Fibo ladumise hind

[haiduk]

....Mina olen nõus tegema lihtsat tööd 1000.- netos...

Palun defineeri mõiste "lihtne töö"!

Siin ma panin natuke lepikusse. Aga pidasin silmas kutse või kutsekeskharidusega omandatud teadmiste rakendamist.

[Urmas]

... Aga pidasin silmas kutse või kutsekeskharidusega omandatud teadmiste rakendamist.

Ikka ei saa aru, miks peaks TTÜ-s omandatud teadmiste rakendamine olema kallimalt tasutatud kui kutseka haridus. Kas ise oled -2 kraadise külmaga, tuul puhub 10m/s, sajab vihma ehk vastikute töötingimuste korral, kus koeragi ei viida õu jalutama, ladunud müüri. Suvel vastupidised tingimused ja seda aastast aastasse. Kaua su tervis vastu peab? Samal ajal istub 5 aastat haridust omandanud spetsialist sooja või konditsioneeritud kabinetis. Kui häid tegijaid ikka ei ole saada ja pakkumisi kuhjaga, siis selle töö hind tõuseb nende allesjäänud tegijate jaoks, mis teha nõudlus. Kruuda ähvardas ka ju piima hinda kohalike jaoks tõsta kuna Venemaalt saab paremat hinda. Nutame, aga ostame!

[haiduk]

... Aga pidasin silmas kutse või kutsekeskharidusega omandatud teadmiste rakendamist.

Ikka ei saa aru, miks peaks TTÜ-s omandatud teadmiste rakendamine olema kallimalt tasutatud kui kutseka haridus. Kas ise oled -2 kraadise külmaga, tuul puhub 10m/s, sajab vihma ehk vastikute töötingimuste korral, kus koeragi ei viida õu jalutama, ladunud müüri. Suvel vastupidised tingimused ja seda aastast aastasse. Kaua su tervis vastu peab? Samal ajal istub 5 aastat haridust omandanud spetsialist sooja või konditsioneeritud kabinetis. Kui häid tegijaid ikka ei ole saada ja pakkumisi kuhjaga, siis selle töö hind tõuseb nende allesjäänud tegijate jaoks, mis teha nõudlus. Kruuda ähvardas ka ju piima hinda kohalike jaoks tõsta kuna Venemaalt saab paremat hinda. Nutame, aga ostame!

On elus ette tulnud küll. Kaks kahepere elamut vundamendist võtmeteni ( see oli siis peale 9 klassi lõpetamist) Mõned aastad katusetöid, sai ka masu algul mereäärse kõrghoone rõdude lagesi tehtud veebruaris jne. Üks minu edasiliikumise argumente oligi palga ja tervise väga väär suhe. Tean täpselt millest räägin ja minu arusaam on olnud alati üks, haridus määrab palga mitte hala. Kui sa arvad, et TTÜ-s 5+4 aastat higistada on nohu ja väärib samastumist kutsekaga siis sellega ma kindlasti ei nõustu. Olen ise käinud nii kutsekas (naljanumber) kui ka kõrgemat haridust noolimas millega tegelen ka praegu jätkuvalt edasi. Siiski haridus, inseneri haridus on see, mis raha sisse toob.
PS: Siin pole ka vaja valesti aru saada, minujaoks on ehituses kunn ikkagi pottsepp ja siis müürimees.

[Külaline]

... Siin pole ka vaja valesti aru saada, minujaoks on ehituses kunn ikkagi pottsepp ja siis müürimees.

