Ehitusfoorum

kaminahi kirjutas:OK Soovitada paksega lisakütteks soojuspumpa...ega sa tõsiselt ei mõelnud. Soojuspump on suvel jahutamiseks. Mina arvan.

Ma austan iga inimese õigust omale arvamusele, kuid üldiselt kasutatakse soojuspumpasid ikka kütmiseks.

Jahutamiseks on konditsioneerid.

kaminahi kirjutas:Kui aga on ikka vaja kütta just ahjuga, siis mida sa sellega soovitad ette võtta?

a) mõelda oma kogemustele tuginedes ning arutada Antsuga, kas 2 koldetäit küttekorra kohta ja 2 küttekorda ööpäevas on välistatud?

b) ajada ikkagi näpud soojaks ja EHMI kodulehelt andmed arvutustabelisse kribada - võib selguda, et näiteks 75% nädalatest piisab ikkagi 2 koldetäiega küttekorra kohta ahjukütmisest ning Ants on ülejäänud nädalatel nõus otse-elektriga toetama.

Tahtsin küsida, et miks osta pakaseks kallis ja lärmaks õhkütte pump, mis ei anna siis enam mingit õkonoomiat. Miks siis mitte tõesti vaid õliradikas, vaikne ja kestev... Kas sinu pump ei jahuta?
OK
Räägime selles foorumis ahjudest edasi. Kas siis tõesti jäädakse uskuma seda 120 m2 juttu või peab midagi ka ahju võimsuses muutma? Ei küta see raudahi ega ka Antsu ahi 120 m2. Ei põleta sellistes kuidagi ööpäevas vajalikku kogust puid ja ahju pinnatemperatuur jäägu eluruumi korrektsetes pakkumistes ikka vähemalt alla 70 kraadi.
Mida kuni 120 m2
10 kg puid, 32kW:24.:120= 0,011 kW/m2

kaminahi kirjutas:Tahtsin küsida, et miks osta pakaseks kallis ja lärmaks õhkütte pump,

Kallis - noh, ostetakse ju hullemaidki asju ...
Lärmakas - osta omale ÕSP, kasuta seda 3 aastat aasta läbi ja siis räägime edasi - nõus?
ÕSP teeb aeg ajalt lärmi küll (teatud põhjustel), kuid enamus ajast on ta täiesti mugav ja vaikne asi.

kaminahi kirjutas:mis ei anna siis enam mingit õkonoomiat.

Otsi küttefoorumist viiteid soomlaste VTT testitulemustele - siis räägime ökonoomiast edasi.
Seni mine ja häbene nurgas ...

kaminahi kirjutas:Miks siis mitte tõesti vaid õliradikas, vaikne ja kestev...

Kasutegur on see võĺusõna.

kaminahi kirjutas:Kas sinu pump ei jahuta?

Loomulikult jahutab, kuid see on kaasatulnud lisaväärtus - ega ma teda jahutamiseks ostnud, ikka kütmiseks.

kaminahi kirjutas:Kas siis tõesti jäädakse uskuma seda 120 m2 juttu või peab midagi ka ahju võimsuses muutma? Ei küta see raudahi ega ka Antsu ahi 120 m2. Ei põleta sellistes kuidagi ööpäevas vajalikku kogust puid ja ahju pinnatemperatuur jäägu eluruumi korrektsetes pakkumistes ikka vähemalt alla 70 kraadi.
Mida kuni 120 m2
10 kg puid, 32kW:24.:120= 0,011 kW/m2

Jah, 10 kilo puudega ööpäevas suudad ilmselt väga hea passivmaja külmade ilmadega (oluline vahe on ju sees, kas väljas on -5 või -20 kraadi külma) ära kütta, kehvemate majade puhul tuleb ikka rohkem puid küttekehdest "läbi ajada".

Las mina ka arvan Ma olen ju mitmetesse majadesse ehitanud ahju soojuspumba asemele ja...sa ei taha nende inimeste rõõmust teada....
Võlusõna kasutegur...milline see on -25 C ja mida sa teed kolme aastaga vananenud kasuteguriga masinaga Kui meeldib, küta sajaga.
Selle "kuni"-ga on selline asi, et Eestis on ilmavaatlused tehtud ja ahjud projekteeritakse -22. Ülejäänud numbrid on kõik suvalised. Kujutad sa ette kui Kaminahi kirjutaks siin foorumis, et tema ehitatud nelja tonnine lesoga ahi kütab 18 kg halgudega ära kuni 222 m2

kena köik

kaminahi kirjutas:Las mina ka arvan Ma olen ju mitmetesse majadesse ehitanud ahju soojuspumba asemele ja...sa ei taha nende inimeste rõõmust teada....

