Ehitusfoorum

Tere!
Robi1 tegutsen Padise vallas,nuujah parem ikka üks kord näha seda naist,tähendab sauna,kui kümme korda lugeda.Võtame päevakorda,kaugel see Karuse ikka on.Põllukividest teha ka hea mõte,aga see oleks siis klassikaline suitsusauna lahtine keris.kas see 50 cm on kolde kõrgus?
Terv.Vahur

Tere kamina ja ahjuspetsid!
Olles suur saunasõber, otsustasin endalegi ühe palgist suitsusauna stiilis saunakese hoovi ehitada. Palkosa hakkab valmis saama. Saun sai kahe ruumiline. Eesruum 2x3 m ja leili/pesuruum 3x3 ruutu. Seina kõrgus jääb umbes 2,5 m.
Soome saunast on kõrini. Samuti pelgan, et suitsusaun oma tahmaste seinte ja lagedega tüütaks samuti varsti ära. Seega prooviks vene tüüpi sauna kerise teha. Seegi ju põhimõtteliselt suitsusaun. Kuna sellisega korsten möödapääsmatu, saaksin eesruumi ka väikse kamina mahutada.
Küsimus on aga selles, et kas vene tüüpi keris sellise suhteliselt suure (25m3) leiliruumi soojaks kütab ? Kütmine võiks olla eesruumist.
Kui kellegil oleks aga sobiva ahju pilte/jooniseid oleksin nende eest väga tänulik.
Mida arvate?

http://www.narvi.fi/fi/tuotteet/saunatu ... ?prodid=20

Soomes oli selline kasutusel tuttaval ja väga hästi toimis muidu...aga kolle võiks suurem olla.

25 m3 jaoks oleks vaja kuskil 150 kilo kerisekive ...muus osas pole mõtet väga avalikuks minna ja võib privatada...

Esialgu plaanitud 3x3 m leili ja pesuruum on osade saunasõprade poolt maha laidetud. Ei olevat ikka õige neid üheskoos pidada.
Alternatiivina võin selle ruumi pettepalgist seinaga pooleks jagada. Saaksin 4m2 pesuruumi ja 5m2 leiliruumi. Kas selline ruumilahendus tundub parem?

Vähemalt osadel Soome aladel oli vanasti levinud ühine pesu ja leiliruum. Talvel jääb asi veidike lahjaks ja peab rohkem puid kulutama. Soovitav muidugi teha eraldi, sest sellise maheda kerisega pole vaja ka karta, et ruumis ei jätku õhku. Leili nautimise ajal enam põlemist ei toimu ja leil on ääretult niiske.
Juhiseid sellise ahju ehitaiseks saab Veski raamatust.

Keris suitsusaunas
http://www.hinokad.eu/Suitsusauna-kerised

Mõtekas on teha midagi sellist,aga suits läheks ikka välja

Robi 1 kirjutas:Mõtekas on teha midagi sellist,aga suits läheks ikka välja

Mul sama mõte! Seega "vene ahi" on vist ainuke alternatiiv. Kahjuks eesti keeles on netis sellest saunaahju tüübist üpris vähe juttu.

Ma ju mainisin, et Veski raamatus on OK materjal olemas ja midagi keerulist selle tegemisel pole. Tee tiir ka Vabaõhumuuseumis...

Ma olen ise mõne sellise ahju teinud...

Ei oska öelda, kas see oli nüüd vene keris või mitte, aga viskas ette mälupildi onu tehtud saunast, mis koosnes samuti leili-ja pesuruumist. Leiliruumi oli ta ehitanud suure, ca 1x1x1,5m kerise, mida köeti otsast ja suits läks välja korstna kaudu. Leilikive võis seal olla umbes poole kerise jagu. Kütmise ajal oli kerise peal raudplaat (hingedel), mis peale kütmise lõpetamist üles tõsteti ja kivid uhati korraks üle, et esimesed saunalised ei peaks saama esimese sahmaka leiliga seda tahma ja lendtuhka. Köeti leiliruumist ja ikka päris mitmeid tunde. Millele kerisekivid toetusid, ei oska öelda. Onu teadis, aga onu suri juba ammu ära.
Pesuruum oli leiliruumist eradatud ja soojavee jaoks oli tehtud eraldi kütmisega umbes 150l pada.

