Ehitusfoorum

pole Silbet miskis pankrotis,sSsSыЫSssS

tähekesed kargasid mul eelmises postituses kuskilt välja,aga Silbet küll pankrotis pole.

http://majandus.delfi.ee/news/uudised/s ... d=31964043
http://varad.ee/et/vallasvara/scania-p1 ... 50?cid=124
Varemalt oli ka hulgim plokke müügis.

laury kirjutas:põhimõtteliselt oled õigel teel

Kena. Antud vundamendilahendus on kindlasti odavam kui ainult lintvundament, seega otsustan kindlasti selle kasuks. Püüan veel välja uurida palju mul on neid vundamnediplokke ning kui neid on liiga vähe siis ka antud post-lintvundamendi lahenduse tõenäoliselt ka valin.

Olen natuke mõelnud ka hoone mõõtudest. Mõni päev kui aega kirjutan sellest pikemalt.

Mul on olnud elus mõned juhused osaleda töökoja ehitamisel.
Viimane 4 aastat tagasi. Konstruktsioon viimasel: soojustatud Columbia-kivi õõnes-betoonplokkidest seinad (puhasvuugil) kombinatsioonis metall-karkass seintega. Vundament: tihendatud killustikalusel monoliitsest armeeritud betoonist taldmik. Sellel ühel osal Columbia-kivi plokkidest kandvad seinad. Laed, katus: R/B õõnes-paneelidestlamekatus. Teisel osal vundamentidele poltidega ankurdatud nelikanttorust postid. Jäigastuseks sidemed ja diagonaalid. Välisseinte kandev metallkarkass kaeti väljast sandvidz-paneelidega. Katuslagi: sandvidz-paneelidega lamekatus. Seestpoolt jäi metallkarkass (värvitud) näha. Osades kohtades väilsseinte karkassipostide vahel olid ka suured aknad ja uksed. Asjalik lahendus mu meelest. Ja betoonplokkidest puhasvuugil sein töökotta igati kohane materjal. Tugev, kiiresti teostatav, suhteliselt soodne, nägus ja ka kestev.

Aga merekonteineri peale pole mõtelnud ?,Börsis ikka liigub neid.Vundamendi plokid alla,kraanaga paika ja valmis.Ei idane,ega mädane.Soojustad väljast peno ja plekiga.Ja kuna pole vundamendiga ehitis,siis pole ka projekti vaja.

ats kirjutas:Aga merekonteineri peale pole mõtelnud ?,Börsis ikka liigub neid.Vundamendi plokid alla,kraanaga paika ja valmis.Ei idane,ega mädane.Soojustad väljast peno ja plekiga.Ja kuna pole vundamendiga ehitis,siis pole ka projekti vaja.

Mõelnud pole, aga nüüd mõtlesin. Metallkonteiner on küll lihtne lahendus, kuid tegemist on ikkagi metallkarbiga. Arvatavasti kaasneb sellega ebameeldiv kaja ja müra. Taoline asjaolu mõjutab minu jaoks liiga palju töökeskkonda. Kellele ikka meeldiks töötada metallkonteineris, samal ajal lõigates metalli, millega kaasneb tõenäoliselt kõrvulukustav heli. Samuti on konteineril talle omased mõõtmed. Tahaks hoonesse paigutada näiteks autotõstukit ja ilmselgelt jääb konteineri liiga madalaks. Aitäh siiski hea idee eest.

rokikas kirjutas:Võiksid mingid minimaalsed mõõdud samuti kirjutada. Näiteks kui pikk ja lai peab minimaalselt see garaaziosa olema, kui kõrged/laiad uksed (kas sisse peab mahtuma ka suurem kaubik), sama kõigi ruumide kohta. Sama lugu ka ruumide kõrgusega (kas plaanid autod tõstukiga laealla tõsta) jne.

Näiteks üks mu sugulane kes tegeleb autoremondiga tegi oma töökoja just puitkarkassist. Ostis suurest plekifirmast praak plekke ja kattis nendega kogu sisepinna. Päris rõõmsalt mitmevärviline sai .

