Ehitusfoorum

100AVANT kirjutas:...Kui suured need kaod olla võivad ? Eeldusel, et katlaruum ja trass saavad ka korralikui soojustuse.

Kaod trassis kogu ekspluatsiooni vältel on kindlasti summaliselt väiksemad, kui maja külge uue katlamaja ehitamise kulud.
8 meetrit pole tänapäevasele soojatrassile mingi kaugus.

Ühinen "Tupsu" seisukohaga.

100AVANT kirjutas: Sinna ruumi mahuks vabalt 3-e kandine akupaak, katel ja kõik muu vajalik.
Andke tuld... Kas aasta lollim idee või?

Kas tuled 50000 kr eelarvega välja, kui majasisesed tööd katlaruumile juurde liidad?

100AVANT kirjutas: Soojuspumbaga variandi eelis selle katlavariandi ees oleks see, et mitmes osas tehtav, kui mtte just panustada ühele ainsale multisplitile. Samuti ei peaks lisaruume ehitama. Hinnapoliitika tundub olevat selline, et ühe multispliti hinna eest saaks siseosade arvuga võrdse koguse tavalisi? Või olen millestki valesti aru saanud?
Miinuseks muidugi see, et -20 juures neist enam tolku pole... Samas ei ole(siiamaani vähemalt) neid päevi, kus temp nii madal, eriti palju.

Suuremasse tuppa võiks panna Fujitsu Nocria mudeli (hind paigaldusega ca 17000 kr) http://www.ekokliima.ee/uploads/4/5/5/3 ... ia_est.pdf
ja väiksemate tubade eraldi kütmiseks/jahutuseks nt. duo-split mudel Panasonic CS/CU-2E15GBE (koos paigaldusega 23000 kr) http://www.ekokliima.ee/uploads/4/5/5/3 ... e15gbe.pdf
Maaraam, karbikud ja transport paneb hinnale tiba juured. Võib ka nii teha, et algul panna paika Fujitsu – äkki sellest piisab.

päris kallis kirjutas:

100AVANT kirjutas: Sinna ruumi mahuks vabalt 3-e kandine akupaak, katel ja kõik muu vajalik.
Andke tuld... Kas aasta lollim idee või?

Kas tuled 50000 kr eelarvega välja, kui majasisesed tööd katlaruumile juurde liidad?

Arvan, et kogu komplekti peale see eelarve läheb ilmselt arvestatavalt lõhki. Põhjalikke arvutusi pole teha jõudnud, aga elementaarsete arvutustega selline tunne on.
Hetkel veel kaalun ja arvutan erinevaid variante läbi.

aare kirjutas:

100AVANT kirjutas: Soojuspumbaga variandi eelis selle katlavariandi ees oleks see, et mitmes osas tehtav, kui mtte just panustada ühele ainsale multisplitile. Samuti ei peaks lisaruume ehitama. Hinnapoliitika tundub olevat selline, et ühe multispliti hinna eest saaks siseosade arvuga võrdse koguse tavalisi? Või olen millestki valesti aru saanud?
Miinuseks muidugi see, et -20 juures neist enam tolku pole... Samas ei ole(siiamaani vähemalt) neid päevi, kus temp nii madal, eriti palju.

Suuremasse tuppa võiks panna Fujitsu Nocria mudeli (hind paigaldusega ca 17000 kr) http://www.ekokliima.ee/uploads/4/5/5/3 ... ia_est.pdf
ja väiksemate tubade eraldi kütmiseks/jahutuseks nt. duo-split mudel Panasonic CS/CU-2E15GBE (koos paigaldusega 23000 kr) http://www.ekokliima.ee/uploads/4/5/5/3 ... e15gbe.pdf
Maaraam, karbikud ja transport paneb hinnale tiba juured. Võib ka nii teha, et algul panna paika Fujitsu – äkki sellest piisab.

Eks peab mõtlema. Hetkel hirmutab soojuspumba juures kõige rohkem see, et külmemate ilmadega(kus just lisasooja eriti vaja oleks) nende tööshoidmine kaheldava väärtusega on. Kuigi suvel jahutusfunktsioon samas jälle meeldiv lisaboonus.
Selge see, et kõike head korraga ei saa...

