis miinimum meetri paksuse villa kihiga olema, kui ikka täispassiivmaja, jääb sellestki väheks, ...... Kesk euroopas on palju soojem kliima kui eestis, neil piisab passiivmaja jaoks tõesti 0,5 meetrisest villa kihist ja külma neil peaaegu üle -7 ei tule.

Väärinfo levitamise asemel võiks ju tutvuda näiteks selles teemas viewtopic.php?f=15&t=2567 toodud viidetega.

[Kalvis]

Praegu veel võib ehitada tavalist maja, loodetavasti on 10 aasta pärast lollminister asjalikumaga asendatud ja ta tuleb maa peale, mitte ei ela idealismis.

Mis väärinfot? Sinu viitest ei saanud aru mida mõtlesid. Mul oli jutu aluseks (mälu järgi) ühes päevalehes kunagi pikemalt passiivmaja seinapaksusest, kus mehike arutles kui paks peaks olema nullenergiaga passiivmaja sein nõuete täitmiseks eestis.

[kaminahi]

Praegu veel võib ehitada tavalist maja, loodetavasti on 10 aasta pärast lollminister asjalikumaga asendatud ja ta tuleb maa peale, mitte ei ela idealismis.

Mis väärinfot? Sinu viitest ei saanud aru mida mõtlesid. Mul oli jutu aluseks (mälu järgi) ühes päevalehes kunagi pikemalt passiivmaja seinapaksusest, kus mehike arutles kui paks peaks olema nullenergiaga passiivmaja sein nõuete täitmiseks eestis.

Väga vabandan, aga tänasest päevas küll Loll-Kalvis, sest süüdistada maailma inseneride loovuses Eesti ministrit, see on ikka K-tase jälle, ei muud.

Päikest

[rokikas]

Mis väärinfot?

Viidatud teemast leiad soovikorral päris palju infot passiivmajadest ja nende konstruktsioonidest. Meetrise villaga maja ma ei ole veel netist leidnud. Palju vähemaga saab hakkama.
Minister on nagu ta on jah aga ka kõik eelnevad on suht sama saamatud/idealistlikud olnud et nii vähe on selle teemaga tegeldud. Vaja oleks juba ammu palju suuremat riikliku tähelepanu sellele teemale.

[Kalvis]

Said tsipa valesti aru - kui saksa sooja kliimasse käib hädaga pooleks poole meetrise villa paksusega siis eestis on vaja meeter.
Passiivmaju on mitut liiki, kui jutt käib poole meetrise villaga majast eestist siis on tal vajalik kütmine ja ta ei ole nullenergiaga maja. See on peamine vahe.

[rokikas]

Said tsipa valesti aru - kui saksa sooja kliimasse käib hädaga pooleks poole meetrise villa paksusega siis eestis on vaja meeter.
Passiivmaju on mitut liiki, kui jutt käib poole meetrise villaga majast eestist siis on tal vajalik kütmine ja ta ei ole nullenergiaga maja. See on peamine vahe.

Kui viitsid lugeda viidatud teemat siis peaks su arusaam passiiv ja nullenergiamajadest tiba muutuma. Hetkel on see veel pehmelt väljendudes hämar.

[Kalvis]

Seda ma arvasingi, et saatsid häguse lingi, et poleks võimalik selgelt vastata. Ma lugesin antud lingi teemat ja ei leidnud midagi uut, mida ma poleks teadnud.

[rokikas]

Et lõpetada võõra teema solkimine siis nendin vaid et küll teeb kadedaks see kui loed kuis mõni inimene võib tark olla. Kõike teab ja kõike näinud.

[Andrus Schults]

Artiklis kirjeldati passiivmaja ehitamist Rovaniemis mitte kuskil Saksamaal. Minumeelest oli tegu väga positiivse artikliga, mis soovitab ka tulevikus kaasaegses majas ehitada kütteseadmeid kus ühendatud kamin ja leivaahi ning paigaldada täiendkütteks kergkamin. Seinte soojustamine ja selleks materjalide valik on minumeelest hoopis teise valdkonna teema ja selles suhtes vaevalt tellijad üldse kunagi pottseppadega konsulteerima hakkavad.

Kõike paremat
Andrus Schults
www.kaminakoda.ee