Ehitusfoorum

vuuk kirjutas:Silikaatkivi külmakindlusklass on tootja admetel 50 tsüklit. See tähendab, et materjal peab veega küllastunult läbi külmuma ja üles sulama vähemalt 50 korda, enne kui ilmnevad lagunemise tunnused.
Üsna vähe tõenäoline, et selle talve jooksul on juba tsükklite arv ületatud

Miks mitte?
Iga kütmisega sulatatakse üles aga ära ei jõua kuivada (või saab kogunisti suitsugaasist kondensi juurde) ning külmub uuesti ära.
Ei kõla sugugi võimatuna.

Korstnapits saab ju tohutut vatti.Talvel mõni kütab 3 korda päevas ja vahepeal jahtub maha ja jäätub.Sisemine vooder oleks seepärast hädavajalik.Ja vuugid ei tohiks, kohe algusest peale, pragudega olla, nagu paraku on tihti.Üritatakse küll puhast tööd teha, et segu kivi peale ei läheks ja kaugelt ilus jääks, aga vesi jäätub sinna tühimike vahele ja praod lähvad aina suuremaks, murendades ka kivi.Kui aga märja pintsliga vuugid üle tõmmata, töö käigus, siis ei saa tekkida mingeid praokesi vuuki ja jääb ka sile pind, mis ei korja vett. Ja nagu juba mainisin,et sisemise voodri võib ka plekist väänata, soovitav koonusesse ( sobib nii õhuke roostevaba kui ka vask ).Korstent ei tehta ju iga aasta ja korra elus paar tahvlit plekki jaksab ikka osta.

Ühel pildil on näha lagunenud korstnapits ja teisel pildil samade kivide ja seguga parandatud korstnapits, mis on korras. Parandatud korstnapitsil on parandatud ainult ülemised read. Töö on tehtud mai 2010

Silikaadi kohta on kivid seest väga pruunid.

Mina järeldaksin sellest, et lõhkikülmutav niiskus on seestpoolt tulnud.
Või mis?

Mis kuradi kivid need sellised on

Esimene emotsioon - need on üle värvitud winebergeri PTT tellised, millel külmatsüklite arv NULL.
Paigatud korstnal ainult kaks rida tehtud ja need veel pleki all varjus.

Ju see fassaadi värv ongi siin tegija - ei lase silikaadil õieti välja kuivada. Niiskust tema jaoks liiga palju. Silikaatvärvi sideaineks peaks olema ju kaaliumvesiklaas.

Tsiteeriks siia lisaks klassikuid: "Kui ahi /korsten/ on kord juba soojaks köetud, tuleks teda ideaalis terve hooaja soojana hoida."
allikas: http://tulepesa.wordpress.com/2011/01/1 ... sti-kutta/

Kiitus ja tänu tõlkijale ja avaldajale

Khm, ja mida lugupeetud plekksepad järeldavad?

Olen sellist asja varem (15 a. tagasi ) ka näinud ja seal oli tegu katlaga, mis oli liiga jaheda suitsuga.Kogu lõõr tilkkus lausa ja paari aasta jooksul oli juba kaks pitsi laiali läinud. Viimane ei pidand ühte talvegi .
Normaalse kütmise juuures poleks see värv küll seganud, sest niiskus saab seest välja kuivada aga kui seda niiskust on kivid silmini täis, siis antud juhul oleks parem olnud kui seda värvi poleks olnud.Loogika on ju see, et soe ja niiskus tungib külmema poole ja kui seal takistus ees on , siis rohkem ta minna ei saa ja aina külmub ja lõhub.

Mis tehakse aknalaudadele alla,et vesi seinamööda ei valguks?
Vahel on kehvasti tehtud asi natuke püsivam!See su limbaki-lombaki korstnapleki kohta.
Sellel korstnal tilgub vesi katuse peale.

Mehed ärge laske end haneks tõmmata! Ma olen 100% kindel, et Tom teeb nalja. Pildil olev korsten on raudselt 40 aastat tagasi tehtud.

Ise oled sa 40 aastat tagasi tehtud ...loodan.

Minul korstnaga sama mure, korstna pits laguneb, ilusti plekist müts peas. Kütan kaminasüdamikuga. Vana korsten sai lammutatud ja uus ehitatud katuse vahetuse ajal. Vana korstnal oli sama kamin taga. Aga maja oli korralikult soojustamatta, pidin ikka tulekest põletama. Nüüd maja soojustatud ja kütma peab hulga vähem. Korstna soojustasin pööningul ka villaga ära, aga ikka korsten katusel niiske. Kas äkki ei ole põhjus selles, et oleme oma majad soojustanud ja kütame vähem ning korsten lihtsalt ei soojene piisavalt? Pean vanad korstna silikaadid välja otsima ja katusele korstna otsa tirima ning vaatama mis seis kevadel on. Siis saaks ju kurta uue silikaadi sitta kvaliteeti!