Ise arvan ka, et -25 juures ei ole mõistlik SP sees hoida, kuid kuna kõik vabad puhurid on keldri tassitud et päästa viimast lõhki külmumast siis pumpa ei saa ka välja lükata. Nii et -25 juures annab SP oma peale kirjutatud sooja kätte. Kaminaga kütan õhtuti juurde.

Kalvis kirjutas: Nii et -25 juures annab SP oma peale kirjutatud sooja kätte. Kaminaga kütan õhtuti juurde.

Et praeguste ilmadega siis nagu rohkem hea kallis el. radikas?

Onu_Paul kirjutas: Et praeguste ilmadega siis nagu rohkem hea kallis el. radikas?

Paar nädalat ahju või el-radikaga kütmist moodustab kogu kütteperioodist 5-10%. Ja ega ööpäeva keskmine -25C pole.
Kui ahju üldse ei viitsi kütta, võib ka 10x kallima riista (MSP) muretseda.

Kalvis kirjutas:Ise arvan ka, et -25 juures ei ole mõistlik SP sees hoida, kuid kuna kõik vabad puhurid on keldri tassitud et päästa viimast lõhki külmumast siis pumpa ei saa ka välja lükata. Nii et -25 juures annab SP oma peale kirjutatud sooja kätte. Kaminaga kütan õhtuti juurde.

Kuivõrd kahjulik selline teguviis pumbale on? Või lihtsalt elektrit läheb rohkem?

Kuivõrd kahjulik selline teguviis pumbale on? Või lihtsalt elektrit läheb rohkem?

Kahjuks ma ei tea vastust. Kuid mõni targem pumpade müügimees või SP parandaja võiks öelda. Müügiga kaasa antud juhendites vastus puudub.
JAH, täna ta on kallis elektriradikas, sest COP on 1,5 ja 1 vahel (kui COP=1=elektriradikas).

Külaline kirjutas:

Onu_Paul kirjutas:Teed tubadevahelise vendi. Torusisene ventilaator imeb soojast toast õhku ja puhub külemematesse tubadesse?

See kanaliventilaator esiteks undab ikka üksjagu ja toru peab efekti tekitamiseks ka üsna jäme olema...

üritasin suvel saada jahedat õhku esimeselt korruselt teisele(all oli SP mis toimis konditsioneerina) 100-ne vendikas undas päev otsa ja õhtuks alles hakkas tekkima tunne, et võib-olla on miskit toimunud.

Samal tasapinnal on ukse avamine palju kiirem ja kindlasti vaiksem lahendus...

No kui ikka panna korralik torusisene ventilaator siis peaks tunni ajaga toa soojaks/külmaks saama. Keskmisel ventilaatoril mis mõeldud 100mm torule on tootlikus kuskil 200m3/1h. See tähendab et ta liigutab tunni ajaga terve ruumi õhu läbi toru kui ruum on näiteks 70m2 ja laekõrgus 3m. Tuleb lihtsalt osta kvaliteetne vent mitte plastik junn "Händimännist"

Müra on muidugi teema omaette

Uuritud ja kaalutud seda asja nüüd pea iga nurga alt. Kõiki plusse ja miinuseid arvesse võttes tundub endale parim lahendus hetkel olema ahjule toetuseks ja temperatuuri ühtlustamiseks õhksoojuspump. Ahju kütaks külmemate ilmadega edasi, pump oleks abiks ka kuumemate suveilmadega ruumide(eelkõige magamistoa) jahutamisel. No ja kui väga vaja, siis õliradikaid ka jagub. Nende mõistusepiires kasutamine pole seni ka jalust nõrgaks võtnud.
Pumba valikul peab ilmselt otsima sellise mudeli, mis ka pisut külmemate temperatuuride juures suudab veel normaalselt toimetada. Kuigi need omajagu kallimad.
Ja paigaldusega tuleb ilmselt soojemate ilmadeni ootama, et pumba välisosa kandvale raamile korralik alus tekitada. Seina külge seda eriti hea meelega ei paneks.
Tulevikus plaanis ellutuba ja köök ka avatud planeeringuga omavahel ühendada. Läheb ka õhu liikumine paremaks.

