Ehitusfoorum

ilma temperatuure kraadimata....austerlastest pottsepad ka ei uskunud enne kui praktikas veendusid

Sellist pliitat oleks tõesti huvitav ise näha. Võibolla mõnele tõesti sobib selline varjant ( korterit kütma), aga üldiselt meeldib ikka perenaistele kui raua kiiremini kuumaks saab ja võimalikult väheste puudega.Eile sai just, muidu korras pliita maha lammutatud, sest küttekolle oli liiga madalal ja, et rauda kuumaks saada, pidi päris palju alla uhama.Prerenaine, aga soovib sellist pliitat, et saab rõngad maha tõsta ja panni otse tulele panna, nagu vanasti.

Robi 1 kirjutas:... aga üldiselt meeldib ikka perenaistele kui raua kiiremini kuumaks saab ja võimalikult väheste puudega...

...Ja seejuures tahetakse kindlasti veel sooja seina kenasti soojaks saada.

Kas koonuskolle on ülevalt laienev või kitsenev? Minu arust ülevalt laienevat kollet võiks nimetada lehterkoldeks ja koonuskolde iseloomustamiseks lisan pildi. Pildil kujutatud koldest peaks olema väljund otse soemüüri ja pliidi kõri läbimõõt muudetav, vastavalt vajadusele.

Koonuskolde mõiste on tekkinud siia foorumisse ikka kolde alumise osa koonusest...ja olgu see või lehter, koonust see ei muuda.
Sinu ülemise ja ka alumise "poolkoonusega" kolle on üks omapärane julgustükk laduda kolle nii madalale pliidirauast. Kas oled ka ehk tuld sellises teinud ja munad praadinud Kõrgeks koldetemperatuuriks on kõik eeldused olemas.

Osadel tehase keskküttepliitidel (näiteks LINCAR) saab kolde põhja vastavalt vajadusele ülesse ja alla reguleerida (vändata). Seda siis just selleks, et söögitegemise (wokkimise) ajaks tuli ülesse poole tõsta. Austerlaste soovitus oli, et soemüüri puhul tuleks pliidile võimalikult suur kolle ehitada. Nii sügavat kollet nagu eelpool nimetatud pliidil ehitada kindlasti pole mõtet. Samas kui kuidagi kavalalt kolde resti kõrgemale ja madalamale paigaldamine ära lahendada, siis ju võib isegi proovida. Kõige mugavam see kasutajale kindlasti ei ole.
Mis puudutab pliidiraua temperatuuri, siis oleks paar suure ringi küsimust.
1) Kui kuum on pliidiraud traditsioonilise ehitusviisiga Eesti puupliidil kui koldes tuli?
2) Mis temperatuuriga tavaliselt näiteks elektripliidiga süüa valmistate? NB! Keskmiselt!
Kes ise süüa ei tee küsigu siis naise käest.

Kõike paremat
Andrus Schults
www.kaminakoda.ee

Kui soovitatakse kolde seinad teha kergšamotist, et maksimaalset temperatuuri saavutada ja samas on tuli pliidiplaadi lähedal, mis neelab hulga energiat enne leegi tippu e. kõrgema temperatuuri asukohta, siis on tegu vastuoluga. Joonisel toodud lahenduse puhul saavutab põlemine lae enne aktiivset jahutamist, selles tsoonis võiks tõesti kasutada pliidiplaadi kaitseks õhukest šamottplaati.
Joonis on skemaatiline. Reaalsuses olen ruumikitsikuse tõttu ülemisi kivikihte kaldu lõiganud, eriti SVT väiksema pliidiplaadi puhul, joonisel ongi seda mõõtu kasutatud.

Keraamiline pliidiplaat ääristatakse 30 mm graniitplaadiga

Andrus Schults kirjutas: Mis puudutab pliidiraua temperatuuri, siis oleks paar suure ringi küsimust.
1) Kui kuum on pliidiraud traditsioonilise ehitusviisiga Eesti puupliidil kui koldes tuli?
2) Mis temperatuuriga tavaliselt näiteks elektripliidiga süüa valmistate? NB! Keskmiselt!
Kes ise süüa ei tee küsigu siis naise käest.

Kas pidasid silmas seda, et supp keeb 100 C juures ja praad küpseb paarisaja juures?

stupiduser kirjutas:

Andrus Schults kirjutas: Mis puudutab pliidiraua temperatuuri, siis oleks paar suure ringi küsimust.
1) Kui kuum on pliidiraud traditsioonilise ehitusviisiga Eesti puupliidil kui koldes tuli?
2) Mis temperatuuriga tavaliselt näiteks elektripliidiga süüa valmistate? NB! Keskmiselt!
Kes ise süüa ei tee küsigu siis naise käest.

Kas pidasid silmas seda, et supp keeb 100 C juures ja praad küpseb paarisaja juures?

