Ehitusfoorum

stupiduser kirjutas:Kuna EPSi ja tellisehunniku vahel on veel betoon siis jaotub see koormus päris hulga ruutmeetrite peale ära.

Uusehitajad võivad kasutada EPS 200, mille kandevõime on topelt e. kuus tonni ruudu kohta. Pikaajlisel koormusel max kahanemisluba kuni 2%

Mida tähendab 2% kahanemist ahjule?

juhan kirjutas:Mida tähendab 2% kahanemist ahjule?

Ära postita teemades mida sa ei valda

Mina isiklikult nii põhjalikku analüüsi pole osanud veel teha aga siin käis arutus et, pliit kaalub oma xx kaalu ja soesein oma xx kg, siis .....,kui töesti hakata neid sinna põrandale maha ehitama siis need pole ju ühteseotud st. ühestükis.Ikka eraldi seisvatena.Seega jagub nende raskus erinevalt .
Üks selline kahtlane soovitus oli (mitte siit foorumist ), et paigalda metall plaat alla, see annab jaguneda koormus erinevalt.Mida arvaksite sellest??

Ahjaaa... korsten on juba ise oma xx kaalus, kui teha kivikorsten.Seega ei hinda ma seda isemikserdatud betooni nii tugevaks .Tööd ise alustaks ikka soojaajaga , hetkel teen omale selgeks ,kui suure töö ja kulutuse ma ikkagi ette vötan sest , veetorud välja raiuda betoonist on vast ka tükk tööd.

Arvata on et EPS 100 on alla pandud ja armatuur betoonis.Mis ja kui palju seda köikke seal on seda mina ei tea.Elamu on hetkel kasutuses ja 2 korrusega .Korstna pikkuseks oli 11meetrit planeeritud.Kuna mõte on et ,soesein tuleb kusagile 2m pikk siis vist mahub ka sinna 3-4 lööri,siis selle ette tuleb pliita koos praeahjuga ja teisele poole kamin .Omal ajal on sellega arvestatud et korsten tuleb siis selle jaoks on olemas ka saht, mis hetkel küll kipsiga suletud .Toa körgus on 2,3m.Siit orjenteeruv plaan .

purumees kirjutas:... Hetkel siis põrand täiteliiv+peno+7 sm ise mikseratud betoon ,millesse on paigaldatud vesipõrandakütte torustik....

Üks võhiku arvamus- kui sa selle betooni sealt torude ümbert niivõinaa lahti lõhud, siis kes keelab sul natuke sügavamalt kaevata, et teha korralik vundament läbivajumiste kahtluse korral, muidugi kui see on võimalik.

Otsisin midagi(netist) ja ehk leidsingi,aga kuidas sulle pliit aretada,seda veel ei tea.
Tegelikult vala oma olemasolevale põrandale armeeeritud 5cm-ne fiibersegust kiht ja ehita mida omaarust õigeks pead.
Kui ei häbene, siis võid ju oma visioone ka pildis näidata!

juhan kirjutas:Virgor!
Palju selline pliit kaalub koos soemüüri ja tahmatopsiga?

See väike komplekt kaalub u.1200kg.
Teate ka keegi kui palju tohib veetoru betooni sees mängida. See tähendab kui nüüd natukene vajub see kupatus siis lammutad uue pliidi ,soemüüri ja lõhud betooni,et saaks torud ära remontida.
Seda enam kui sa isegi ei tea täpselt mis seal põrandal on.Mina nii ei teeks aga ega ei pea ju teisi kuulama

juhan kirjutas:Otsisin midagi(netist) ja ehk leidsingi,aga kuidas sulle pliit aretada,seda veel ei tea.
Tegelikult vala oma olemasolevale põrandale armeeeritud 5cm-ne fiibersegust kiht ja ehita mida omaarust õigeks pead.
Kui ei häbene, siis võid ju oma visioone ka pildis näidata!

Ei ma häbene midagi , aga hetkel pole midagi ette ka näidata .Kui madistamiseks läheb siis kindlasti annan siia ka teada ja pildid ette, kuidas mul see ettevötmine läks.