Pole sellest heast ahjust sittagi kasu kui maja laguneb ära ümber ahju. Ehitusalal on kõik enam-vähem võrdsed. Ei mõtle Ehitaja all abitöölist, kelle ülesanne on Meistrile tööriistu kätte ulatada ja materjali ette kanda ning õppida kuidas asjad käivad, et tulevikus saaks samasuurt raha teenida.
Hau!
Urmasr

[2korda2]

Kusjuures mina olen ka seda meelt, et üldjuhul(!) ei tohiks ehitaja teenida rohkem, kui tellija. Lihtne majanduslik põhjendus: ehitustööliseks saab suhteliselt madala hariduse ja suhteliselt kiire praktikaga (20-aastaselt võib õigete valikute korral olla spetsialist - mitte päris meister aga ikkagi). Madala sisendläve tõttu ei saa pikas perspektiivis selles harus teenida üle üldise keskmise (loomulikult on erandeid) - vastasel korral ujub sisse kohe suvalisi "meistreid". Ainult üle keskmise teenivatel kodanikel peaks olema asja ehitusteenuste tellimisega. Ülejäänud kas teevad ise või üürivad. Nii lihtne ongi. Meil on paraku seljas pärand erastamisaegasetest kodanikest, kel pole raha aga vara ometi on. Selle nonsensi kadumisega läheb veel mõned aastakümned (kuniks nõukaaegne elamufond kokku variseb/lükatakse.)
Need kes siin teevad arvutusi 2KEUR netopalga peale - tulge maa peale tagasi! See on VÄGA KÕVA palk. Kui räägime ettevõtja tulust, siis on iseasi. Aga sellisel juhul arvestage ka kõigi riskide ja kuludega.

[mallone]

Kuule sõbrake-kõik mõtted pole avaldamiskõlblikuud.Kui Sul on Tellijaks inimene,kelle aastakasum ületab Sinu fantaseerimisoskuse viimased piirid-siis ei saa ju selliseid rehknuneid teha.Jääme ikka sinna-igalemehele oma palk ,e.kuidas saad ennast müüa.

[Külaline]

Kusjuures mina olen ka seda meelt, et üldjuhul(!) ei tohiks ehitaja teenida rohkem, kui tellija...

Väga "seltsimehelik" lähenemine asjale, kohe nostalgiapisar tuli silma.
Urmasr

[2korda2]

Urmasr,
mina tõin oma seisukoha välja koos põhjendusega. Mis on sinu (ilmselt vastupidise) seisukoha põhjendus peale selle, et ise oled ehitaja?

[Urmas]

... ehitustööliseks saab suhteliselt madala hariduse ja suhteliselt kiire praktikaga (20-aastaselt võib õigete valikute korral olla spetsialist - mitte päris meister aga ikkagi)...

Kuule, 2x2, minu poolest võib olla ehitaja päris ilma hariduseta, aga see ei tähenda seda, et kui ta teeb kvaliteetset tööd, siis peaks seda tegema väiksema raha eest ainult sellepärast, et tal haridust pole ja keegi arvab, et väärib seetõttu väiksemat palka, kuigi on Andeks oma erialal ja teeb tööd südamega. Jään oma arvamuse juurde, et ehitaja juures maksab ikkagi tema töö tulemus, mitte haridus. Mis kasu on mõnede puhul 5 aastast kõrgkoolis mehaanilisest tuupimisest kui ta hiljem seda rakendada ei oska. Küll selliseid nähtud.
Täpselt samamoodi nagu on väga häid Arste, on ka selliseid, kelle juurde kassigi ei soovitaks kiibistama viia.
Mul on nalja saanud ka kõrgharidusega tellijaga, kelle jaoks 5+5=5 ehk ma pidin vormistama ukse palesid jm hinnaga, milledest osadel ustel oli vaja teha paled mõlemalt poolt. Tema loogika ütles, et seal, kus on vaja vormistada mõlemalt poolt, loetakse ühe uksepale tegemiseks. Nalja sai minu jaoks, sest kui seletasin, et kui ühelt poolt ust tuleb 5jm ja teiselt poolt ust samuti 5jm, siis ei saa kuidagi liites olla 5jm, vaid ikka 10jm, jauras tema vastu, et uks on ju üks, mis sest, et palesid on kaks. Noh, lõpuks leppiseme kokku, et 5+5=7,5jm.