Minu poolt viidatud pliidi juure on antud pliidiplaadi pinnatemperatuurid selle erinevates punktides. Sisetunne ütleb, et see 30mm samottplaati ei tee asja kegvemaks. Ktetqn Noarootsis ära. Tulemustest teavitan avalikult

Esimene pliit, mille ehitasin kolde laega, oli selline, kus praeahju peal oli 2,5cm vene samotti. Esiteks andis koldelaega värk tulemuse, kus esimese koldetäiega oli plaat suht kiireti kuum. Teiseks: Tegime samal õhtul praeahjus kooki ja hommikul oli ahjus temperatuur veel 150kraadi. Vaatab siis, mis saab 30mm voodrist plaadiall.

Seda "esimest" pliiti sa muidugi ei tohi kohe kuidagi teistele näidata
Lõpeta narr oma jaburad valed. Sul pole ju ühtegi uskujat Kas Veebimeister usub Pole ju võimalik isegist mitte arvata, millest jaburdad

Leevi kirjutas:

stupiduser kirjutas:

Andrus Schults kirjutas: Mis puudutab pliidiraua temperatuuri, siis oleks paar suure ringi küsimust.
1) Kui kuum on pliidiraud traditsioonilise ehitusviisiga Eesti puupliidil kui koldes tuli?
2) Mis temperatuuriga tavaliselt näiteks elektripliidiga süüa valmistate? NB! Keskmiselt!
Kes ise süüa ei tee küsigu siis naise käest.

Kas pidasid silmas seda, et supp keeb 100 C juures ja praad küpseb paarisaja juures?

Minu poolt viidatud pliidi juure on antud pliidiplaadi pinnatemperatuurid selle erinevates punktides. Sisetunne ütleb, et see 30mm samottplaati ei tee asja kegvemaks. Ktetqn Noarootsis ära. Tulemustest teavitan avalikult

Esimene pliit, mille ehitasin kolde laega, oli selline, kus praeahju peal oli 2,5cm vene samotti. Esiteks andis koldelaega värk tulemuse, kus esimese koldetäiega oli plaat suht kiireti kuum. Teiseks: Tegime samal õhtul praeahjus kooki ja hommikul oli ahjus temperatuur veel 150kraadi. Vaatab siis, mis saab 30mm voodrist plaadiall.

Leevi sul oli täna kella kolme paiku veel vängemad tekstid siin, kuhu need panid Pruunsöe põletamise kolletest....

restauraator kirjutas:

Leevi kirjutas:

stupiduser kirjutas:

Andrus Schults kirjutas: Mis puudutab pliidiraua temperatuuri, siis oleks paar suure ringi küsimust.
1) Kui kuum on pliidiraud traditsioonilise ehitusviisiga Eesti puupliidil kui koldes tuli?
2) Mis temperatuuriga tavaliselt näiteks elektripliidiga süüa valmistate? NB! Keskmiselt!
Kes ise süüa ei tee küsigu siis naise käest.

Kas pidasid silmas seda, et supp keeb 100 C juures ja praad küpseb paarisaja juures?

Minu poolt viidatud pliidi juure on antud pliidiplaadi pinnatemperatuurid selle erinevates punktides. Sisetunne ütleb, et see 30mm samottplaati ei tee asja kegvemaks. Ktetqn Noarootsis ära. Tulemustest teavitan avalikult

Esimene pliit, mille ehitasin kolde laega, oli selline, kus praeahju peal oli 2,5cm vene samotti. Esiteks andis koldelaega värk tulemuse, kus esimese koldetäiega oli plaat suht kiireti kuum. Teiseks: Tegime samal õhtul praeahjus kooki ja hommikul oli ahjus temperatuur veel 150kraadi. Vaatab siis, mis saab 30mm voodrist plaadiall.

Leevi sul oli täna kella kolme paiku veel vängemad tekstid siin, kuhu need panid Pruunsöe põletamise kolletest....

Täna kella kolmre paiku ei saanud mul siin ainsatki postitust olla. Kolme aeg hakkasin joomaja siia tulin siis kui 11-s õlu käsil. Klient tunnistajakd.

Leevi kirjutas: Esimene pliit, mille ehitasin kolde laega, oli selline, kus praeahju peal oli 2,5cm vene samotti. Esiteks andis koldelaega värk tulemuse, kus esimese koldetäiega oli plaat suht kiireti kuum. Teiseks: Tegime samal õhtul praeahjus kooki ja hommikul oli ahjus temperatuur veel 150kraadi. Vaatab siis, mis saab 30mm voodrist plaadiall.

Kui palju see šamotitamine erineb tavlisest pliidist, kus praeahi on pea samapaksu
saviseguga kaetud? Kasutajate kogemusel.

restauraator kirjutas: Pruunsöe põletamise kolletest....

Minagi neid siin täna lugesin .

rokikas kirjutas:

restauraator kirjutas: Pruunsöe põletamise kolletest....

Minagi neid siin täna lugesin .

Lugesin minagi seda Veski raamatu ümberjutustust

Indrek Rebane kirjutas:

Leevi kirjutas: Esimene pliit, mille ehitasin kolde laega, oli selline, kus praeahju peal oli 2,5cm vene samotti. Esiteks andis koldelaega värk tulemuse, kus esimese koldetäiega oli plaat suht kiireti kuum. Teiseks: Tegime samal õhtul praeahjus kooki ja hommikul oli ahjus temperatuur veel 150kraadi. Vaatab siis, mis saab 30mm voodrist plaadiall.