Ainuke lisa sellele vanale koldele oleks: taha otsani välja kitsas tuharest ja kolle ka kitsamaks,siis ei lähe puid sootuks nii palju ja kasutegur üllatavalt hea.

sealt saab head leili

Kas alumisest poolest pole pilti üles panna?

Kas küljeluugiga või ülaluugiga kerisel on tuntav vahe leiliamise? Või on pigem disaini küsimus? Leiliruumis olemas aampalk ning väidetavalt peaks esimese hooga veeaur minema aampalgi taha. Sealt aga mõnusalt edasi lava poolsesse ossa. Seepärast tundub ülaluuk mõistlikum. Ilma aamita võtab korralik keris mehed laval küüru.
Tõenäoliselt peab kerise ülaosa võimalikult madal olema, et ka jalgadel sooja piisavalt oleks. See räägib jälle küljel asetseva luugi kasuks

Oma kogemuste põhjal see ülemine uks võiks olla isegi tihendiga, sest võib ajada tibake suitsu sisse teinekord. Vanad reheahju uksed kipuvad ka ju vahel sisse ajama. Sellisel saunaahjul ise kasutaks tihendiga leivaahju ust, mis ilma klaasita. Saab ka ise muidugi teha ja olen näinud ka seal suuremaid pliita uksi, millelt alumine osa maha saetud.

alumisest poolest pilti pole.
Tegu on külje luugiga, mehed võtab laval korralikult küüru ja varbad külmetavad. Vihaga vehitakse leil alla.
Keris on laotud 2 pooliku kivi võlviga ja köetakse kõrvalt ruumist

Päris vene ahjuks sellist kerisega ahju ei saaks kutsuda,sest vene ahi on midagi sellist http://www.youtube.com/watch?feature=pl ... Et4ELiG2ew . Kuigi ka sellise sees on saunas käidud. Ahi kõeti kuumaks,pesti seest puhtaks ja roniti ise ahju higistama. Siin tehtav koldevõlv on vist päris eeskujulik...siiski kolle ise kole lai...

Tere!
Robi mille peale Sinu kerisel šamotid laotud on,ehk äkki pilt kolde alumisest otsast.
Terv.Vahur

Seal on kasutatud 6-7 CM vahega raudteerelsse,sest oli vanasti ka nii ja kestnud 80 aastat. Vanad rauad vajusid osaliselt kokku kui üks talv päevas 3 kärutäit puid alla aeti . Uus kolle on tehtud ka kitsam.
Tegelikult,kui kolle teha mõistliku mõõduga ( mitte üle 40 cm lai),siis pole rauda vaja kasutada,vaid saab kolde kokku laduda ja jätta suitsuavad külgedele ja peale . Tuleb muidugi arvestada raskusega,mis sinna peale tuleb.
Kerisekivil on kordades parem salvestusvõime kui tellisel...
Teemaga seoses olev Hanski kerisahju link on ka hea üle vaadata http://digi.kansalliskirjasto.fi/pienpa ... sationId=1

Robi!
See tuharuumi toksimise pilt on rohkem väärt kui tuhat sõna. Olen minagi Sind mõttes tänanud
tubli kümme korda....või oli see sada?
Terv.Vahur

Kas kellegil on vahepeal tekkinud mingit uut infot maasaunaahjude asjus. Pildid oleks teretulnud.

Tere Robi!
Mina võin varsti sulle näidata pilte sinu tehtud maasauna kerisest

Leidsin netist sellise soomlaste maasauna kerise: http://auvokiuas.weebly.com/uploads/2/3 ... tukset.pdf

Mõõtude järgi tundub mõistlik ahjuke - mitte liiga suur ega ka väike.

Tänud . Joonised tunduvad väga asjalikud...aga ukse sillusele pole mõtet kerise raskust paigutada. Tunduvalt mõistlikum on viia kandmine kahele küljele, siis on ka sildamise vahemaa palju väiksem.

Selline ta siis sai. Robi ja minu eksperimentaal-ahi nr.1
Kivikast sai mõõduga 60x75 cm ning mahutac ca 500 kg maakive. Punaseid telliseid kulus ca 220 tk ja shamotte 250 tk. Hetkel on üle "pahteldatud" Ceresit CM-17-ga ning hiljem kui ahi kuivanud krohvin üle savikrohvi või lubikrohviga. Täna tegin veidi teravamat tuld ning ahi ajab veel tublisti vett välja.