Kivide süü ei saa see küll kuidagi olla, et korsten seest märg on. Osta sinagi suitsugaaside termomeeter ja tee oma kütmistulemused mustvalgeks. Selle järgis siis otsustad, ilma, et oleks vaja mõistatada.

onua kirjutas:... Kas äkki ei ole põhjus selles, et oleme oma majad soojustanud ja kütame vähem ning korsten lihtsalt ei soojene piisavalt?...

Just seesama põhjus ongi.
Vanasti kõeti pidevalt ja palju. Muidu külmusid tuppa ära. Tugeva tuulega ju kardinad liikusid.
Kui nüüd räägin kellegile, et pikka sooja seina ei saa teha ja korstnale peab ka sooja jätma, siis õeldakse, et ma olen hull. Ei ole, lihtsalt elu on muutunud ja inimesed on oma kütmistõdedega vanas kinni.

motamees kirjutas:

onua kirjutas:... Kas äkki ei ole põhjus selles, et oleme oma majad soojustanud ja kütame vähem ning korsten lihtsalt ei soojene piisavalt?...

Just seesama põhjus ongi.
Vanasti kõeti pidevalt ja palju. Muidu külmusid tuppa ära. Tugeva tuulega ju kardinad liikusid.
Kui nüüd räägin kellegile, et pikka sooja seina ei saa teha ja korstnale peab ka sooja jätma, siis õeldakse, et ma olen hull. Ei ole, lihtsalt elu on muutunud ja inimesed on oma kütmistõdedega vanas kinni.

Tsitaadiga nõus.
Võib ka öelda, et vana hea telliskorsten kipub kohati uuele ajale jalgu jääma. (need korstnakoolituse lektori sõnad, mitte mu enese väljamõeldis)
Kui minna tagasi Tomi algatatud teemasse ja vaadata seda väidetavalt 2010a suvel laotud korstna pilti, mille Tom on siia üles riputanud, siis seoses sellega tekivad mõned küsimused.
Kui kahjustused on põhjustatud külmast, siis peaks pilt olema tehtud talvel. Miks ei ole katusel näha lund? Mäletamist mööda sellel talvel koos külmadega tuli lumi kohe ja jäigi. Miks on korstnapleki ülemine äär roostest puretud? Poole aastaga ei juhtu seda.
Miks on korstna ühel küljel näha silikooniga pragude täitmise jutt?
Miks on korsten laotud sellise käekirjaga, mis ei viita tänapäevaselt tehtavale tööle?

Lohakas töö, pooltühjad tihendamata vuugid nagu pildil näha - see mõjutab muidugi oluliselt korstna kestvust.

Kuidagi nagu imelik tundub see teema - äkki oleks kohane tõsta naljarubriiki.

kaminahi kirjutas:Kivide süü ei saa see küll kuidagi olla, et korsten seest märg on. Osta sinagi suitsugaaside termomeeter ja tee oma kütmistulemused mustvalgeks. Selle järgis siis otsustad, ilma, et oleks vaja mõistatada.

korsten on soojustatud ja soojustamatta on ainult ca 1m. "Unustasin" korsta ehitamise ajal kaks kivi katusele, peale eelmist talve olid need mõrasid täis kuigi olid lihtsalt redelil lapiti, see ei ole ju normaalne. kui leian nad lume alt ülesse teen foto. Vanad korstnakivid olid nõukaaegsed ja need olid korstnaks ca 20 aastat.

Isegi praakkivi ei ole süüdi, et korsten seest märg on ja kui tead, et on kivi süü, milleks siis küsid.

kaminahi kirjutas:Isegi praakkivi ei ole süüdi, et korsten seest märg on ja kui tead, et on kivi süü, milleks siis küsid.

Käisin katusel selle suure tormiga, korstnas olev tahm on kuiv, käega tõmbad pudeneb nagu jahu. Korsten väljast tumedamat tooni(lõõr). Nurgad ilusad valged, üritan äkki homme mõne pildi lisada. Vanade nõukaaegsete kividega seda probleemi polnud, ma lihtsalt ladusin uue korstna kuna oli katuse vahetus. Küttekollet pole keegi vahetanud ja pööningul oli korsten muiste soojustamatta.

vuuk kirjutas: Kui minna tagasi Tomi algatatud teemasse ja vaadata seda väidetavalt 2010a suvel laotud korstna pilti, mille Tom on siia üles riputanud, siis seoses sellega tekivad mõned küsimused.
Kui kahjustused on põhjustatud külmast, siis peaks pilt olema tehtud talvel. Miks ei ole katusel näha lund? Mäletamist mööda sellel talvel koos külmadega tuli lumi kohe ja jäigi. Miks on korstnapleki ülemine äär roostest puretud? Poole aastaga ei juhtu seda.
Miks on korstna ühel küljel näha silikooniga pragude täitmise jutt?
Miks on korsten laotud sellise käekirjaga, mis ei viita tänapäevaselt tehtavale tööle?

Lohakas töö, pooltühjad tihendamata vuugid nagu pildil näha - see mõjutab muidugi oluliselt korstna kestvust.

Kuidagi nagu imelik tundub see teema - äkki oleks kohane tõsta naljarubriiki.

Teab, kas kõik kahtlused on ikka nii?