Kui betoon töötab vaid survele, siis ei peagi ta väga sinine olema ja kui valad oma ehitistele veel alla ühtlase armeeritud plaadi, mis tarvilik ka soojaisolatsiooniks, siis ei juhtu ka nende plasttorudega kohe mitte miskit. Mida saab juhtuda?
Ütleme nii, et kliendile teha ehk veel kahtleks mõnes unenäos aga omale tehes magaksin küll rahus. Korsten tee Isokern.
Küll aga võtan sind hoiatada 2 meetrise soemüüri eest pigitamise suhtes. See pliit tahab suure võimsusega kollet.

kaminahi kirjutas:Kui betoon töötab vaid survele, siis ei peagi ta väga sinine olema ja kui valad oma ehitistele veel alla ühtlase armeeritud plaadi, mis tarvilik ka soojaisolatsiooniks, siis ei juhtu ka nende plasttorudega kohe mitte miskit. Mida saab juhtuda?
Ütleme nii, et kliendile teha ehk veel kahtleks mõnes unenäos aga omale tehes magaksin küll rahus. Korsten tee Isokern.
Küll aga võtan sind hoiatada 2 meetrise soemüüri eest pigitamise suhtes. See pliit tahab suure võimsusega kollet.

see 2 m soemüür oli vaid hetkene mõte, eks tegelikuses tuleb ta vastavalt korstna pikkusele ju välja arvestada , eks ta vöib ka lühem olla ,peaasi et sisse ei aja.
Palju peaks materjali kokku krabama et saada normaalne asi, eks tuleb arvestama hakata.
Tänud nöuande eest.

Normaalse asja jaoks toob meister kogu materjali, aga kui ise teed siis ...ise arvestad mida teed, kes see oskab teisele ette öelda.
Soemüüri pikkus oleneb esmana koldest ja teisena alles korstnast.

kaminahi kirjutas:Normaalse asja jaoks toob meister kogu materjali, aga kui ise teed siis ...ise arvestad mida teed, kes see oskab teisele ette öelda.
Soemüüri pikkus oleneb esmana koldest ja teisena alles korstnast.

ahaa, siis küll.Ei ma nii köva meister pole aga no segu mööda külge pole alla pudisenud ja oma tehtud asjad siiani püsti ja töötavad.Loomulikult tuleb siis meistril vaadata kogu materjal......selle ma jätan esialgu mötlemisaineks ,ehk oleks öigem asjatundjatel asi valmis teha.

Et meistrite tehtu tõesti vähemalt õigem tuleks saad nendel silma peal hoid sellise lihtsa normatiivdokumendiga ja seda sel lihtsal põhjusel, et nüüd tohib ehitada vaid nii.
http://kodusoe.ee/EN15544.pdf

kaminahi kirjutas:Et meistrite tehtu tõesti vähemalt õigem tuleks saad nendel silma peal hoid sellise lihtsa normatiivdokumendiga ja seda sel lihtsal põhjusel, et nüüd tohib ehitada vaid nii.
http://kodusoe.ee/EN15544.pdf

Jaa,..... ,siinkohal küsiks ,Kas nende normatiivide järgi on ka mõni meister ehitanud?KAs on tagasi sidet olnud?Küsin lihtsalt uudishimust,et need % siis arvutatakse ikka nii välja .Olen kuulnud ja nii möndagi küttekollet näinud ,mis tömbab puud ahjust välja ja mis ei taha mitte kuidagi tömmata, olgu korsten pikk kui tahes.Möni räägib ,et koldest kahaneb tömbe suunas ja asi on ..ok.Ei hakka ma kellegile vastu vaidlema , vaid lihtsalt räägin edasi kuuldud juttu,palju kusagil töele vastab see on juba just nende normatiivide järgimise pöhinöue.

Ma siis räägin mida mina lihtsalt arvan.
Jalgratast pole mõtet leiutada ja neid norme ei tule võtta kui mingit piirangut, vaid lihtsalt juhist. Need rehkenduste valemid on saadud väga paljude katsete tulemusel ja need katsedki ei ole täna või normide jaoks välja mõeldud, vaid möödetud on täiesti praktiliste küttekollete tööd ja sealt edasi ka eksperimentaalkoldeid eelkõige.
Ja nüüd peamisest.
Jah, ma olen kasutanud nende valemite arvutusi oma küttekollete projektides ja võin öelda, et kõik toimib väga OK. Kui aga väidetakse, et kahhelahi annab iseenesest poole rohkem sooja kui tellisahi, siis need väitjad peavad ka saama siit vastuse. Normatiivi peamine eesmärk on aga ahikütte säilitamine ja seepärast peavad uued küttekolded vastama tekitatava saaste osas nendele normidele.
Ökonoomne ja puhas põlemine ei ole tegelikult midagi muud kui puhas raha, kliendi raha. Kes soovib madalamat tulukust, teeb oma panused madalamalt.