[Urmas]

Urmasr,
mina tõin oma seisukoha välja koos põhjendusega. Mis on sinu (ilmselt vastupidise) seisukoha põhjendus peale selle, et ise oled ehitaja?

Lugesin uuesti su eelmise postituse läbi ega saanud ikka asjale pihta. Mis puutub ehitusvaldkonda sisenemisel haridus? Neid "pikka rubla otsivaid meistreid" on paljudel erialadel olnud- olid vahepeal kõik vahvli ja suhkruvati müüjad, vahepeal taksojuhid,siis jälle olid vahepeal kaubaagendid jne. Kus on nõudlus, sealt on raha ja seal on ka need "meistrid", ükskõik mis elualal nad ka ei tegutseks.
Ei saa ju kõrgkooli värsked lõpetajad samuti ulmepalkasid, vaid kõigepealt peavad nad ennast tõestama ja kui ei tõesta, jäävaki keskmist palka ja alla selle kätte saama,tõestavad ennast ja saavadki rohkem palka. Ega minagi saanud 10 aastat tagasi esialgu mingit ulmelist raha, aga nüüd juba küsin ikka tunduvalt rohkem kui siin mõnede külastajate mainitud 2€/m2 eest, millest lähevad veel maksud maha. Minu tellijad on siiani leidnud, et see mulle makstud raha on asja eest makstud, aga ma muidugi ei tea, mida nad siis räägivad kui mind kuuldekauguses pole.

[igiliikur]

Ok, haridus hariduseks ja 2 lehekülge vaidlemist, aga mis see kuradi hind on siis? Ilmselt on 10, 20, 30 ja 40 kõik õiged vastused....

[maik]

Kusjuures mina olen ka seda meelt, et üldjuhul(!) ei tohiks ehitaja teenida rohkem, kui tellija.


Üldjuhul ehitaja ew. ei teenigi rohkem.


Lihtne majanduslik põhjendus: ehitustööliseks saab suhteliselt madala hariduse ja suhteliselt kiire praktikaga (20-aastaselt võib õigete valikute korral olla spetsialist - mitte päris meister aga ikkagi). Madala sisendläve tõttu ei saa pikas perspektiivis selles harus teenida üle üldise keskmise (loomulikult on erandeid) - vastasel korral ujub sisse kohe suvalisi "meistreid".


20-aastaselt võib ew. õigete valikute korral saada kelleks tahes, pappa-mamma peavad lihtsalt pumba juures olema ja vbl. läheb vaja mõningaid tutvusi, näiteid on sadu.



Ainult üle keskmise teenivatel kodanikel peaks olema asja ehitusteenuste tellimisega. Ülejäänud kas teevad ise või üürivad. Nii lihtne ongi. Meil on paraku seljas pärand erastamisaegasetest kodanikest, kel pole raha aga vara ometi on. Selle nonsensi kadumisega läheb veel mõned aastakümned (kuniks nõukaaegne elamufond kokku variseb/lükatakse.)
Need kes siin teevad arvutusi 2KEUR netopalga peale - tulge maa peale tagasi! See on VÄGA KÕVA palk. Kui räägime ettevõtja tulust, siis on iseasi. Aga sellisel juhul arvestage ka kõigi riskide ja kuludega.

Sa ei taha teada palju teenib Norras korralikult jala ukse vahele saanud ew.pärit ehitaja, sinu 2keuri on kommi-raha seal.
2korda2 pean lugu sinu postitustest, aga viimasest kumab läbi kadedus või klassiviha.

[sashaobrok]

Sa maik ei taha teada palju teenib norras kõrgharidusega tarkpea. Sinu ew.pärit ehitaja palk on kommi-raha talle. Sinu postitusest kumab läbi kadedus ja klassiviha.