Sa ajad ikka kõik segi nagu pudru ja kapsad - mina räägin soojuspumbast kui ahjust puudujääva energia korvajast, sina aga soojuspumba kui põhikütteallika asendamisest ahjuga.

Usu mind, rõõmsad on mõlemad pooled.

kaminahi kirjutas:Võlusõna kasutegur...milline see on -25 C ja mida sa teed kolme aastaga vananenud kasuteguriga masinaga

Kirjutasin ju, et kuni miinus 15-ni on ÕSP arvessetulev soojusallikas - on sul arusaamisega probleeme, et miinus 25-st jahuma hakkad?
Kui sul on probleeme ÕSP kasuteguri mõistmisega kuni miinus 15 kraadini, siis vaata VTT testitulemused üle (ning kasutegur 2,5 või 4,7 on seda ka 3 aasta pärast - ega ta sai pole, mis hallitama läheb).
Probleemide jätkumisel aga konsulteeri arstiga.

kaminahi kirjutas:Selle "kuni"-ga on selline asi, et Eestis on ilmavaatlused tehtud ja ahjud projekteeritakse -22. Ülejäänud numbrid on kõik suvalised. Kujutad sa ette kui Kaminahi kirjutaks siin foorumis, et tema ehitatud nelja tonnine lesoga ahi kütab 18 kg halgudega ära kuni 222 m2

Sina ei kirjuta "kuni", kuid terve reklaamitööstus on selle "kuni" peale üles ehitatud - inimestele ju meeldivad suured arvud.
Ja teema alguses kõneksolnud firma on täiesti ilmselt selle "kuni" peale ka välja läinud.

Arsti juurde lähme homme ja ma nagu saan aru, et soovitad ehitada ahju kuni -15 tarvis ja kui on külmem, siis paned pumba puhuma... Inimesed ei ehita ju nalja pärast kolm aastat töötanud pumba asemele ahju...Perenaine ütles, et vaataks õhtul vaikselt telekat, aga ei saa, peab häält juurde keerama, et pumba mürast üle kuulata....Küta sajaga. Ära pahanda kui mul teine arvamine. Selle asemel, et sõita autoga jõusaali, võib teha omale meeldivaks puulõhkumise... näiteks. Elustiili värk. Ahjusooja võrrelda soojuspumba puhumisega, sorry, pole mulle võrreldav

kaminahi kirjutas:ma nagu saan aru, et soovitad ehitada ahju kuni -15 tarvis ja kui on külmem, siis paned pumba puhuma...

Tegelikult ei soovita, kuid elu paneb ise asjad paika - kui näiteks 100-ruutmeetrise maja soojustus ei ole viimase peal (võiks ju olla 300 mm villa, tegelikult on 150), üle ühe korra päevas ahju kütta ei viitsi ja ahju alla enam kui 1 ruutmeetrit põrandapinda ka ei raatsi matta, siis tuleb puudujääv energia lihtsalt kõrvalt juurde anda.

Nullsumma mäng.

kaminahi kirjutas:Inimesed ei ehita ju nalja pärast kolm aastat töötanud pumba asemele ahju...Perenaine ütles, et vaataks õhtul vaikselt telekat, aga ei saa, peab häält juurde keerama, et pumba mürast üle kuulata....

Odav pump, rikkis pump (kui müra pidev), kui müra tuleb teatud perioodidel välisosast, siis ka ehk jäätunud kompressoriviltidega pump.

kaminahi kirjutas:Ahjusooja võrrelda soojuspumba puhumisega, sorry, pole mulle võrreldav

Ei olegi võrreldavad - seepärast mul ka uus ahi tehtud paar aastat tagasi (see mis sinu hinnangul "külm kui koeranina" on).

Samas ei ole eile ega üleeile viitsinud ahju alla tuld teha - piiks-piiks ja sooja tuleb ...

Mina arvan küll,et mart13 sai nüüd asja selgeks
Või ei

www.hot.ee/kaminad

Simplified Kachelofen Calculator aitab edasi arvutada, neutraalselt

virgor kirjutas:Mina arvan küll,et mart13 sai nüüd asja selgeks
Või ei

Sõltub, kui hästi Mart ridade vahelt lugeda oskab ja terasid sõkaldest eraldada suudab.

