Ehitusfoorum

K-ahjur kirjutas:Selle väravaposti läbimõõt on 58.5cm. Plekk-kestaga ümarahi on piisavalt dekoratiivne ja lisaks veel lollikindel.

K-ahjur,ei saa sinu postitusest aru või kasutad vale nime.Kuidagi imelik tundub?
Ehk kordad üle mida mõtlesid?

rokikas kirjutas:

kaminahi kirjutas:Tõstmata üles vana arvutusterida, tuleb tõdeda, et tonnisest ahjust piisab uhkesti sellise ruumi kütmiseks ja seda eriti juhul kui on paksuseinaline ahi, mis suudab salvestada sooja pikaks , 24h, loovutamisajaks. Kui nüüd keegi tahab jälle üle ja ümber arvutama hakata, siis hoidku jalad maas ja arvud selles toas, mitte taevas.

Arvutada ei taha aga mille põhjal sa seda väidad. Kas sul on selle elamise soojapidavusest mingeid selliseid andmeid mida avalikult siin kirjutatud ei ole.

Asi lihtsalt selles, et kui arvutamisel tahetakse järjekordselt vaidlema hakata ja oma tõestama, siis leitakse vajalikud tulemused kasvõi tsaariaegsest raamatust ja milleks seda jura vaja kui kehtivad vaid ühed arvutused EN 15544. Ma toonitasin seda kohe, et milleks ühte ja sama korrutada. Neid kümmet valemit peab iga pottsepp täna teadma ja kogu ilu kõrgemast rehkendusest.
Kui keegi ei suuda teha ahju, mis soojaks läheb, pole arvutamisest ka abi.

kena kõik

vadakui loll saab kaa aru,et üks korda üks on üks, siis saarlane kohe mitte kuidgist aru ei saa,sest saarlane pole loll.

Taunz, Raidkivi-Schultsil õigus on.
Aga soovitamiseks peaks teadma veel, kudas puukuuriga, milline "eluruumi-tarbimise" režiim, millised maja ja korteri korgid, kas gaas sees.
Ise lahendasin sinu probleemi gaasi, gaasiseadme ja keskkütteradikaga. Kompromiss inertsiga enda arvates sai enam-vähem sobiv - 8 tööle, 18 koju. Jäi ruumi ka köögiboksile, WC-dušširuumile, isegi pisike vöörus moodustus. Ja pinda samuti 20,. m2.

Oot,ot,oo! Mis purse see nüüd oli?

kaminahi kirjutas: Asi lihtsalt selles, et kui arvutamisel tahetakse järjekordselt vaidlema hakata ja oma tõestama

Ei märka nagu et keegi eriti tahaks siis midagi arvutada. Minu küsimuse mõte oli pigem selles et kuna selle ruumi soojusvajadusest pole siin mingit infot (vähemalt lihtsurelikule avalikult lugemiseks) siis mille põhjal väidad et see väike ahi sinna sobiv on (kui väline ilu kõrvale jätta).
1. Väliseinad näiteks tollisest lauast mille vahel äravajunud 100 mm. saepuru. Tuuletõke olematu.Katuslagi sama. 1 korrusel ei ela kedagi ning sealgi sama temp mis õues. Aknad tsaariaegsed 1 klaasiga. jne. Kogu aastane soojavajadus 8000 kwh (400 kwh/m2./a.)
2. Kogu välisperimeeter soojustatud 300 mm. villaga ning tuuletõke toimiv. Uksed aknad tänapäevased (väga hea soojapidavusega).
Kogu aastane soojusvajadus 1000 kwh (50 kwh/m2./a.)
Kas mõlemal variandil on see kena väike ahi optimaalseim küttelahendus.
Ehk teemaalgataja suvatseks siiski tiba ruumi andmeid täpsustada.

Olgu selle teise variandiga kuidas on aga kas sa ise ka lugesid, mida sa esimeses variandis kirja panid? Milleks sellised teemad? Vaidlemiseks? Ärapanemiseks? Mina sellest osa ei võta
Tsiteerin aga vabavormis Priit Auna head väljendit..." Esimeses toas ei tohi inimene elada ja teises toas on soojustusega liialdatud".