[maik]

Mind ei huvita palju keegi teenib, aga ma tean, et ew.pärit ehitajal on kergem siseneda norra ehitus-turule kui sama asja üritav ew.pärit kõrgelt haritud tarkpea omas spetsiifilises valdkonnas.
Kadedatele kõrgharidusega madala-palgalistele tellijatele soovitaks ennast kurssi viia ehitus-valdkonnaga, sest varsti peab ise oma küproci onni kõpitsema hakkama, kuna ew. jookseb lihtsalt tühjaks ehitajatest.

[vaivai]

Kas urmas tahab väita, et ehitaja amet on teistest ametitestt palju-palju-palju erilisem selle poolest, et ega siin haridust tegelikult vaja ei olegi. Vahelduseks võib ju mõnel 1-päevasel kursusel viibida ja selle kohta antud paberi ka ära raamida.
Praegu on ju moodne öelda, et egas siis ehitus mingi täppisteadus ei ole, eksjuu. Ja milleks üldse kutsekoole ja ehituskoole vaja. Riik võiks nad üldse sulgeda, saaks hulka raha kokku hoida. Kuna meie koolidest välja pudenenud põhiharidusega noored on niigi targad, sündinud ehitajaks. Juba 90-ndatel aastatel põrutati põhikoolist otse ehitusele tööle, mis see siis 21.sajandil ära ei ole.

Aga muidugi käib siia juurde ka lipukiri: kui sa mulle nii palju ei maksa, palju tahan, siis põrutan ära Norrasse! No eks põrutage siis. Huvitav vaid, et need teie enne buumi ja raske palga eest ehitatud küprockuudid juba lagunevad, nii nagu vahelduva eduga võib meediast lugeda.

[2korda2]

Ma seletan siis uuesti.
Meil on 2 eriala:
1. täiesti roheline aga muidu arukas tegelane saab selgeks 3 aastaga
2. täiesti roheline aga muidu arukas tegelane saab selgeks 10 aastaga
Kumma eriala puhul on suurem oht, et buumi ajal sinna "meistreid" eksib? Kas keskmine tööline "omab piisavalt pead", et enamust 10+aastat nõudvaid erialasid üldse proovidagi? Küsimus ei ole üldse selles, kas kiviladujal on PhD või mitte. Küsimus on selles, kas tal on seda vaja. Kuivõrd vaja pole, siis on lävi madalam. Lävi madalam - tegijaid rohkem. Tegijaid rohkem - palk väiksem.
Majanduskriisi ajal oli suur osa ehitajatest ilma tööta - neid oli liiga palju tekkinud (ma tean kahte programmeerijat, kes 2007 tõmbasid tunked selga - elasid aasta vga hästi, seejärel tulid tagasi IT peale - see näitab ilmekalt tollast absurdi). Samal ajal oli erialasid, kus endiselt oli tööjõudu puudu ja tööd jätkus. Tüüpilise tunnusena oli sellise eriala nõudeks pikaajaline spetsiifiline õpe (meditsiin, haridus, IT jne.).

Maik,
sa ei taha teada, mida saavad SAP-i rakenduskonsultandid lääne-euroopa suurtes ettevõtetes. Norra maalri raha on selle kõrval samasugune kärbsemust nagu meie ehitaja palk Norra kolleegi kõrval. Taustsüsteem on erinev aga kõikjal kehtib üldiselt sama reegel - pikemat õppeperioodi nõudev amet teenib üldiselt rohkem.
Soovitan vaadata korraks meie tööportaalidesse, enne kui väidad, nagu poleks meie spetsialistide järele seal nõudlust. Ma ei räägi ainult meditsiinist!

. Tehke tööd ja teenige, palju jõuate. Fakt jääb - peaga töötades teenib üldjuhul rohkem.

[Külaline]

Kas urmas tahab väita, et ehitaja amet on teistest ametitestt palju-palju-palju erilisem selle poolest, et ega siin haridust tegelikult vaja ei olegi...

Seda ei väitnud mina, vaid

... ehitustööliseks saab suhteliselt madala hariduse ...