Kui mõnel heal tuttaval on õhksoojuspump kasutusel siis soovitan sul minna ja magada vähemalt üks öö siseosast sama kaugel kui ta sul magamistoas jääks sest mõnda inimest vägagi häirib öösel see tuul ja sahin. Kui ei häiri siis kõik korras ja võid omalegi paigaldada.

Kas oled selle kõrvalhoonesse kaalutud katlamaja variandi korralikult paberil läbi arvutanud ja seetõttu loobunud.
Isiklikult võimalusel eelistaksin seda sest sellega saaks elektriküttest peaaegu täielikult loobuda. Märgade ruumide põrandaküte jääks ainult "mugavus soojuseks".
Katlamajas ei pea olema akupaaki. Saab kasutada "Stropuva/Zvake" tüüpi katelt. Neil omad "vigurid" aga katlamaja hinna saad odavamaks.

rokikas kirjutas:Kui mõnel heal tuttaval on õhksoojuspump kasutusel siis soovitan sul minna ja magada vähemalt üks öö siseosast sama kaugel kui ta sul magamistoas jääks sest mõnda inimest vägagi häirib öösel see tuul ja sahin. Kui ei häiri siis kõik korras ja võid omalegi paigaldada.

Kas oled selle kõrvalhoonesse kaalutud katlamaja variandi korralikult paberil läbi arvutanud ja seetõttu loobunud.
Isiklikult võimalusel eelistaksin seda sest sellega saaks elektriküttest peaaegu täielikult loobuda. Märgade ruumide põrandaküte jääks ainult "mugavus soojuseks".
Katlamajas ei pea olema akupaaki. Saab kasutada "Stropuva/Zvake" tüüpi katelt. Neil omad "vigurid" aga katlamaja hinna saad odavamaks.

Seda tuule küsimust peaks katsetama jah. Võimalusi peaks leidma.
Peensusteni katlamaja+ maja torustiku/radikate arvutusi ei ole teinud, aga elementaarsed seadmed-tarvikud(katel, akupaak, tsirkulatsioonipumbad, radikad, torustik,termostaadid, välitrass ) ületasid tagasihoidliku eelarve piiri...
Ja kindlasti läheb sinna miskit veel... Arvutusi ei teinud ise, vaid küttesüsteemide ehitamisega leiba teeniv tuttav.
Räägid ehk sellest "Stropuva/Zvake" tüüpi katlast lähemalt? Selle esimese nime kohta palju negatiivset kuulnud. Või on asjatundmatute hala?

100AVANT kirjutas: Räägid ehk sellest "Stropuva/Zvake" tüüpi katlast lähemalt? Selle esimese nime kohta palju negatiivset kuulnud. Või on asjatundmatute hala?

Ega vist sellist asja/küttesüsteemi ei leidu kus probleeme/praaki ei esineks.
Olen nüüd tiba üle aasta kasutanud abiküttena "Stropuva" katelt ( tuli ostetud majaga kaasa ja täpset katla vanust ei tea. Igatahes veel see vana hall tüüp mitte uus edev kollane http://www.stropuva.lt/index.php?lang=en ) ja põhimõtteliselt rahul http://www.tehoheating.ee/?ss=6. Laed "tünni" puid täis, teed lõkke peale, uks kinni ja enne järgmist päeva sellega mingit asja ei ole. Vahest tuleb loomulikult tuhka võtta ja korstent pühkida. Radikad on otse katlaga ühendatud ja akupaaki ei ole. Põhimõtteliselt katel, paisupaak, tsir. pump, küttetorud, radikad ja ongi kogu süsteem. Olen lugenud et mõned on ka lisanud elektrikatkestuste puhuks UPSi tsirk. pumbale.
Probleemiks on see et kindlasti peab olema happekindel kondensaadikogujaga korsten. Mul on ühendatud kivikorstnasse ja pigi tekib päris mehiselt. Plaanin enne järgmist küttehooaega paigaldada korstnasse happekindla toru ja siis peaks suurem mure murtud olema.

rokikas kirjutas: Olen nüüd tiba üle aasta kasutanud abiküttena "Stropuva" katelt."

