Ehitusfoorum

Päästaks ehk aluskate...aga ikkagi kole lameda asja tehad teha.

Kahtlen, kas aluskate nii lameda katuse all toimib. Aga tee vettpidav SBS katus alla

Suvilaehitaja kirjutas: Plaan on ehitada katus 60-se sammuga 50x150 prussidest, mis toetuvad kolmele punktile. Sille tuleb ca 1,5 meetrit.

Ehk tõlgiks rohkem lahti, mis see lause tähendab? Kui katuse mõõdud on 4x8,5, siis milline number jääb kalde suunas ja mis on sille 1,5m?

taastaja

Ma ei ole erialalt ehitaja ja seepärast loodetavasti ei hakka mind keegi hukka mõistma. Samas on minu suvila nii väike majake, et kelleltki seda ise ehitades ma leiba ära ei võta
Maja laius on ca 3 meetrit ja katus ulatub servadest üle ca 50cm. Nii et katuse laius on 4m ja katusekonstruktsiooni saab toetada kolmele punktile, millede vahe on ca 1,5 meetrit. Loodetavasti sain asja arusaadavalt selgitada.
Kuid mida siis ikkagi teha? Kas jääda SBS-i juurde või leiutada midagi eterniidi alla?

Pole küll minu asi õelda, aga kui juba teed, siis tee korralik kalle ja ära jämpsi.

Nii et tõstaks kallet ja paneks eterniidi peale? Aga kui palju see kalle siis peaks olema?

Tänan ette!

Vaata, mis omal kasulikum tuleb.Järsku vajad ka väikest panipaikka, kuhu talveks asju ära panna? Siis tee näiteks harhale tõusu 1,5 m. et ise ka alla mahub.Sellise kalde puhul, pole aluskate ka enam kuigi vajalik. Ainult hari tuleb korralikumalt teha ( suurema kaldega on isegi mingi lootus, et lumi ei jää katust pressima kevadeni).

Keegi ei mõista hukka vaid mõningad püüavad teha nalju millest mitteehitajad ei pruugi üheselt aru saada. Ka leiba jääb ülegi... Eterniidile tuleks ikka aluskatus teha, kaldest sõltumata, kui selle all mingi soojustus ja siseviimistlus.
Puukuurile pole vaja. See uus väiksem kalle sobib ka eterniidile, kui aluskatus on all ja hoonet kasutatakse ainult suvel.

taastaja

Lausa kole tunne tuleb peale kui tark keegi võib olla!!
Poola eterniit on nii hea, et järsu kaldega ei tuiska midagi läbi. Isegi veneaegne, väike tahvel ei tuisand kunagi läbi . Suurest plaadist sai ka asja kui nurgad välja lõigati. Olen neid ise palju ju lammutama pidand ja midagi ka meelde jäänud.

Mis see tarkus siin loeb, kogemustest tulevad teadmised. Kui väidad, et eterniitkate on õhutihe, siis mis see kalle loeb "külma" katuse puhul. Kui eterniitplaadi ühendused pole õhutihedad, siis mis tuisupidavusest saame rääkida? Kalde tõusuga suureneb ka tuulekoormus ja kui katusematerjal pole õhutihe, siis tuiskab sinna ka sade sisse.

taastaja


Muideks, nalja tegemise alla pidasin silmas seda postitust:
Postitus Postitas Külaline » 06 Apr 2011, 20:49
Kahtlen, kas aluskate nii lameda katuse all toimib. Aga tee vettpidav SBS katus alla

Ma ei oskagi muud õelda, mida ise olen aastate jooksul näinud. Ja ka ei väida kuidagi, et ei tasuks panna aluskatet eterniidile. Aga lihtsalt, saab ka ilma kui korralikult tehaks. Näiteks, mu vennal, suur laoruum ( 350 m2 katust) ja katus ilma igasuguse aluskatteta eterniit, mis uuest peast, tuiskas küll harjast sisse, aga nüüd pole 20 a. viga miskit. Sel ajal kui ta seda ehitas, ei tulnud kellegi mõttesegi, et järsule katusele, veel teine katus alla ehitada. Tänapäeva eterniit, aga istub nii kaunilt lainesse ja peab ka tuisku, kordades paremini kui see veneaegne.

Tere!

Jälle võtan sõna. Tänapäeval saab eterniidi paigaldada küllaltki tihedalt, kas lõikad nurkasid ära või siis iga teine plaat on poolik, et nurgad ei hakkaks üksteise peale toetuma, mispuhul kahe plaadi kokkupuutepinnad on plaadi paksuse jagu lahus. Kinnitada tasub spetsiaalsete kruvidega, millel on tihendid. Kalle peab olema minimaalselt 12 kraadi (kasuta Pythagorase teoreemi siis katuse tegemisel, maja pikkus on teada, hüpotenuus ka, saad välja arvutada, kui kõrge peab olema kõige kõrgem punkt seinapinnast-keeruline seletada, aga muidu loogiline). Harjal kasuta õhuniiskust läbilaskvat harjatihendit (mingid tihendid peaks ka plaadi ühenduskohtadesse paigaldamiseks olema välja mõeldud, mina ei kasutanud). Külma pööningu korral aluskatet ei nõuta tootja spetsifikatsioonis (too Poola päritolu, mitte Alkmene).