Kui palju see šamotitamine erineb tavlisest pliidist, kus praeahi on pea samapaksu
saviseguga kaetud? Kasutajate kogemusel.

Ära nüüd nii tõsiselt võta seda juttu. Leevi teeb siin rahvale nalja.
Ma söön oma kaks uut mütsi ära, kui 2,5cm samott hoiab hommikuni 150kraadi ahjus.
Seejärel jutustab leevi 3cm samotiga hommikuks 200kraadi ahju.

Ma söön kõigi foorumlaste mütsid ära kui Leevi üldse sellise pliidi peale sõnade ehitas

kahjuks ma ei kanna mütsi.

rokikas kirjutas: kahjuks ma ei kanna mütsi.

Ei tea kas õnneks või kahjuks aga ka mütsikandjad võivad rahus magada.

Plaanis samuti pliit laduda ja keraamlilise pliidiplaadiga (kena lahendus siin foorumis nähtu põhjal). Kahjuks pole seda isendid kuskilt poest leidnud, et katsuda saaks ja svt-st tellimata veel. Kuidas neid plaate kinnitatakse/paigaldatakse, kui ilma raamita variant soetada? Võibolla avaldab mõni septsialist saladused? Siin kuskil oli üks sekeem, tundus malmplaadi jaoks olevat. Või toimib samuti?

koma2 kirjutas:... Kuidas neid plaate kinnitatakse/paigaldatakse, kui ilma raamita variant soetada? ...

Toetub läbi villa koldesamoti ääre peale. Ülejäänud on "dela tehniki". Ümbriskivid tuleb täpselt lõigata-sobitada.

Tekkis veel üks küsimus - kas pliiti paigutatava ahju peaks šhamotiga vooderdama, kui jah kas igast küljest (ka alt) ja kui paks plaat näiteks valatult võib olla, et ahju mingi soe jääks? SVT ahi malmuksega, kest ise mingist plekist.

Ei hakanud uut teemat tegema. Selle pealkirjaga võibolla on foorumis otsijatel lihtsam infot saada (kui vastuseid tuleb).
Sain oma pliidi valmis. Kuna ladumiseks läks jube kiireks (kolimine tuli ette 1 a rutem, kui plaanitud), siis laduda sai öösel ja pilte polnud aega teha.
[img=http://img84.imageshack.us/img84/5507/imag0163h.th.jpg]
[img=http://img851.imageshack.us/img851/6619 ... 42e.th.jpg]
[img=http://img263.imageshack.us/img263/6952 ... 40f.th.jpg]
[img=http://img823.imageshack.us/img823/7753 ... 7yh.th.jpg]
[img=http://img641.imageshack.us/img641/8633 ... 6ih.th.jpg]
[img=http://img825.imageshack.us/img825/9735 ... 5me.th.jpg]
[img=http://img208.imageshack.us/img208/8148 ... 33m.th.jpg]
[img=http://img41.imageshack.us/img41/1986/imag0132u.th.jpg]
[img=http://img535.imageshack.us/img535/3600 ... 26u.th.jpg]
[img=http://img215.imageshack.us/img215/4372 ... 25a.th.jpg]
[img=http://img341.imageshack.us/img341/114/ ... 4tl.th.jpg]
[img=http://img694.imageshack.us/img694/6843 ... 2mn.th.jpg]
[img=http://img534.imageshack.us/img534/8724 ... 21b.th.jpg]

Põhimõtteliselt soome tüüpi pliit. Omast tarkusest tegin alumised lõõrid suuremad, kui selles kurikuulsas Wienebergeri raamatus - lõõri ristlõige c.a 22x20cm, sama mõõduga ava soojamüüri. Korsten 14x14cm lõõriga. Müüri topsidel imeb paberi kinni, tõmme korralik, korstnaljalas samuti.
Esimese raksuga ei töötanud pliit üldse. Natuke muutsin laskuvat lõõri pliidil ahju kõrval kitsamaks lisades shamotte ahju vastu. Pilu sai alla 10 cm lai.
Tulemus parem aga peale 1 kuu kütmist põhimõtteliselt tuba ikkagi vingu ja pliit tahma täis. Tuli kuidagi loivab, pole justkui seda särtsu põlemisel.
Peab pattu tunnistama, et puud on pisut niisked (kuivalt jalalt lõigatud aga vaid 2 kuud riidas seisnud), samas ahjus põlevad kui säraküünlad. Kas tahmamist aitaks vähendada alumiste lõõride kitsamaks tegemine? Või mõni muu lahendus?

Alusta puude vahetusest.

Midagi pole parata, aga mina ei näe, et sa saaks ka ilma soojaseina lõõristikuta suitsu korstnasse lasta

Vana soovitus, mõõda korstnasse minev temp. või roni korstna otsa ja vaata kas selles jookseb ...vesi

Soome tüüpi pliidist on palju siin kribatud ja sinu pliidilegi kehtib kõik öeldu.