¤ Vahepeal oli ju küllaltki pikk sula ja katustelt sõitis kõik see lumi maha.
¤ Korstnaplekk võib vabalt olla ka taaskasutus.
¤ Ladumise käekiri võib ju tuleneda korstnajala vanadest mõõtmetest? Lihtsam oleks küll olnud täiskividest uus laduda. Ilmselt, aga ei tahetud katusele, korstnapitsi ümbrusele uut, kitsamat kraed tegema hakata. Siis valiti selline tee.

Samuti oletused kõik!

vuuk kirjutas: Kui kahjustused on põhjustatud külmast, siis peaks pilt olema tehtud talvel. Miks ei ole katusel näha lund? Mäletamist mööda sellel talvel koos külmadega tuli lumi kohe ja jäigi.

Ma nüüd ei taha olla mingi näägutaja vms, aga kas härra vuuk ei näe mõlemal pildil lund kuna postitamise hetkel oli nädalavahetus. Minu silm eristab selgelt mõlemal pildil lume katusel ning natuke jääd isegi mütsi peal. KOrstna enda ümber tavaliselt lund polegi kui maja köetakse. Kuigi ka kohe korstna juures plekil lumi märgatav.

vuuk kirjutas: Miks on korstnapleki ülemine äär roostest puretud? Poole aastaga ei juhtu seda.

Tõenäoliselt nagu taastajagi oletas, et tegu vana plekiga.

vuuk kirjutas: Miks on korstna ühel küljel näha silikooniga pragude täitmise jutt?

Tegelikult seda väidet ma hakkasingi uurima ja mida ei näe on see silikoon. Isegi pilditöötlus programm ei leia kummagil pildil eri struktuuriga jutte, olen ma pime või milles asi?

vuuk kirjutas: Miks on korsten laotud sellise käekirjaga, mis ei viita tänapäevaselt tehtavale tööle?

Mina julgeks küll neid kahte pilti vaadates väita, et pilt nr 2 on 99% tõenäosusega laotud hiljuti. Samuti pildil number 1 ülemised kaks rida. 40a kivi oleks kohe kindlasti hoopis teistsugune.

vuuk kirjutas: Lohakas töö, pooltühjad tihendamata vuugid nagu pildil näha - see mõjutab muidugi oluliselt korstna kestvust.

Siiski ei põhjusta ka lohakas ladumine sellist tagajärge aastaga. Kuigi mulle jääb küsimuseks millelt sa seda lohakat tööd välja loed. Esimesel pildil nii halb kvaliteet, et viimast kahte rida sisuliselt pole võimalik näha ja teine pilt/korsten nii pilbasteks, et ladumiskvaliteedi hindamine on pigem oletus kui fakt.

Ise olen sarnast pilti näinud peale tahmapõlengut, kuigi samaaegne põleng mõlemas lõõris on küsitav. Eks ta fakt ole, et tänapäeva kivid on sitema vastupidavusega, aga kas nii hull see asi on ?
Ise julgeks veel oletada asja, et selles korstnas on veel ventilatsioon ühendatud. Kahjuks ju väga palju esinev viga, et ventilatsiooni lõõrina kasutatakse suitsulõõri.

Arvestades kivi värvust, siis kohe kindlasti on tegu liiga suure niiskusega lõõris. Soovitaks osta termomeeter ja korstna otsa ronida kütmise ajal. Oletan, et see number võib suht olematu olla.

Värvi viga see vaevalt on kui mõlemad korstnad sama värviga tehtud. Äkki kõik jamad ühes, vent korstnas, madala kütte temperatuur ja tahmapõleng kõige krooniks.

Mina igatahes ei näe, selle uue korstna roostetand katteplekki, sest pilt lõppeb varem ära.Näen aga seda, et see on tehtud pruunist puralkattega plekist, mis on veidike tahmane.
Teisel, vanemal korstnal on tõesti, ülemine plekiserv roostes.Selles pole aga midagi imestada, sest sellised plekid peaksid roostevabast olema.Tavaline katuseplekk ei peagi suitsule vastu.Eriti söövitav on õliga kõetava katlasuits, mis võib aastaga zn.plekist katte praktiliselt hävitada.Pural on veidike vastupidavam.

13.jaanuri postituses näitasin oma märga korstnapitsi, mis peab pliidi suitsu õue laskma. Täna jõudsin niikaugele, et paigaldasin selle lõõri lihtsalt jupi, 3.6 m pikkuse plekist toru. Lõõr ise pealt 125 x 260 ja toru 120 läbimõõduga. Kas oli hea mõte ja kas võib nii jääda? Millised on arvamused?
Teine samane korsten, mis on katla taga, sel pole häda kedagi. Isegi pealt pole nii tahmane, kui pliidi oma. Korstnasse väljuvad 230-250 kraadised suitsugaasid ei jõua seal nii maha jahtuda, et korstnapitsi ära märgaks.

[quote="taastaja"] Kas oli hea mõte ja kas võib nii jääda? Millised on arvamused?

Sinu arvamus tulemusest on nüüd see mis maksab ja mida ootame