Urmasr

[maik]

Ok. jäägu kõigile oma arvamus, sest see vaidlus ei vii kuhugi ega lahenda kellegi probleeme.
Sellisel teemal vaieldakse foorumis iga aasta kuni oponendid väsivad ja teema sumbub vaikselt.

[Külaline]

Aitab härrased. Ilmselgelt ei olnud teema algatamise põhjused pragmaatilised ( e. hinnapäring) vaid ego-st lähtuv "koha kättenäitamise üritus". See on paratamatu nähe ja kindlasti ka edaspidi korduv. Eks igaüks kurda sealt kus "king pigistab". Ilmselt ei jätku raha teenuse kasutamiseks või kulub seda ego jaoks "liiga palju". Lihtne - tehku "kõpa-kõpa".
Seda majanduspoliitilist utoopiat ei ole mõtet siin edasi arendada. See on juba mõni aasta tagasi (siit foorumist) läbi jooksnud. 2 korda 2 leidis lihtsalt mõttekaaslasi. Toonitan siis üle- hariduse, rassi, soo,rahvuse, usu,vanuse, parteilise kuuluvuse või mõne muu asjasse puutumatu "näitaja" järgi "hindamine" on diskrimineerimine. Siinkohal
pidasin silmas töö tasustamist.

Imelik.

[haiduk]

Aitab härrased. Ilmselgelt ei olnud teema algatamise põhjused pragmaatilised ( e. hinnapäring) vaid ego-st lähtuv "koha kättenäitamise üritus". See on paratamatu nähe ja kindlasti ka edaspidi korduv. Eks igaüks kurda sealt kus "king pigistab". Ilmselt ei jätku raha teenuse kasutamiseks või kulub seda ego jaoks "liiga palju". Lihtne - tehku "kõpa-kõpa".
Seda majanduspoliitilist utoopiat ei ole mõtet siin edasi arendada. See on juba mõni aasta tagasi (siit foorumist) läbi jooksnud. 2 korda 2 leidis lihtsalt mõttekaaslasi. Toonitan siis üle- hariduse, rassi, soo,rahvuse, usu,vanuse, parteilise kuuluvuse või mõne muu asjasse puutumatu "näitaja" järgi "hindamine" on diskrimineerimine. Siinkohal
pidasin silmas töö tasustamist.

Imelik.

Teema postitamise eesmärk oli kenasti esimeses postis kirjas. Kahjuks puudus enamikel ilmselt midagi - midagi mida mainiti siin rohkelt ja nad lihtsalt ei ole suutelised aru saama posti mõttest. Sellest mingi egost tulenevat ... - on ikka väga keeruline välja lugeda.

Ok, haridus hariduseks ja 2 lehekülge vaidlemist, aga mis see kuradi hind on siis? Ilmselt on 10, 20, 30 ja 40 kõik õiged vastused....

Tooks siis uuesti posti mõtte esile. Ehk aitab see natuke aru saada millegi lihtsa mõttest.

[Külaline]

Kui Sind huvitab ploki ladumise hind, siis saadad laiali konkreetsed hinnapäringud? Mitte ei hakka foorumis "laiama" kolmest mehest ja sellest, millises ajas keegi elab?
Imelik.

[Külaline]

Tere, tekkisid huvitavad käärid 200 fibo 5 ladumisega. Üks mees ütleb, et 8eeki kivi, teine nõustub, et jah 10 kivi eest on ok. Omalkäel ehitaja tegi pakkumise 2 euri. Kes millises ajas elab?

Aga miks sa seda nende endi käest ei küsinud, vaid tõid selle üldiseks arutamiseks?
urmasr

[rokikas]

Teema postitamise eesmärk oli kenasti esimeses postis kirjas. .

Läheme siis korra algusesse tagasi.