Tere!
Pahatihti võib ka nii juhtuda, et teemaalgataja sai enda info kätte ning tegeleb hetkel muude asjadega, foorum elab aga oma elu edasi...
Sellisel juhul jääb loota, et väljakujunenud diskussioonist on kasu ülejäänud keskonna külastajatele.
Oma tähelepanekutele tuginedes soovitan elamisse, kus on vähe ruumi mitte suuremat kui 41 x 41cm siseraamimõõduga klaasuksega küttekollet, sest intensiivse põlemise hetkel läbi klaasi eralduv soojushulk muudab kütteseadmele lähedal viibimise ebamugavaks.
Jätkaks alternatiivsete lahenduste pakkumist ning lisaks paar lingiviidet:
http://www.tiilirakenne.fi/kuvat.html
http://www.ultimatemarket.com/Published ... code=10724
Esimesel lingil olev nn. keetmisfunktsiooniga poolik ümarahi on meie firmast juba tellitud. Paraku on valmis ainult kest, seega läksin lihtsama vastupanu teed ning lisasin põhjanaabrite valmisnäidise.
Parimat
Mati Malm
tel. 52 99193
http://www.kodusoe.ee
http://www.pottsepad.ee

Minu tähelepanekutel on eluruumis inimesele kõige paremini talutavaks (nauditavaks) küttekeha pinnatemperatuuriks 50-60 kraadi ja materjalidest on kõige ebameeldivamalt tajutava soojusega plekkahju metalne soojuskiirgus. Kitsukeses ruumis on ahju kiirgus eriti tajutav kogu ruumis. Ööpäevaseks temperatuuri kõikumise piiriks on ideaalis kuni kaks kraadi Celsiuse järgi.

kaminahi kirjutas:Olgu selle teise variandiga kuidas on aga kas sa ise ka lugesid, mida sa esimeses variandis kirja panid?

Halb välisseina kirjeldus jah aga arvan siiski et kes tahab see saab postituse mõttest aru. Proovin siis lihtsamalt -
1. Väga halva välisperimeetri soojapidavusega 20 m2. ruum.
2. Tänapäeva mõistes päris hea välisperimeetri soojapidavusega 20 m2. ruum.
Kas mõlemale variandile on see väike kena ahi optimaalseim küttelahendus.

kaminahi kirjutas:Milleks sellised teemad? Vaidlemiseks? Ärapanemiseks? Mina sellest osa ei võta

Kuna oletan et siinse foorumi eesmärk on peale oma kauba/teenuse reklaamimise ka hädasolijate aitamine siis pidasin vajalikuks viidata et konkreetse teemaalgataja abistamiseks oleks vaja tiba rohkem algandmeid. Osavõtt sellest loomulikult vabatahtlik.

kaminahi kirjutas: Esimeses toas ei tohi inimene elada

Kui valida on kas väga halvasti soojapidav tuba või pargipink siis valin toa. Hoolimata sellest mida "klassikud" sellest arvavad.

kaminahi kirjutas: teises toas on soojustusega liialdatud".

Vaadates prognoositavaid energiahindasid siis ütlen et loll jutt suhu tagasi.

Just, loll jutt suhu tagasi Ma ütlesin juba, et ei hakka sinu ulmega vaidlema.
Loe algset postituse küsimist.

Ma arvan, et elamiseks mõeldud ruumi sobib 20 ruudu peale see ahi mõlemi variandi puhul.
Arvan sellepärast, et kui selle ahjuga ei saa 20ruutu ära kütta, siis on see ruum paras puude ladustamiseks, aga mitte elamiseks. Väga imelik näide on see pargipingiga võrdlemine. Inimene, kes valib pargipingi ja kirjeldatud kuuri soojustustasemega ruumi vahel, ei jõuaks nagunii kütta seda ruumi. Ei elektri ega puudega. Puudega ehk senikaua, kuni mööbel otsa saab. Selliseid variante ei maksa siin kaaluda, kuna nad nagunii seda foorumit ei saa lugeda.
Ideaalsoojustusega ruumi puhul aga saab alati vähem kütta. Sellise väikse koonuskoldega on see ideaalselt võimalik.
See konkreetne Mikroahi ongi väga halva soojustusega majas. Halvemat oli nõuka ajal raske teha. Maja on valatud petoonkastidest ja seespool oli 5cm saepurusoojustust. Nüüdseks on ette pandud paremad aknad ja maja väljastpoolt soojustatud 5cm kivivillaga. Ega nüüd seegi lahendus ei hiilga oma edumeelsusega. Aga "pargipingimees" peab ikka püüdma soojutada oma maja, muidu ei jõua ta maksta küttearveid.
Ehk tuli selgust väheke.

Tänan "Motamees". See on juba mingigi seletus sellest et millisesse soojatarbega ruumi kõneksolev küttekolle sobib.
Algses halva soojapidavusega seina kirjelduses pidasin silmas karkass seina millel mõlemal pool tolline laud ja äravajunud saepuru 100 mm.vahel (täitsa leidub selliseid maju) aga väljendasin ennast halvasti jah.

rokikas kirjutas:...Algses halva soojapidavusega seina kirjelduses pidasin silmas karkass seina millel mõlemal pool tolline laud ja äravajunud saepuru 100 mm.vahel (täitsa leidub selliseid maju) aga väljendasin ennast halvasti jah.