Mõõtudest rääkides on kogu protsessi juures nende määramine olnud kõige keerulisem. Tõonäoliselt kuna mul lihtsalt puuduvad eelnevad kogemused hoonete projekteerimisega. Kuna oli raske mõõtmeid ette kujutada võtsin lihtsalt ette ja panin arvutiekraanile kahe ruumiga hoone kogupinnaga 250 ruutmeetrit. Põhimõttelt midagi taolist:


http://img59.imageshack.us/f/concept1z.png/

http://img25.imageshack.us/f/concept2.png/


Ühe kodustegutsevale asjahuvilisele üüratult suur hoone, nii ehitada kui selleks raha leida...kas pole? Tõesti, sellest sain ma nüüd ise ka aru See oli rohkem niiöelda mõõdupuuks, mis andis mulle ettekujutuse kui kalliks sellise hoone ehitamine tegelikult võib minna. Kuna nii suur hoone kõne alla ei tule, tuleb otsida mingisugune teine lahendus kõik vajaminevad tööoperatsioonid hoonesse ära paigutada. Otsustasin, et uueks märksõnaks suuruse asemel saab mobiilsus ja funktsionaalsus ning ressurrsside efektiivne kasutamine.

Planeerin tegelikult nüüd ühe põhiruumiga töökoda, mille projekteerimisel põhirõhk on metallitöödel. Kuna sõidukite remonti tehes kasutatakse väga palju sarnaseid tööoperatsioone nagu metalli töödeldes, siis annab ainuüksi autotõstuki lisamine ruumi töökojale kohe autoremonditöökoja omadused, ilma et tuleks ehitada kaks eraldiseisvat üksust. Pealegi on metallitöökojas olemas kõik autoremondiks vajalikud tööriistad.

Loodan seda 250 ruutmeetrit vähendada vähemalt 50% võrra. Selle eelduseks on aga väga hästi läbi mõeldud projekt. Hoone hakkab toimima ainult juhul kui see on sütematiseeritud ning arenev. Panin täna paberile mõned hoone eesmärgid ja sellest tulenevad nõuded. Uue hoone toimimissüsteem on esialgse kujutuse järgi selline:

# Põhiorgan (statsionaarne) - metallitöökoda
# Sekundaarne organ(mobiilne) - autotöökoda

# Kogu hoone on jaotatud rangelt erinevateks töötsoonideks. Ühe tsooni valesti kasutamine
(blokeerimine) takistab toimimast kogu süsteemi. Hoones peaks olema üks põhitöötsoon, mille
ümber teised töötsoonid(eeldades et see põhitöötsoon on kõige tihedamini kasutatav ala).

# Hoones peaks tegelema võimalikult suurel määral ainult tööprotsessidega ning detailide
ladustamine(kõik mis jääb hoonesse seisma pikemaks ajaks) peaks toimuma völjaspool hoonet.
Selleks on võimalik ehitada põhihoone ruutmeetri hinnast mitmeid kordi odavam
ladustamisruum.

# Käsi -ja käsielektritööriistade kasutamiseks töökojas on taas range süsteem, et vältida segadust
ning raisadut aega tööriistade otsimise ja ühekaupa toomise peale.

# Autotõstuk on autoremondi suurim ja olulisem tööriist. Sellepärast peaks see olema võimalikult
mobiilne st lihtsasti eemaldatav töökojast.

Tegelen hetkel ühe võimaliku variandiga, millesse tuleb veel kindlasti täiustusi ja muudatusi:

http://img109.imageshack.us/f/sectionsl ... ept1w.png/

Saanud uut mõttematerjali püüan projekteerimisel võimalikult hästi ära kasutada hoone pinda ja silmas pidada ka väiksemaid lainemisvõimalusi tulevikus.