Tegelikult on suur osa teemast ikkagi Mardi probleemi ümber toimunud - ahju dimensioneerimine vastavalt kasutusotstarbele (energiavajadusele), võimalused puudujääva energia kompenseerimiseks, ostuotsuse aluseks olevate reklaamitavate tooteandmete usaldusväärsus jne.

Kui Mart sooviks teemasse rangelt ainult algulmainitud konkreetse ahju vahetuid kasutajakogemusi, siis ma pakuksin küll vastuste arvuks 0 üsna pikaks ajaks - võib olla oleks tal näiteks Perekooli foorumis kiirem otsekasutaja (s.t. ahjukütja) poolne tagasiside tulemas.

Nii et parem varblane peos kui vares katusel

kaminahi kirjutas:Simplified Kachelofen Calculator aitab edasi arvutada

Täitsa huvitav, kuid seda saaks tavakasutajale natuke sõbralikumaks teha.

Nimelt algab sealne arvutuskäik küttevõimsusest (ilmselt keskmisest), millest "tavaline ahjukütja" ei tea ööd ega mütsi (projekteerija teab, kuid kus ja millal teda viimati nähti?).

Parem oleks, kui arvutuskäik algaks küttematerjali kogusest küttetsükli kohta - seda oskavad vähemalt kõik need foorumikülastajad, kellel ahju ümberehitus või vahetus kavas on, üsna adekvaatselt hinnata.

Just, just. Tellija ütleb, mis ja milline ahi on õige.

Foorumi tavakülastajale peab selge olema, et ühest kg puidust saab heas ahjus 3,25 kW sooja ja ühe ruutmeetri kütmiseks kulub ca 60-100 W tunnis.

Kui ta peab aga seda pottsepale seletama hakkama, siis tuleb tal proovida leida õnne järgmise pottsepaga. Antud juhul siis leida uus reklaampakkumine.

kaminahi kirjutas:Just, just. Tellija ütleb, mis ja milline ahi on õige.

Ei, Tellija saab lihtsalt kergesti üle kontrollida, et talle ahju kavandades hambasse ei puhuta - kõik Maarjamaal ahje ja "ahjulaadseid tooteid" ehitavad asjamehed ei ole siiski vist "kaminahi"-tasemel.

kaminahi kirjutas:Foorumi tavakülastajale peab selge olema, et ühest kg puidust saab heas ahjus 3,25 kW sooja ja ühe ruutmeetri kütmiseks kulub ca 60-100 W tunnis.

Kas ikka peab?
Ja kui nii kõvasti lajatada, siis peaks ju modedele tegema ettepaneku pottsepafoorumisse sisenemistest üles panna - tahad postitada või lugeda, vasta aga paarile küsimusele. Vastad valesti, edasi ei saa

Iseenesest rahvahariduslikult täitsa väärt mõte

Tegelikult arvan ma, et tavapostitajale piisab ikka puuliigi teadmisest, mida ta ahju ajab (kask, lepp, ...) ning sellest, palju ta korvitäis saunakaalule tõstes ka kaalub.

Madis, huvitav lähenemine Sul õhksoojuspumbale, teised pakuvad, et ahi aitaks külmal ajal soojuspumpa, aga sina soovitad hoopis külmaga soojuspumbast abi saada, oskad Sa seda põhjendada. Kui kliendi soovi järgi ahju ehitad, siis on küll jama majas, neid ilusaid asju küllalt nähtud, mis klantsajakirja pildi järgi tehtud, aga unustati lugeda, kus see asub. See, mis lõuna prantsusmaal väga hästi toimib ei sobi meie kliimavööndisse mitte. EMHI lehe järgi ahju võimsust arvutada on ka midagi eriti innovatiivset. Hea, et Brüsselis ka Sinusuguste peale mõeldakse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL)

Madis64
Ega ma nüüd küll enam aru ei saanud, mida ...
Lõpuks paned ikka puud kaalule, nagu just soovitasin ja ei ole siis vahet enam, mis puust see korvitäis on.

kaminahi kirjutas:Lõpuks paned ikka puud kaalule, nagu just soovitasin ja ei ole siis vahet enam, mis puust see korvitäis on.

Kui sa vaatad energiahulkasid puude ruumalaühiku kohta - nt. http://www.hikkor.ee/kuttev.html - siis kasepuukilosid saad koldetäie kohta ligi 30% rohkem ahju toppida kui lepapuukilosid.

Järelikult on kasepuuga küttes küttetsüklis samasse ahju salvestuv energiahulk (ja tsükli pikkuse konstantseksjätmisel seega ka küttevõimsus) 30% suurem kui lepapuuga küttes.