Äravajunud saepuru tähendab ju kuuriseina. Sellised majad soojustatakse ikkagi kasvõi minimaaltasemel ära või seisavad nad tühjana ja paljud neist pannakse "pargipingi" inimeste poolt põlema. Miks pannaks põlema? Aga just sellepärast, et köetakse senikaua, kuni lähevad põlema.
Sellist maja ei saa ikkagi mingiks näiteks võtta. Seda enam, et peame arvestama Rokika soovitusega energiahindade jälgimisel.

Selliseid 100 mm äravajunud saepuruseintega maju on väga palju.

Väga suur osa 60.-ndatel ja 70.-ndatel ehitatud eramuid on sellised.
Sellise seinalahenduse nimeks on "Harju sein"

Ma ei usu, et neid eriti tühjana seisaks.

Ahiküttega täiesti elatav. Mul kulus 60 m2 peale veidi üle 10 ruumi lepapuid.
Elektriküttega ebamõistlik. Mul endal on analoogne elektrikütte kogemus olemas: alustasin kui kWh maksis 15 senti ja lõpetasin kui oli 50 sendini tõusnud.

stupiduser kirjutas:... alustasin kui kWh maksis 15 senti ja lõpetasin kui oli 50 sendini tõusnud.

Mina alustasin siis, kui oli 2kopikat kwh. Sellest ajast ka maja peakaitse 40A. Selline asi on tänapäeval päris mõistetamatu. Vahepeal oli kogu maja ainult elektriküttel.
Vene ajal pidi suure elektripliidi panemiseks majja olema eriluba, samuti elektriga kütmisel. 2kopikase voolu saamiseks tuli, ühe tingimusena, välja lõhkuda puuküttel pliit. Veel pidi olema elektri eriprojekt.

Tegemist 2 korrusel asuva korteriga, mis asub vanas puumajas.
-ilmselt palkmaja 18-20mm. Tartu Supilinn
Kivikorsten on olemas ning sinna olid ühendatud ennem soemüüriga pliit, mis mõlemad olid väga kehvas olukorras ning said välja lõhutud.
-ilmselt pole ka välispiirdeid hooldatud, remondi eelne olukord-(väljast sisse- voodrilaud, tuultõke puudub, palk 18mm, sees 10 kihti tapeeti- alumised 5 kihti naelutatud, aknad- 2tk. ca 96x160cm tender lengil, kaheraamilised)

Kopikad on tagasi!

Max
Puutööd

lMaxl kirjutas: Tartu Supilinn

Või Tallinnas kalamajas, koplis, kassisabas, jne. Selliseid maju päris palju eestis.

motamees kirjutas: Väga imelik näide on see pargipingiga võrdlemine. Inimene, kes valib pargipingi ja kirjeldatud kuuri soojustustasemega ruumi vahel, ei jõuaks nagunii kütta seda ruumi. Ei elektri ega puudega. Puudega ehk senikaua, kuni mööbel otsa saab. Selliseid variante ei maksa siin kaaluda, kuna nad nagunii seda foorumit ei saa lugeda.

Näide elust enesest.
Noor pere (mees põhikooli kirjanduse õpetaja, naine lasteaiakasvataja + 2 last) said peale ülikooli lõpetamist naise vanaemalt kingituseks 36 m2. katusekorteri Tallinnas pelgulinnas. Korteri seisukord väga halb. Välisseinad eelpoolkirjeldatud, katuslagi saepuruplaat + kohati saepuru + katuseplekk. Olemasolev ahi niivõrd lagunenud et kütta ei kannatanud. Ainuke lahendus oligi elektriga kütta. Kuna küttekulud suured siis kütteperioodil ei mingit võimalust remondiraha koguda (pedagoogi palk) Ainuke aeg millal kuigivõrd raha koguneb on suvi nii et eriti suuri võimalusi investeeringuteks ei ole aga tasapisi tahavad nemadki oma elamist elamisväärsemaks saada. Vot selline "pargipingi elanike" juhtum. Sarnaseid peresid vanades puurajoonides küllaga. Ilmselt meeldiks neilegi teiepoolt promotud väike armas ahi aga kuna eelarvega on nagu on siis vaevalt see neile jõukohane/mõistlik on.