Ärgem unustagem ära et tegemist on lihtsa töökojaga õppimise ja enesearendamise eesmärgil läbi praktika ning teen seda puhtalt huvist. Hoonesse ei osteta vähemalt lähiajal ühtegi moodsat tööpinki ega tööriista. Üritan lihtsalt töösse rakendada kõike olemasolevat ja ehitada hoonet veidikene tulevikuplaane arvestades. Taolise hoone olemasolu annaks võimaluse tegeleda, küll vanade, aga töökindlate tööriistade ja masinate restaureerimisega ning seejärel neid hiljem hoonesse rakendada.

Teema on avatud igasugustele mõtetele!

Lugesin huviga teema läbi ja ütleks ka sõna sekka. Oman natuke kogemust autoremondi ja metalli töödega. Ajajooksul on ka mõne vastava funktsiooniga hoone püstipaneku juures asjatatud ja lisaks ka mõni hoone nimetet tööde tegemiseks kohandatud. Kui korralikust tööruumist kõnelda, saan aru, et korraliku tööpaika sa endale soovid siis on kogu ürituse aluseks põrand. Teemaks olnud õõnekate kasutamise seaks väikese kahtluse alla. Esiteks nii nagu tuleb juttu autoremondist pead kohe arvestama põranda kanalisatsiooniga. Ehituse käigus niisugune asi tekitada on kordades odavam kui peale mõningast hoone ekspluatatsiooni ja asjatut närvirakkude kaotamist. Teiseks valdav enamus tõstukitest nõuab põrandalt teatud punktkoormuse talumist ja lisaks kinnituvad nad põrandasse ankrutega mida õõnekatesse on suhteliselt töömahukas kinnitada. Panna õõnekad põhja ja valada peale piisav tasanduskiht, annab ainult selle efekti, et saad paneelid õuepealt jalust ära, rahaliselt võib isegi kallimaks minna. Mina tekitaks vuugi poolt väljakäidud põranda konstruktsiooni. Igal juhul ei eksi. Kindlasti pane põranda valamisel sinna sisse ka mõned keermestatud ankrud kuhu hilisemas töö käigus on hea suuremaid konstruktsioone kinnitada või sõbra lühikeseks sõidetud autonina taas õigesse mõõtu vedada. Mis tööpinkide vibratsiooni puutub siis metallitöö pinkidele (trei- frees- jne pingid)eraldi vundamentide tegemisel ei ole mingit mõtet. korraliku põranda ja vibrojalgadega ei ole selleks mingit vajadust. Ainus mis kipub põrandal oma elu elama on pneumaatiline sepavasar aga reeglina on sepikoda muust metallitööst eraldatud omaette ruumi või veel soovitavam omaette majja.
Ja ära unusta oma töödest ka siia jälge maha jätmast.

Õhuke kirjutas:Lugesin huviga teema läbi ja ütleks ka sõna sekka. Oman natuke kogemust autoremondi ja metalli töödega. Ajajooksul on ka mõne vastava funktsiooniga hoone püstipaneku juures asjatatud ja lisaks ka mõni hoone nimetet tööde tegemiseks kohandatud. Kui korralikust tööruumist kõnelda, saan aru, et korraliku tööpaika sa endale soovid siis on kogu ürituse aluseks põrand. Teemaks olnud õõnekate kasutamise seaks väikese kahtluse alla. Esiteks nii nagu tuleb juttu autoremondist pead kohe arvestama põranda kanalisatsiooniga. Ehituse käigus niisugune asi tekitada on kordades odavam kui peale mõningast hoone ekspluatatsiooni ja asjatut närvirakkude kaotamist. Teiseks valdav enamus tõstukitest nõuab põrandalt teatud punktkoormuse talumist ja lisaks kinnituvad nad põrandasse ankrutega mida õõnekatesse on suhteliselt töömahukas kinnitada. Panna õõnekad põhja ja valada peale piisav tasanduskiht, annab ainult selle efekti, et saad paneelid õuepealt jalust ära, rahaliselt võib isegi kallimaks minna. Mina tekitaks vuugi poolt väljakäidud põranda konstruktsiooni. Igal juhul ei eksi. Kindlasti pane põranda valamisel sinna sisse ka mõned keermestatud ankrud kuhu hilisemas töö käigus on hea suuremaid konstruktsioone kinnitada või sõbra lühikeseks sõidetud autonina taas õigesse mõõtu vedada. Mis tööpinkide vibratsiooni puutub siis metallitöö pinkidele (trei- frees- jne pingid)eraldi vundamentide tegemisel ei ole mingit mõtet. korraliku põranda ja vibrojalgadega ei ole selleks mingit vajadust. Ainus mis kipub põrandal oma elu elama on pneumaatiline sepavasar aga reeglina on sepikoda muust metallitööst eraldatud omaette ruumi või veel soovitavam omaette majja.
Ja ära unusta oma töödest ka siia jälge maha jätmast.

