Ehitusfoorum

Konkreetselt CE märk ei tähenda automaatselt, et tegemist on sobiva korstnaga. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et vanades Euroopa Liidu maades on konkurents oluliselt tugevam kui Eestis sh korstende alal. Seepärast nähaksegi ette, et väljaspoolt müüki toodavad korstnad peavad olema tootja poolt selgelt markeeritud. Kõige tähtsam on temperatuuriklassi ja kütuseliigi ühilduvus seadme poolt nõutuga. Alati võib juhtuda, et mõni kogemusteta ostujuht tellib müüki näiteks T80 gaasiseadme (O) toru, sest hind väga hea. Samas pottseppadele praktiliselt selliseid seadmeid ette ei juhtu kuhu selline korsten sobib. Mis puudutab endale metallist korstna ehitamist, siis EPN 10.4 seda teha lubas. EPN-st sattus see teema ka kindlustusseltside nõuetesse. 2004 nähti tõesti ette, et mustast metallist toru pidi olema vähemalt 4mm paks. Isolatsiooni tuleks sellisel puhul kindlasti paigaldada kahes kihis, et pealmise kihi liitekohad ei satuks alumise kihi liitekohtadega kohakuti. Siinkohal aga juhin tähelepanu, et sobivat kivivilla on väga raske leida. Kaubanduses saada olevatel on tihti liimaine väljapõlemistemperatuur vahemikus 200-250C. Petteti katel muidugi vaevalt selliseid temperatuure korstnas tekitab.

Kõike paremat
Andrus Schults
Raidkivi OÜ
http://www.raidkivi.ee/htdocs/veeb/inde ... ten-vilpra

Andrus Schults kirjutas:Konkreetselt CE märk ei tähenda automaatselt, et tegemist on sobiva korstnaga. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et vanades Euroopa Liidu maades on konkurents oluliselt tugevam kui Eestis sh korstende alal. Seepärast nähaksegi ette, et väljaspoolt müüki toodavad korstnad peavad olema tootja poolt selgelt markeeritud. Kõige tähtsam on temperatuuriklassi ja kütuseliigi ühilduvus seadme poolt nõutuga. Alati võib juhtuda, et mõni kogemusteta ostujuht tellib müüki näiteks T80 gaasiseadme (O) toru, sest hind väga hea.

Kõigil metallmoodulkorstende omanikel/ostmist planeerivatel soovitan soojalt hankida omale "Rakennusmaailma" 1/2011 number. Seal pikem artikkel Tampere tehnilises ülikoolis (TTY) käimasolevatest moodulkorstende katsetustest. Vahetulemused päris hirmuäratavad. Näiteks kui ka on järgitud soomes hetkel kehtivaid ehitusnorme ning korsten T600 omab CE märgistust siis ikkagi võib teatud asjaoludel tuleohtlik olukord tekkida.

On jällegi hea teada neid asju, tänud!
Mõni aasta tagasi paigaldati ühele mu tuttavale moodulkorsten, millel soojustust ainult 2,5-3 cm. Aitasin tal korstna ära vahetada, sest asi tundus kahtlane.Välimine kate oli paar meetrit katlast, lillaks tõmmand ja pööning oli nagu saun.
Mida aga arvata kergkruusa kasutamisest korstna isoleerimisel? See ju paisub kuumuse mõjul hullu moodi!Olen kahel korral näinud, kuidas see korstna laiali on surunud.
Ise soojustaks villaga nii, et prooviks toru alguses TUL-10-ga katta ja,siis mingi teise sobiva kivivillaga üle.

See viide Soomes tehtavale uuringule on väga hea! Täpsustuseks lisan vaid niipalju, et uurima hakati just uutes passiivmajades tekkinud põlenguid. Probleem siis seisnes tegelikult selles, et need moodulkorstnad olid paigaldatud läbi 60cm-se villakihi. Katse tulemusena selgus, et kivist korstnate puhul tekib tegelikult täpselt samasugune probleem kui termoisolatsioonikiht on nii paks. Selle loo kokkuvõteks ütlen, et lp meistrid palun jälgige alati tehase korstende puhul juhendmaterjale. Ma ei saa teiste tootjate eest rääkida aga Kaminakojas müüdava Vilpra (õige Vilpros Pramone) moodul ei tohi minna läbi paksemast kui 20cm villakihist. Kui seda järgida, siis kirjeldatud probleemi ei kivi- ega metallkorstnaga ei teki.