Kui saladus pole, siis mis põhikütteks?

rokikas kirjutas: . Laed "tünni" puid täis, teed lõkke peale, uks kinni ja enne järgmist päeva sellega mingit asja ei ole. Vahest tuleb loomulikult tuhka võtta ja korstent pühkida. Radikad on otse katlaga ühendatud ja akupaaki ei ole. Põhimõtteliselt katel, paisupaak, tsir. pump, küttetorud, radikad ja ongi kogu süsteem.

Soojema ilmaga peab katlatäis siis ka kauem vastu?
Süsteem ise jah seljuhul lihtsam, ja katel ise ka suht vähese ruumivajadusega vast. Iseenesest kaalumist vääriv mõte.

rokikas kirjutas: Probleemiks on see et kindlasti peab olema happekindel kondensaadikogujaga korsten. Mul on ühendatud kivikorstnasse ja pigi tekib päris mehiselt. Plaanin enne järgmist küttehooaega paigaldada korstnasse happekindla toru ja siis peaks suurem mure murtud olema.

Kõrvalhoonesse ehitamise korral sama probleem. Ehk siis tuleks valida, kas uus korsten või vanasse toru.
Palju selline toru maksma läheks?

Ja oskab keegi soovitada soodsat, aga toimivat lahendust kahe hoone vahelise soojatrassi tarvis?
Spetstorud(näiteks Uponor Quattro)+ liitmikud lähevad päris suure osa projekti maksumusest maksma.
Head on nad muidu kindlasti.

Põhikütteks on õhksoojuspump . 1. korrus mul üpris avatud (elutuba, köök, koridor ). Magamistubades radikad sest ega see soojus nii väga eraldi tubadesse levida ei taha ja suuremate külmadega on ikka mõtekas pumpa aidata. Sellel suvel panen ka elutuppa ja koridori radikad paika. Kui ükskord 2. korruse valmis saan siis sinnagi ilmselt radikad seinale.
Katla põlemisaeg sõltub jah maja soojusvajadusest ja kütusest. Külma ilmaga põleb rutem aga soojemaga kauem. Puit peab olema loomulikult kuiv nagu ikka ja olen ka halgude vahe täitnud saepuruga (kui parasjagu on). Hiljuti katsetasin ka pelletiga nende halgude vahede täitmist ja sain kõige pikema põlemisaja mida ma omal näinud olen. Eks enne sügist otsustan kas ostan ka tiba pelletit lisaks. Põlemisaegu ma ei hakka siia kirja panema sest nagunii on kõik majad ja nende soojatarbed erinevad ning minu andmed kedagi teist ei aita.
Kindlasti tuleb vanasse korstnasse toru paigaldus tunduvalt odavam kui uue ehitus. Täpsemalt toru hinda kahjuks ei oska hetkel öelda sest omale saan vist metallitöödega tegelevalt sõbralt suht materjali hinnaga.

Kuule 100AVANT, ma ei viitsi tervet teemat läbi sirvida, aga kas sulle keskkütte kaminat pole pakutud siin? Äkki tasub see ka kaalumist. Pellet keskkütte kamin oleks päris mugav. Otstarbekust ei oska kommenteerida kuna kogemusi pole sellega.

Onu_Paul kirjutas:Kuule 100AVANT, ma ei viitsi tervet teemat läbi sirvida, aga kas sulle keskkütte kaminat pole pakutud siin? Äkki tasub see ka kaalumist. Pellet keskkütte kamin oleks päris mugav. Otstarbekust ei oska kommenteerida kuna kogemusi pole sellega.