Seoses kogu projektiga on selgunud mulle nüüdseks peaaegu kindlalt üks asjaolu, mis on projekti seisukohalt otsustav. Sellest aga peagi. Kõigepealt tänud asjaliku postituse eest Õhuke. Mul pole taoliste põrandate tegemisega varasemaid kogemusi, kuid tean tõesti et tasandatavate betoonkihtide valamine on kallis ja tihtipeale kulub segu rohkem kui ette kujutatakse. Lisaks sellele peaksin paneele veel kõvasti juurde ostma, seega ega see vist tõesti kõige odavam ei tule. Valamisel oleks võimalik tõesti põranda olemasolu töökojas paremini ära kasutada, kui lisada sellele lisafunktsioone nagu sa mainisid.

Kogu asjaajamine on nüüd jõudnud selleni, et ma juba kaalusin projektile käega löömist. Miks? Lihtsustatult on minu olukord hetkel selline: Minu sooviks on ehitada käepäraste vahenditega töökoda-õppehoone, kus saaks tulevikuplaane arvestades tegeleda õppetööga, katsetamistega, hobidega ja loomulikult käituks hoone ka võimalusel teenust pakkuvana. Kuna mul endal kindlat sissetulekut ei ole siis enda ressursside eest mul antud projekti teostada ei ole võimalik. See tähendab et projekt näeks ilmavalgust ainult siis, kui ma saan heakskiidu ühelt kindlalt isikult. Küll on mul aga jäänu mulje et antud isik ei ole huvitatud antud projektist või hoopis puudub tal usk minu teostusvõimesse. Vägagi tõenäoliselt ei tuleks edasist progressist miskit välja ning ma pean oma vajaduste lahendamiseks leidma mõne muu viisi. Otsustasin, et vaatamata väikesele pettumusele jätkan asjaga niiakaua kuni saan valmis eskiisprojekti ning annan selle otsustamiseks ka antud isikule. See, kas see talle huvi pakub on tema enda otsustada kuid võin kindlalt väita et sellist teist pakkumist ta kuskilt mujalt kindlasti ei saa. Otsustasin, et asja poolelijätmine ei oleks õige tegu. Vaatamata kõigele on antud projekti tegemine mulle päris palju lisakogemust andnud. Loen palju ehitusalaseid konspekte, tegelen materjalikulude arvestustega ja kasutan 3-D joonistusprogramme, milleks mul enne ettevõtmist aega ei olnud. Pealegi annaks ainuüksi eskiisprojekti valmimine mulle enesekindlust tulevikus tegutsemisel.

Ühesõnaga projekt jätkub samas vaimus - tasapisi kuid loodetavasti edukalt. Hetkel olen paika pannud hoone põhiplaani, mõõtmed vajavad veel täpsustamist. Püüan aru saada mõnedest vundamendi põhiprintsiipidest, et näha milline võiks olla vundamendi keerukus ja maksumus.

Uuendan kindlasti teemat ja kui peaks planeerimises tulema uuendusi, siis küsin nõu ka siit.