Ehitusfoorum

Külaline kirjutas:Ma just sellepärast asjas kahtlengi, et kuna vesi keeb 90kraadi juures aga põrand nii kuuma ei taha, et siis kas on asjal mõtet nagu. Kas akupaagist tulevat vee temperatuuri on võimalik siis alandada ka või? Nii et põrandasse jõuaks max 45kraadine vesi? Kui paak on 90kraadist täis, saab ta siis sealt näiteks põrandast tagasitulevale 40kraadisele veele anda vaid 5kraadi.

Nagu dumbuser ütles: segusölm. S.t. pörandavoolikute kollektor sisaldab ju pumpa ja termoanduriga kolmikklappi, mis siis ise reguleerib vett nii, et sul pörandasse läeks soovitud temperatuur ( 30 C näiteks). Töötab ta ju nii, et ajab pöranda vett niisama ringi ning kui on vaja soojemaks teha siis vötab akupaagist natuke toda kuuma 90C (mis siis ajaga langeb, seda rohkem ta seda vötma hakkab) mis segunedes pörandas olnud näiteks 27 C-ga annab kokku taas 30 C. Ja nii kuni akupaagis olev vesi on jahtunud 30 C-ni. siis pead ahju tule taas tegema.

Väga asjalik vastus overspeedi poolt. Saan süsteemile nüüd selgemalt pihta. Suhteliselt loogiline süsteem. Nüüd jääb vaid küsimus õhku kui palju see akupaak ise sooja kaotab, läbi paagi seina. Arusaadavalt on ta isoleeritud aga soojuskadu on ju sellegipoolest. Et kütad küll hullult soojaks ja ootad, et nüüd kaks päeva mureta aga võta näpust.
Ei ta kas on selles mõttekäigus tera sees?

Kui just vett ei tarbi, siis see kadu väga kiire pole. See soojus jääb ju kokkuvõttes ka majja. Mul endal on katlamajas väike töötuba(ka ametitööks) 30m2 ja lisakütet siiani vaja pole läinud, seinad sama soojustusega, mis eluruumides. Torud, akupaak, katel on küll kõik isoleeritud, aga soojus sellegi poolest kaob ka läbi selle. Kivist korstnajalg on ka veel väga hüva ruumi soojendaja. Sealt kust korsten külma keskonda läheb, võib ka muu soojustatud toru edasi minna.
Kokkuvõttes võin öelda, et olen maksimaalselt katla soojusjäägi teenima pannud. t