Tere, tekkisid huvitavad käärid 200 fibo 5 ladumisega. Üks mees ütleb, et 8eeki kivi, teine nõustub, et jah 10 kivi eest on ok(Kuidas seda mõista ?). Omalkäel ehitaja ( Miks selline tiitel? Kuidas erines esimesest kahest mehest? tegi pakkumise 2 euri. Kes millises ajas elab?

Kas see hind sisaldas ka abitööde tasu või need eraldi.
Kas kõigil pakkujatel pakkumise sisu sama. Näiteks selline - "Ploki ladumine maksab töö valmimisel kohapeal sulas makstes ja tsekki mitte tahtes 8/10/32 krooni. Lisandub abitöölise tasu või teeb abitööd tellija ise."
Kas kõik pakkujad või vaid mõni neist vaatas enne pakkumise tegemist ka töömaa üle.
Ehk viitsid seda algust natuke selgitada.

Aga milline juuksur, autoremondi luksepp, kokk, sekretär jne saab 2000.- netos?

Tera valed ametid valisid näiteks. Tean tuttavate tuttavate näitel et vähemalt esimese kolme eriala esindajad (profid) teenivad sellises suurusjärgus (ilmselt küll mitte maksuameti andmetel).

3. Eesti seseturg on niivõrd väike, et siin ei saa küll rääkida mingist majanduse käimatõmbamisest. Eelmise tsükli tõmbasid käima laenurahad ja ma loodan, et seekordseks käimatõmbajaks on ikka kohalikud firmad, kes ei pea tulusi palkadeks maksma vaid saavad investeerida, mille läbi firma tugevneb ja kosub, ning seejärel saab rääkida palkade suurenemisest. (kindlasti on erandeid, firmasi kus tasu on ilmselgelt alamakstud või oleks võimalus inimlikumateks tasudeks)

Kummaline äraspidine arusaam. Miks ei peaks sisetarbimine aitama majandust käima tõmmata. Ainult et kui kohalikud firmad ei maksa mõistlikku palka siis ei ole ka kuigivõrd siseturul nende toodangu/teenuse tarbijaid.
Võrreldes eesti ja soome hinnataset siis nii mõnelgi alal peaks olema ruumi tunduvaks palgatõusuks.

[Külaline]

.... Kas 2000.- eurot netos spetsialistile kätte pole natuke palju? Sellist palka saavad või peaksid saama vähesed andekad.

Ei saa kuidagi rahu, nii itsitama ajab ja tekitab lisaküsimusi. Küsiks siis teistmoodi- kas ehitajale riigikogulasest 2,5x ja EE bossist 8x väiksem palk oleks spetsialistile normaalne? Huvitav, kaua nemad õppinud on? Minus kõneleb "ehteestlaslik kadedus"(seitsmendat põlve juba)!
Urmasr

[haiduk]

Kui Sind huvitab ploki ladumise hind, siis saadad laiali konkreetsed hinnapäringud? Mitte ei hakka foorumis "laiama" kolmest mehest ja sellest, millises ajas keegi elab?
Imelik.

Miks ma pean teiste aega raiskama, kui mul pole plaanis neilt teenust osta? Foorumitel on oma eesmärk ja siin vastata, vaielda või lihtsalt sappi pritsida on ju igamehe oma vaba voli.

Tere, tekkisid huvitavad käärid 200 fibo 5 ladumisega. Üks mees ütleb, et 8eeki kivi, teine nõustub, et jah 10 kivi eest on ok. Omalkäel ehitaja tegi pakkumise 2 euri. Kes millises ajas elab?

Aga miks sa seda nende endi käest ei küsinud, vaid tõid selle üldiseks arutamiseks?
urmasr

Vastus oli: Teen suurema pakkumise, et pärast ei oleks lõhkise eelarvega tegemist. Mõistlik vastus minuarust, mis kindlasti sisaldab ka erinevatest faktoritest tulenevat riski. Kui mina teeksin näiteks katuse tööd siis ma oskaks kindlasti öelda nt. keskmise m2 hinna. Ei ole ju keeruline öelda ega vaja hakata mingit häma ajama. On keskmine hind millest kohapeal olusid arvestades tuleneb lõplik hind. On ju loogiline?