Sellepärast on uue ahju ehitamisel tähtis teada, millise puuga enne kõetud on - kuna kolde suurus (ruumala) on antud võrrandis kriitiliselt piirav faktor.

Kui sa prooviksid asjast tervikuna pilti saada, mitte tsitaate lõigates, siis saaksime edasi ehk rääkida, sedasi aga mitte. Oma teooriate pealetrükid ei vii kuhugi.

Volly kirjutas:Madis, huvitav lähenemine Sul õhksoojuspumbale, teised pakuvad, et ahi aitaks külmal ajal soojuspumpa, aga sina soovitad hoopis külmaga soojuspumbast abi saada, oskad Sa seda põhjendada.

Ma ei oska selgitada "teiste" sõnavõtte, kuna ei ole mõtetelugeja - võin ainult eeldada, et tegemist on uusehitistega, mille puhul on naiivsetele inimestele ÕSP kui põhikütteallikas "pähe määritud" ning tegelik elu on asjad üsna ruttu pea pealt jalgadele pööranud.

Ise aga ostsin soojuspumba traditsioonilisse ahjuküttega majja lisakütteallikaks, kuna:

a) ei viitsi väheste külmadega (kuni -5...-8 kraadi) iga päev ahju kütta;
b) kuni -15 kraadini ei viitsi kindlasti tööpäeviti 2 korda ahju kütta;
c) aprillis, augustis ja septembris on ilmad veel nii soojad (5...10 kraadi), et ahju nagu ei täi kütta, kuid üldse ilma kütteta läheb olemine rõskeks ning sellise välistemperatuuriga annab ÕSP sooja võimendusteguriga (COP) ca 3.5...4,7;
d) ÕSP-ist tulev soojus on odavam kui konvektorist tulev soojus ja jaotub ruumis paremini (konvektorisoojus tõuseb esmalt lae alla, ÕSP-i soojust on võimalik mööda põrandat puhuda);
e) lisaboonusena tuleb kaasa võimalus suvepäikesega (välja nt. 30 kraadi pikemalt) tuba maha jahutada.

Ahi on aga mul selline, et maja saab soojana hoitud (suurema küttekordadearvuga loomulikult) kui ka ÕSP täiesti kõrvale jätta.

Volly kirjutas:EMHI lehe järgi ahju võimsust arvutada on ka midagi eriti innovatiivset.

Klassikuid tsiteerides: teadmine - valgus, mitteteadmine - pimedus.

Kui sul puudub reaalse ilmastiku kohta adekvaatne alusteave, siis ei ole sul võimalik maja soojusvajadust tegelikult välja arvutada ning ainus võimalus on jääda ahju dimensioneerimisel rusikareeglite (paindlikuselt samaväärne "regiooni keskmise arvväärtusega Kõrgeaulises Standardis") tasemele, mida pottsepad on ilmselt ka astasadu edukalt kasutanud.

Ning keegi ei sunni sind - ära arvuta, kui ei taha.

kaminahi kirjutas:Kui sa prooviksid asjast tervikuna pilti saada, mitte tsitaate lõigates, siis saaksime edasi ehk rääkida, sedasi aga mitte. Oma teooriate pealetrükid ei vii kuhugi.

Ei ole ju mõtet korrata sinu lauseid stiilis "Ega ma nüüd küll enam aru ei saanud, mida ... "

Ning sinul on oma teooriad, minul on omad - eks ülejäänud lugejad teevad omad järeldused (s.t. ei ole sina see mees, kes ütleb, kuhu minu teeoriate "pealetrükid" viivad või ei vii).

Jah, ahju võimsust arvutatakse puude kg järgi, mitte nende mahu järgi ja ei arvutata seda võimsust ka kütja viitsimiste järgi. Ei saa kõike ühte patta ehk valemisse panna. Jäägu arvutamine laiskusest või viitsimisest ikka valge vahega .

kaminahi kirjutas:Jah, ahju võimsust arvutatakse puude kg järgi, mitte nende mahu järgi

Kehvasti arvutad, kui ignoreerid mahtu ja maht on piirav tegur s.t. kolle on nii väikseks aetud, et arvutuse aluseks võetud puudekogus kilogrammides lepapuudena lihtsalt koldesse ära ei mahu.
Kui aga kolle on piisavalt suur, et ettenähtud mass (kilodes) ka lepapuudena sinna ära mahub, siis võib mahu tõesti arvestamata jätta.

kaminahi kirjutas:ja ei arvutata seda võimsust ka kütja viitsimiste järgi.