Rääkimata tulekahjudest, mis tekivad ikka inimlikust eksimisest füüsikareeglite vastu,.... nagu enamjagu lennuõnnetusi.

kaminahi kirjutas:Ma siis räägin mida mina lihtsalt arvan.
Jalgratast pole mõtet leiutada ja neid norme ei tule võtta kui mingit piirangut, vaid lihtsalt juhist. Need rehkenduste valemid on saadud väga paljude katsete tulemusel ja need katsedki ei ole täna või normide jaoks välja mõeldud, vaid möödetud on täiesti praktiliste küttekollete tööd ja sealt edasi ka eksperimentaalkoldeid eelkõige.
Ja nüüd peamisest.
Jah, ma olen kasutanud nende valemite arvutusi oma küttekollete projektides ja võin öelda, et kõik toimib väga OK. Kui aga väidetakse, et kahhelahi annab iseenesest poole rohkem sooja kui tellisahi, siis need väitjad peavad ka saama siit vastuse. Normatiivi peamine eesmärk on aga ahikütte säilitamine ja seepärast peavad uued küttekolded vastama tekitatava saaste osas nendele normidele.
Ökonoomne ja puhas põlemine ei ole tegelikult midagi muud kui puhas raha, kliendi raha. Kes soovib madalamat tulukust, teeb oma panused madalamalt.

Rääkimata tulekahjudest, mis tekivad ikka inimlikust eksimisest füüsikareeglite vastu,.... nagu enamjagu lennuõnnetusi.

Siiski mõeldes teemasse kaasa , ja eelpool mainitud ,et valada fiiber ja armatuuriga lisa plate :Tekkis küsimus;Kas juurde kasvatamine pole teatud raskuse juurde lisamine ,kuna ikkagi vöib hiljem tekkida vajumis efekt,sest all pool penot vöib asi deformeeruda ja tekitada ikkagi nn.kahjustusi ?Sealsamas jälle kas 5 sm lisa betooni vöi raudplaat vöivad olla sama sama tugevuse astmes?Raskus jagub ju ka siis ühtlaselt teatud m2-le .

Eelpool mainitud juttu toetan 2 käega ,ökonoomsus ja kvaliteet on vast enneköige hinnas:)

Proovi see raudplaadi pakkumine tagasi lükata.
Kuhu sul see alus vajub? Maa sisse? Mis kasu oleks siis kaevata ja valada selle soise maa peale veel poole meetri kõrgune betoonraskus? Hüppa seal põrandal ja kui alt ei kõmise ja põrand on jäik, siis looda, et sul natuke õnne ka ikka on No ja kui ei ole ...siis polnud sulle määratud ja selle vastu ei saa keegi. Pead muidugi tegeutsema vaid "omal vastutusel". Mina omale teeks ära

Tegelikult olen ikka juba teinud ka. Ja mitte üks kord, vaid palju ja üldsegistmitte omale

ok, unustame siis raudplaadi ära!

Just OMAL VASTUTUSEL
Ega tegelikult on ju klient kuningas ja kui ikka väga tahab siis mina ka teeks ära.Miks inimest kiusata.Võib olla ei juhtu midagi.Kõige hullem ongi see ,et sa ei tea mis seal põranda all on(nagu ma su jutust aru sain).
Kui ei proovi siis võib seda teemat ju lõpmatuseni aruteda.Kui juba minnakse normide peale siis see põrand ei luba normide järgi sellist asja teha.
www.hot.ee/kaminad

virgor kirjutas:Just OMAL VASTUTUSEL
Ega tegelikult on ju klient kuningas ja kui ikka väga tahab siis mina ka teeks ära.Miks inimest kiusata.Võib olla ei juhtu midagi.Kõige hullem ongi see ,et sa ei tea mis seal põranda all on(nagu ma su jutust aru sain).
Kui ei proovi siis võib seda teemat ju lõpmatuseni aruteda.Kui juba minnakse normide peale siis see põrand ei luba normide järgi sellist asja teha.
http://www.hot.ee/kaminad

Täpselt nii,mina ei tea mis seal pöranda all on.Klient tuligi minult küsima ,ei osanud muud soovitada ,kui et vöib asja uurida asjatundjatelt .

Ma teen erapooletu arvamuse saamiseks,küsimuse Soome foorumisse ja vaatame huvi pärast, mida vastavad.
Üldiselt arvan, et see küttetoru teeb põrandat veel nõrgemaks.

Veel kord...Kui sa ei tea mis seal põranda all on siis jääb üle ainult katsetuse varjant.Ma ei usu ,et soomlased teavad seda põranda konstruktsiooni

www.hot.ee/kaminad

Siiani on vastatud, et mingil juhul ei tohi teha neid raskusi sinna peale.Ütlevad, et 150 mm. peaks betooni paksus olema.Aga eks vaatab mida veel vastatakse edaspidi.

Üks sommi tõi oma maja tehnilised andmed foorumisse. Ta tahtis 7 m.korstent ja ahju teha. Tehti ametlik projekt, uuriti ja arvutati, et kui tugev peaks olema alus. Nõuti kahes kihis armatuuri ja päris korralikku alust ( 35 cm betooni ).