Ka noorperele annaks mina edasi, et kogutav ahjuraha e. soojaraha tuleb jaotada nii, et pool soojustuseks ja pool ahjuks ning ei mingil juhul eelistada üht teisele. Pooleks!
Teine asi on ahju enesega. Tartu lubatai täis ehitada algul pottahjusi, nüüd natukene odavamaid moodulahjusi ja juba on ka tagasipõõrdumine plekkahju kiitmiseks. Plekkahju kohta ütlen, et selle pleki eest saab ju kaunima materjaliga ahju katta ja lisaks teised naudingud. Moodulahi on ...Soodne? Kaunis? Kestev?
Korraliku ahju peab ikka väga odavamalt saama kui sellise Marketimooduli . 2,4 tonnine krohvitud ahi : http://www.moodulahi.ee/index.php/page,1/view/6 ,...ja ostetakse ka või Siis peab jah just pottseppade maine küll pargipingil olema.

Kena kõik

Metallist või malmist kaminaid ja kaminasüdamikke ei tohiks nüüd küll Bullerjaniga ühte patta panna. Bullerjanidega probleemid tulenevad kindlasti valest paigaldusest. Neid tohib ühendada vaid tähisega W metall või keraamiliste korstendega. Lisaks on Eestis aastaid müüdud võltsitud tooteid, mis kindlasti originaalidega võrdselt ei tööta. Näiteks Saksamaal on Bullerjan kõike muud kui odav ja probleemne toode. Vaata: http://www.bullerjan.com/web/en/funktion.html
Mis puudutab valikut kas kamin või ahi, siis siin tuleks ka üldisemat pilti vaadata. Alati kui on tegemist soojust mitte salvestava hoonega (näiteks palkmaja), siis loomulikult tasub eelistada massiivset kiviahju. Millisest kivist, siis see sõltub juba tellija eelistustest ja meistri müügitööst? Samas näiteks kivist seintega ruumi kütteks on väga head üheseinalised malmist kaminad. Olgu nad siis Dovre, Invicta, Jotuli või mõne muu tuntud tootja poolt valmistatud. Sellist tüüpi malmkamin kütab radiatsioonisoojusega ruumi kivist seinad, põranda ja lae kenasti soojaks ja seda alates tule süütamisest koldes. Kes kardab nn vaegpõlemist ja seda, et ei oska õieti kütta peaks eelistama järelpõlemisega Dovre või Nordpeis mudeleid, mis varustatud järelpõlemissüsteemiga. See süsteem rakendub tööle kohe, kui koldesse ei anta piisavalt põlemiseks õhku ja seeläbi garanteerib igas olukorras efektiivse põlemise. Järelpõlemissüsteemiga malmist kaminatele võib ka vabalt järgi ehitada kergšamotist soemüüre, mis puhtalt pottsepa töö, kuid mida täna kahjuks paljud head spetsialistid ette võtta ei taha.

Kõike paremat
Andrus Schults
http://www.raidkivi.ee

Rokikale vastuseks.
Elujuhtumeid on erinevaid ja ei saa ju jääda rattasse keerlema. Kuidagi peab sealt välja ka saama. Muidu jäävadki eluks ajaks elektriarve peale oma raha panema.
Oleks võinud korteri maha müüa ja selle raha eest kusagil maarajoonis omale osta parema korteri. Siis oleks ka normaalselt elada saanud. Ja ülikooliharidusega pedagoogi palk ei olegi nii väga väike, et seda eraldi rõhutama peaks. Kui tal staasi ka on, siis peaks ta kahe kuupalga eest juba ahju tuppa saama.

Andrus on korralik müügimees ja ei luba mahakäinud mainega bullerjani kaminatega ühte patta lüüa. Tegelikult ju on.
Elu aga ongi selline ja ma ootasingi millal õeldakse, et valest paigutusest ja kütmisest kõik hädad tulevad. Selline aga ongi rahva tase. Bullerjani ostmise ajal olin ma tüüpiline küttekolde tahtja/valija. Otsisin võimalust, kuidas maja kütta.
Ütleme siis nii, et osa metallküttekoldeid on õigesti üles pandud ja töötavad väga hästi. Minul ja mu lähedastel on olnud mitmeid-mitmeid metallist küttekoldeid ja lõpptulemusena pole nad ikkagi nendega rahul. Ju siis me oleme kõik juhtunud need mitteteadlikud kütjad/ülespanejad olema. Müügimehed aga kütma ei tule.

Vana puithoone, teine korrus- isegi pakutud 1000kg/m2 on liiga raske.
Peab alt naabrile sõbrapäevaks posti kinkima.

Max
Puutööd

lMaxl kirjutas:Vana puithoone, teine korrus- isegi pakutud 1000kg/m2 on liiga raske.

Sellisel juhul peabki Andruse juurde minema.

Kui tüli ei tee, siis võiks seda pink ahju veidi lõikuda.

Max
Puutööd