Kõike paremat
Andrus Schults
www.raidkivi.ee

Paksu villakihi läbimine saab vaid soodustada põlengu teket. Põhjused ilmselt milleski muus.
Probleemid tekkivad reeglina mitmete põhjuste kokkulangemisel.
Näiteks mõni loom võib teha sooja korstna juurde süttivast materjalist mõnusa pesa...

Eeldused, mis aitavad tulekahju välistada:
1. Nõuetekohased (CE märgistusega materjalid) - peaks andma tootjapoolse garantii.
2. Nõuetekohane projekt, vastavate tööjooniste olemasolu - peaks tagama projekteerijapoolse garanti.
3. Ehitajapoolne projekti ja normide järgimine - peaks tagama ehitajapoolse garantii.
4. Kasutusjuhend ja selle järgimine kasutaja poolt - kasutajapoolne garantii.
Kui kõik need 4 punkti on täidetud, alles siis on kõik tehtud tuleohu vältimiseks.

Nähes Eesti tegelikku hetkeseisu:

1. Säästumaterjalide või valede materjalide kasutamine.
2. Projekti pole või on vaid säästuprojekt, milles ehitaja jaoks vajalikud joonised puuduvad.
3. Säästu ehitajate rakendamimine kokkuhoiu või kasu saamise eesmärgil. Projekti lugeda ei osata, selle vajalikkust ei tunnistata, norme ei teata, neid ei järgita. Iseleiutuslik ehitusprotsess, s.h. ehitusjuhtimine.
4. Ei ole kasutusjuhendit ja seda ei järgita.
Imelik - majad ei põle, katused ei lenda, rõdud ei kuku, laed ja sillused ei varise. Ainult vahest harva pisiasjade pärast mõni NIF-NIF teeb hädakisa. Aga noh, pime kanagi leiab teinekord terakese.

Andrus Schults kirjutas: uurima hakati just uutes passiivmajades tekkinud põlenguid.

Sellist viidet ma artiklist ei leia millegipärast. Kindlustusfirmade andmetel toimub soomes ~100 suuremat või väiksemat tulekahju aastas mille on põhjustanud just need korstnad.
Kuna CE märgistuse saamiseks piisab testimisest 200 mm. soojustuse läbimisest aga soomes (sama ka eestis)tänapäeval tavapärane soojustus katuslaes 300 - 600 mm. siis testiti just seda vahemikku.

Andrus Schults kirjutas: Kaminakojas müüdava Vilpra (õige Vilpros Pramone) moodul ei tohi minna läbi paksemast kui 20cm villakihist. Kui seda järgida, siis kirjeldatud probleemi ei kivi- ega metallkorstnaga ei teki.

Vaatasin korra teie lehte aga seda nõuet hetkel ei märganud. Ehk toote viite.

Andrus Schults kirjutas: Katse tulemusena selgus, et kivist korstnate puhul tekib tegelikult täpselt samasugune probleem kui termoisolatsioonikiht on nii paks.

Kivist korstende puhul tundub see küll uskumatu et samad tulemused aga eks kui kevadel testimised lõppevad siis saab ehk ka rohkem infot.

"Vuuk"
Selles see probleem ongi et isegi kui justkui järgid kõiki nõudeid on tuleoht täitsa esindatud.

Vilpros Pramone kataloogi saab downloadida nende kodulehelt http://www.chimneys.lt/en/download
Ma kindlasti riputan foorumisse lähiajal info selle 200mm reegli kohta, sest seda ei pruugi müügikataloogis olla. Nagu varem ütlesin, siis teiste tootjate eest ei oska kosta aga minu soovitus on jätta Vilpros Pramone 50mm isolatsiooniga korstnamooduli ümber isolatsioonipaksus moodulist 100mm kaugusele 200mm paksuseks. Sellelt distantsilt edasi võib juba maja soojustus rahulikult olla kasvõi 600mm paks.

Kõike paremat
Andrus Schults
www.raidkivi.ee

Andrus Schults kirjutas: Ma kindlasti riputan foorumisse lähiajal info selle 200mm reegli kohta, sest seda ei pruugi müügikataloogis olla.