Parimat

keemik kirjutas:Tere!

Jälle võtan sõna. Tänapäeval saab eterniidi paigaldada küllaltki tihedalt, kas lõikad nurkasid ära või siis iga teine plaat on poolik, et nurgad ei hakkaks üksteise peale toetuma, mispuhul kahe plaadi kokkupuutepinnad on plaadi paksuse jagu lahus. Kinnitada tasub spetsiaalsete kruvidega, millel on tihendid. Kalle peab olema minimaalselt 12 kraadi (kasuta Pythagorase teoreemi siis katuse tegemisel, maja pikkus on teada, hüpotenuus ka, saad välja arvutada, kui kõrge peab olema kõige kõrgem punkt seinapinnast-keeruline seletada, aga muidu loogiline). Harjal kasuta õhuniiskust läbilaskvat harjatihendit (mingid tihendid peaks ka plaadi ühenduskohtadesse paigaldamiseks olema välja mõeldud, mina ei kasutanud). Külma pööningu korral aluskatet ei nõuta tootja spetsifikatsioonis (too Poola päritolu, mitte Alkmene).

Parimat

Harja, kui sellist tegelikult ei tule. Tuleb kaldkatus. Nurga arvestan välja AutoCAD-iga, kuna karbi andmed on paigas. Loodetavasti on CAD piisavalt usaldusväärne, et tõste toed välja arvutada . Eterniidi puhul on plaan plaadid paigaldada 1,5 sammuga, mis välistab nurkade lõikamise. Nii et kas ikka on vajalik 12 kraadi? Kui ka minimaalses hulgas niiskust plaatide vahelt läbi tilgub, siis ei juhtu sellest midagi, kuna all on vastas plaat - plekk, 7cm penot, plekk.

Sarika peale aluskate kõige odavam LEKU, 19,173.- rull pluss KM, siis distantsliist 22x50, edasi roovitus- standardplaadile sammugatsirka 400mm, plaadi esimesele servale kaks roovi kõrvuti, ülekate rohkem kui 150mm. Eterniidi kinnitate eterniidikruvidega millel kummitihendiga seib. Peaks pidama ka madala kalde puhul nii, et kruviaukudest ei hakka vesi sisse vedama.

kunnely kirjutas:Sarika peale aluskate kõige odavam LEKU, 19,173.- rull pluss KM, siis distantsliist 22x50, edasi roovitus- standardplaadile sammugatsirka 400mm, plaadi esimesele servale kaks roovi kõrvuti, ülekate rohkem kui 150mm. Eterniidi kinnitate eterniidikruvidega millel kummitihendiga seib. Peaks pidama ka madala kalde puhul nii, et kruviaukudest ei hakka vesi sisse vedama.

Tänud väga konkreetse ja põhjaliku vastuse eest.

Tere jälle!

Lood siis nii kaugel, et sarikate peal on armeeritud kile (katusele spetsiaalselt mõeldud). Kile sai kinnitatud liistudega ja liistude peal on roovitus. Eterniit on olemas, spets naelad samuti, kuid nüüd on uus mure. Kuna katuse kalle sai 10kraadi, siis soovitatakse kasutada veel omakorda tihendusnööri. Kas ma peaksin seda kasutama, kui arvestada, et eterniitplaadid on pikkusega 175cm ja katuse tõusu osa on ca 4,2meetrit. Kui see osa katta 3 plaadiga, siis jääb kahele ülekattele mõlemale üsna arvestatav osa (mõlemale ca 52cm). Kas peaksin hoolimata nii suurest ülekattest ja lae alla paigaldatud kilest siiski plaate tihendama?
Äkki on ohtusid, millega ma ei oska üldse arvestada.

Tänades ette!

Nagu juba mainisin,siis ainuke koht mis veidike kahtlane jääb,on hari. Pane mingi spets tihend hoopis sinna.
Kuidas,aga viilu servad teed? Ma soovitaks lihtsalt laine jägu üle puidu jätta.Pärast lükkaks puidust liistu vastu eterniiti, nii,et sealt lumi vahele ei tuiska ja samas jääks nägus.

Nii et ei hakka nööriga jändama? Väga hea! Katusel hari puudub, sest see on tervenisti ühes suunas kaldu ehk vist siis üheküljeline katus (selle väljendi lugesin ühest vanast ehitusraamatust:)). Majale tuleb seina laudis ja täpselt selline plaan mul külgedega on. Küll aga ei ole mul veel lahendust maja esisega (kõige kõrgem külg). Võiks ju teha sinna tuulekasti (ühtlasi ka maja taha), kuid neid on keeruline maja külgedega tervikuks siduda. Kuid eks peab midagi välja mõtlema .

Tänudega...