Oletame, et on kaks pottseppa, kes on mõlemad väärt käsitööoskustega meistrid ja teevad ehituslikult täpselt sama kvaliteetse ja ilusa ahju.

Üks neist kuulutab: "Mina arvutan ahju nii nagu mina Meistrina õigeks pean ja sina pead seda nii kütma nagu minu arvutused ette näevad"

Teine teatab: "Ahju arvutamisel võtan ma parimal moel arvesse teie kui Kliendi eluviise, käitumisharjumusi ja elumugavuse astet".

Kumbalt meistrilt telliksid ahju sina?

kaminahi kirjutas:Ei saa kõike ühte patta ehk valemisse panna. Jäägu arvutamine laiskusest või viitsimisest ikka valge vahega .

Küttekordade arvu päevas ("laiskuse" otsene numbriline väljendus - ma tõesti ei viitsi tööpäeva hommikul ilma äärmise vajaduseta end varem püsti ajada, et ahju kütma hakata) saab ikka valemisse ajada - selles ei ole mindagi keerulist.

Aga üldiselt on mul tunne, et selle arutelu olulisem sisu on juba teemas eespool kirja pandud ja meie plõksimine teistele eriti midagi juurde ei anna.

Nii et aeg on õue minna - päike paistab ja räästas tilgub ...

Ahju kolle ikka päris Porsche karba ka ei ole, et erinevaid puuliike ei põletaks ja mina kaldun esimese pottsepa poole ja kindlasti leiame ka kliendiga harjumuste osas dialoogi ja kõik mida räägin ei ole minu väljamõeldis vaid ikka kõrgemalt poolt õpetatud. Kui sa teaksid, mida kliendid teinekord soovivad ja pole vähe neid, kes oma soovid on teistele saanud esitada.
Kahjuks jah ei ole meie koolivennad, kursusekaaslased...lihtsalt vennad foorumitolad

Mul ikkagi tekkis pigem küsimus, et kus laboris see suurepärane graafik siis juba lausa teise põlvkonna ahjule valmis joonistati? Paha ei teeks ka kui kodulehel oleksid näha sertifikaadid ja kõik testimise käigus tuvastatud andmed nagu purunemisarvu ning veeimavuse määr, radioktiivsuse mõõt, asbestkiu analüüsi tulemus jne. Hetkel jääb küll mulje et usaldusühing soovib Soome tootja kaubamärgil klikkijaid väära info ja odava hinnaga enda kodukootud ahjusid ostma meelitada. Üks võimalus oleks muidugi ka soomlaste endi käest küsida infot selle väidetava Eesti partneri kohta.
Infoks veel: Soomes seeriaviisiliselt valmistatud tehaseahjud valmistatakse vastavalt standardile EN 15250. Seega õigete andmete saamiseks tuleks arvutuskäik ka selle standardi järgi teha.

Kõike paremat
Andrus Schults
http://www.raidkivi.ee/htdocs/veeb/inde ... erke-amott

Andrus Schults kirjutas: Infoks veel: Soomes seeriaviisiliselt valmistatud tehaseahjud valmistatakse vastavalt standardile EN 15250. Seega õigete andmete saamiseks tuleks arvutuskäik ka selle standardi järgi teha.

Kõike paremat
Andrus Schults
http://www.raidkivi.ee/htdocs/veeb/inde ... erke-amott

Põhjamaa mees "kadestas" jah Tartuski, et eestlased just Euroopa südamesse marssisid. Ükski teine skandinaavlane pole sede veel senigi suutnud ja isegist mitte meie lõunapoolsemad naabrid.
Kas see õige koht ütelda on, aga miski vist mõõdeti üle....

Nagu me kõik teame, siis Euroopa geograafiline keskpunkt ju asubki Eestis. Seega on paratamatu, et meie väikses Eestis lõuna ja põhja Euroopa kohtuvad. Arvestades veel ka suure naabri Venemaa pikki traditsioone ja rootslaste arusaamisi ahjust, siis lisanduvad veel ida ja lääs ka juurde. Aga ma arvan, et muretsemiseks ei ole põhjust, sest küll nutikas õppimisvõimeline eestlane kasutab kõiki neid erinevaid teadmisi väga edukalt enda kasuks ära. Ja loomulikult on ka kratte ja rehepappe, kes isegi talupojatarkust omamata ennast võõraste sulgedega ehtides sakstel nahka üle kõrvade üritavad tõmmata.

Kõike paremat
Andrus Schults
http://www.raidkivi.ee/htdocs/veeb/inde ... erke-amott