Niivõrd oluline nõue võiks ikka korstna paigaldusnõuetes suurelt ja rasvaselt näha olla. Näiteks et vastavalt CE nõuetele on lubatud/testitud selle korstna läbimine 200 mm. soojustuskihist. Paksemast soojustuskihist läbimine on keelatud/testimata/ohtlik. Samas võiks olla ka mingi põhimõtteline joonis kuidas on ohutu selle korstna paigaldus kui tegemist on paksema soojustuskihiga. Tegelikult on küsimus ka selles kuidas ohutult teha aurutõkke ja korstna liide.

Samas võiks olla ka välja toodud et see korsten (T600) ei sobi kõigile kerisele sest sealt tulevad põlemisgaasid on tihtipeale kõrgema temperatuuriga kui lubatud 600 C.
Sama kehtib vist ka paljude kaminate kohta.

Ma ei saa tegelikult aru, et mis asi seal põlema saaks minna? Mida see villa paksus nii väga määrab? Olen judinatega vaadanud, kuidas korsten läheb läbi 40 cm. rookatuse...

rokikas kirjutas:Kõigil metallmoodulkorstende omanikel/ostmist planeerivatel soovitan soojalt hankida omale "Rakennusmaailma" 1/2011 number. Seal pikem artikkel Tampere tehnilises ülikoolis (TTY) käimasolevatest moodulkorstende katsetustest.

http://www.tut.fi/idcprod/groups/public ... 041951.pdf
Siin http://www.tut.fi/fi/yksikot/laitokset/ ... /index.htm veel paar värsket ja huvitavat uurimust aga mul millegipärast ei ava.

Parandus - Nüüd toimivad ka teised lingid
http://www.tut.fi/idcprod/groups/public ... 041931.pdf
http://www.tut.fi/idcprod/groups/public ... 041935.pdf
http://www.tut.fi/idcprod/groups/public ... 041934.pdf

Lugesin ise selle esimese lingi läbi ja sain palju uut juurde. Tuleb välja, et seal korstendes kasutatav kivivill pole kuigi turvaline.

Kivivill vastab kõigile normidele ja toimib nõuetekohaselt aga vaid sinna maani kuni temperatuur liialt suureks ei lähe. Kui lae/seina läbiviigus korsten liialt pikalt lisavillaga katta siis sisemine temp tõuseb liialt kõrgele ja hädad võivad alata.
Sama lugu ka keristega millele liialt lühike isoleerimata suitsutoru jupp vahele pandud (võiks olla vähemalt meeter aga tihti vaid ~50 cm.) ning seetõttu tõuseb korstna temp liialt kõrgele.
Ohtlikuks osutunud ka ahjud millel "stardisiiber" kasutuses. Seal kipub ka liialt pikal selle siibri kasutamisel temp korstnas liialt kõrgele tõusma.

Siiski saab sealt uuringust teada, et tulekahjusid on tekkinud ka täiesti teadmata põhjustel. Korsten ja paigaldus vastab igati nõuetele ja isegi vill pole ülearust kuumust saanud. Sama asja on mulle rääkinud ka tuttav Soome tuletõrjuja, et nendele on ka seal palju müstilist ette tulnud selliste korstendega.
Ise ma olen ühe sellise poolläbipõlenud korstna maha võtnud, mis ühte talvegi vastu ei pidanud katlal. Isegi välimise toru alumised meetrid olid siniseks põlenud ja pööningul oli selge tuleoht.

Robi 1 kirjutas:Siiski saab sealt uuringust teada, et tulekahjusid on tekkinud ka täiesti teadmata põhjustel.

Selle statistika tegid uurimuse teostajad sealse "päästekooli" ülalpeetava programmi "Pronto" põhjal. Lihtsalt sinna sisestatud andmed on kohati vägagi ebamäärased ja vähe infot pakkuvad.

Robi 1 kirjutas:Ise ma olen ühe sellise poolläbipõlenud korstna maha võtnud, mis ühte talvegi vastu ei pidanud katlal. Isegi välimise toru alumised meetrid olid siniseks põlenud ja pööningul oli selge tuleoht.

Oletaksin et oli kasutatud vale tuleklassiga toodet. Näiteks T200 oli pandud sinna kus oleks pidanud olema T600.