Kaalume kõiki variante. Samas tuttavate kogemustel mind see pelletikamin ei tõmba.
Esiteks- arvestades seda, et praegusel juhul oleks tegelikult vaja tuge põhisüsteemile. mis on olemas(ahi+ pliit, mida nagunii tarvitatakse ja toimivad), siis pelletikamina hind paneb kõigile senipakutuile pika puuga. Ja veelgi suuremat mugavust pakub mõistlike temperatuuride juures soojuspump. No muidugi elektrile kulub siis rohkem.
Teiseks- pellet kallim kui küttepuu.
Kolmandaks- väidetavalt(selles mõttes, et ise pole katsuda saanud) läheb küttepuude turuhinda arvestades korraliku soojuspumba aasta kulu allapoole samal perioodil küttepuudele tehtavaid kulutusi. Nii väidavad päris mitu tuttavat, kel pump elamist soojendab. Kui väide vett ei pea, andke teada.
Hindu vaadates- õhk- õhksoojuspumba ja keskküttesüsteemi hindu kõrvutades tundub tavaolukorras kalduma kaalukauss soojuspumba poole. Pelletikaminal on küll plusse(mugav jne), kuid ka miinuseid(hind, pelletite hind ja nende suht kehv(oleneb tootjast muidugi) kvaliteet kodumaisel turul). Katla vms eeliseks on muidugi süsteemi toimivus ka suuremate miinustega.
Lukku ei ole midagi pannud. Aega uurida- mõelda on.
Ainus õhksoojuspumba häiriv tegur on selle siseosa "puhumine", mis tuleb selgeks saada.

Palju muidu arvad, et sul praeguste õliradikate peale täiendav elektrikulu aastas on? Sellest pole juttu olnud. Samas oleks see vägagi vajalik sisend, arvestamaks kas ja kui kallist süsteemi sul sinna aretada üldse tasub, kui loodad kokkuvõttes praegusest soodsamat lahendust.
Pakun huupi, et elektriradikaga sul eriti kallim ei tule võrreldes näiteks 50 tuh eek maksva keskkütte süsteemiga, sest lisaks võtab keskküte ka kütust nagunii Soojuspumba korral sul vist ühest nagunii ei piisa nende tubade jaoks. Proovi äkki midagi arvutada.

külaline13 kirjutas:Palju muidu arvad, et sul praeguste õliradikate peale täiendav elektrikulu aastas on? Sellest pole juttu olnud. Proovi äkki midagi arvutada.

See on väga kõikuv suurus üldiselt. Kui ikka ilmad külmemad, tuul lõõtsub ja päike ka akendest sisse ei paista, siis läheb talvekuudel ca 500+ Kw kindlasti. Taimerid on vahel ja radikad lülituvad selleks ajaks välja, kui toas liikumas/kodus kedagi pole. Ja eks osa sooja pääseb ikka mujalt ka juurde. Praeguste ilmadega on kulu märgatavalt väiksem, kuna tuppa paistev päike suudab päeval tõsta temperatuuri ilma abita kahes toas suht normaalsele tasemele. Kolmanda toaga seda rõõmu pole, kuna päikest ei paista sinna otse sisse, samas on aknapinda rohkem ja soojaallikatest eemal.
Kui suht ümmarguselt arvutada, siis üle paari tuhande Kw kulub kohe kindlasti talve peale ära.
Soojuspumba mõte meeldib iseenesest juba seepärast, et kehva suusailma korral(mõni kraad üles- allapoole nulli ja kõrgemad temperatuurid) korral saaks stabiilsema sisetemperatuuri ahju kütmisega väga pingutamatta. Ja suvel saaks vähe jahedamaks ka elamise.
Proovisin seda magamise asja pumba siseosaga samas ruumis. Ennast ega naist see vaikne sahin küll eriti ei häirinud.
Üldiselt me kõva unega ka.

Ma ühes hotellis talvel ööbisin, kus Alpic air SP oli hotellitoa ainus küte. Sai magada küll, kuid kole palav oli.

Tere!
Ei hakka väga pikalt siin foorumis sellest rääkima aga endal päros suured kogemused pelletikaminaga. Julgen sooovitada pelletikaminat. Endal oli paar aastat tagasi sama küsimus kas SP või millega kütta. Õnneks ma otsustasin pelletikamina kasuks ja olen sellega väga rahul. ´Minu number on 56239816 helistage ja siis räägin täpsemalt