Kas see hind sisaldas ka abitööde tasu või need eraldi.
Kas kõigil pakkujatel pakkumise sisu sama. Näiteks selline - "Ploki ladumine maksab töö valmimisel kohapeal sulas makstes ja tsekki mitte tahtes 8/10/32 krooni. Lisandub abitöölise tasu või teeb abitööd tellija ise."
Kas kõik pakkujad või vaid mõni neist vaatas enne pakkumise tegemist ka töömaa üle.
Ehk viitsid seda algust natuke selgitada.

Ilmselt kõik, kes on kokku puutunud ehitusega teab, et hindadest räägitakse ilma km-ta.

Tera valed ametid valisid näiteks. Tean tuttavate tuttavate näitel et vähemalt esimese kolme eriala esindajad (profid) teenivad sellises suurusjärgus (ilmselt küll mitte maksuameti andmetel).

Mis on pistmist mõnest, jutt käib turu keskmisest.

Kummaline äraspidine arusaam. Miks ei peaks sisetarbimine aitama majandust käima tõmmata. Ainult et kui kohalikud firmad ei maksa mõistlikku palka siis ei ole ka kuigivõrd siseturul nende toodangu/teenuse tarbijaid.
Võrreldes eesti ja soome hinnataset siis nii mõnelgi alal peaks olema ruumi tunduvaks palgatõusuks.

Majanduse kasv = haridus, soodne ärikliima ja siis võid hakata rääkima sisetarbimisest alles. Kahest esimesest ei saa lihtsalt üle hüpata. Sisetarbimisel on kindlasti oma roll aga mitte nii nagu Teie siin selle olete välja toonud.

.... Kas 2000.- eurot netos spetsialistile kätte pole natuke palju? Sellist palka saavad või peaksid saama vähesed andekad.

Ei saa kuidagi rahu, nii itsitama ajab ja tekitab lisaküsimusi. Küsiks siis teistmoodi- kas ehitajale riigikogulasest 2,5x ja EE bossist 8x väiksem palk oleks spetsialistile normaalne? Huvitav, kaua nemad õppinud on? Minus kõneleb "ehteestlaslik kadedus"(seitsmendat põlve juba)!
Urmasr

Riigikogust ei saa rääkida. Sinna valib rhvas oma saadikud mille muudab keerulisemaks parteide süsteem, millega on võimalik edestada 300 häälega 1500 häält näiteks. Riigikogus on inimesi kes ei vääri ilmselgelt seda palka mis nad saavad aga süsteem on selline. Mis puutub EE bossi palka siis siinkohal ei saa väga nuriseda. Käi koolis, saavuta sama ja räägi siis. Niisama sellisele ametikohale ei saa, ega see riigikogu pole.

Jutt hakkab juba mölaks kiskuma aga selge on see, et igal ametil on oma hind. Igal ametil on ama min ja max hind. Mina olin huvitatud keskmisest hinnnast mida keegi ei ütle. Ilmselt kõik räägivad, et keskmine hind ehk 10 eeki kivi on vähe aga ega ise ka rohkem väga ei saa. Ausaltöeldes ma lihtsalt ei usu, et turul liigub vägapalju ehitajaid kelle aasta sissetulek netos oleks 24 000 eurot. Kunagi see oli võibolla nii aga nüüd enam mitte. Kalamehe jutud:)
Keegi oli huvitatud ka tiitli omalkäel ehitaja. See tulenes sellest, et teised kaks on olnud alati kuskil firmas tööl (kindlasti ei saa rääkida 100% ametlikult) omalkäel ehitaja aga saigi tiitli kuna ei ole nö ametlikult tööl olnud. Siit võib ka kumada hinnavahe erinevus:)