Ehitusfoorum

Rokikas,
ikkagi, kust tekib majandusruumi (või mis iganes teise elumajas asuvasse ruumi) sellises koguses ÜLELIIGSET soojust, et sellega saaks piisaval hulgal vett soojaks?

2korda2 kirjutas:Rokikas,
ikkagi, kust tekib majandusruumi (või mis iganes teise elumajas asuvasse ruumi) sellises koguses ÜLELIIGSET soojust, et sellega saaks piisaval hulgal vett soojaks?

Boiler või mis iganes riistapuu see on, ju eraldab

Varjatud nali.
Majandusruumis asub soojuspumbaga boiler, soojuspump kasutab boileri kütmiseks majandusruumi sooja õhku, mida kütab boiler, mille sooja toodab omakorda soojuspump, mis võtab sooja õhust, mida kütab boiler,....

Ega see +15 pole seal COP arvutamisel ilmaaasjata ära toodud. See sama kavalus , nagu kõik soojapumbad COP +7 kraadi juures.

Õhk Vesi isendite omapära on, et mida soojemale veele tuleb sooja juurde anda, seda kehvemaks läheb COP arv. Mida kõrgema temperatuuriga vett on vaja teha , seda rohkem kukub jällegi COP.

Enda arvates olen sellise ühes tükis veeseadme miinused siin juba välja toonud ja lisada pole rohkem midagi.
Uurisin saksa lehti ja ebayd ja need ühes tükis masinad toodetaksegi enamuses R134A gaasiga. Mõned isendid ka R407A baasil, aga neil puudus siis jälle roostevaba boiler.

Aga kuna teema pealkiri on odavamalt tarbevett, siis seda saab ikkagi mitmesüsteemse sooja vee boileri abil, ühendades sealt läbi väiksema õhk vesi pumba. Sooja tarbevett suuremas koguses saab meie kliimas ka päikesekollektoriga . Iseküsimus on tasuvusaeg.

Tasuvusaeg on üsna hea, kui ikkagi kasutada õhk-vesi soojuspumpa lisaks tarbevee tegemisele ka hoone kütteks.
Kuid kõik on kinni hinnas, millega õhk-vesi pumba või õhk-õhk pumba, millele juurde lisatud vee soojusvaheti kätte saab.

2korda2 kirjutas:Rokikas,
ikkagi, kust tekib majandusruumi (või mis iganes teise elumajas asuvasse ruumi) sellises koguses ÜLELIIGSET soojust, et sellega saaks piisaval hulgal vett soojaks?

Pakun välja et suvel (~3 kuud)aknast näiteks. Kütteperioodil suureneks küttearve loomulikult kuigivõrd.

rokikas kirjutas: Otse toaõhuga toimides venib tasuvusaeg väga pikaks. Tera odavamalt saab küll vee soojaks (pumbale kuluv elekter + suurenev küttekulu) aga vahe otseelektriga suht väike.
Mõtekas oleks see seade sellises majas kus kasutusel fres klapid ja sund väljatõmme. Seal õnnestuks väljuva õhu soojust mis muidu varestele läheks ära kasutada.

Tupsu kirjutas:Ega see +15 pole seal COP arvutamisel ilmaaasjata ära toodud. See sama kavalus , nagu kõik soojapumbad COP +7 kraadi juures.
Õhk Vesi isendite omapära on, et mida soojemale veele tuleb sooja juurde anda, seda kehvemaks läheb COP arv. Mida kõrgema temperatuuriga vett on vaja teha , seda rohkem kukub jällegi COP.

http://www.viessmann.ee/etc/medialib/in ... d%20GB.pdf Kus sa sellel seadmel seda kavaldamist näed. See "massin" on mõeldud töötama sisuliselt toatemperatuuril nii et see +15 on minuarvates vägagi sobiv temp copi väljatoomiseks. See millisel vee ja õhu temperatuuril see cop on saavutatud on seal konkreetselt välja toodud. Millise temperatuuriga on sinu majast ventilatsioonist lahkuv õhk .
Õues asuva välisosaga soojuspumbal ainult +7 juures copi näitamine tõesti kavaldus. Meil välisõhk ju -25 ja +25 vahel kõigub aasta lõikes. Õnneks mitmed kaupmehed on ka teistel temperatuuridel saavutatava copi välja toonud.

Tupsu kirjutas: Aga kuna teema pealkiri on odavamalt tarbevett, siis seda saab ikkagi mitmesüsteemse sooja vee boileri abil, ühendades sealt läbi väiksema õhk vesi pumba. Sooja tarbevett suuremas koguses saab meie kliimas ka päikesekollektoriga . Iseküsimus on tasuvusaeg.

Ja kui mitu kuud aastast saab reaalselt meie kliimas päikesekollektoriga suuremas koguses tarbevett.
Kui "puru poleks probleem" siis ma ka ei mõtleks tasuvusest. Laseks paigaldada näiteks maakütte ja kõik soojusega seotud mured oleks lahendatud. Või kasutaks kõigeks otseelektrit. Lihtne ja lollikindel.

Näiteks kui majas on ahjuküte + õhk-õhk soojuspump siis tuleb ju kuidagi saada ka sooja tarbevett. Otseelektriga kõige lihtsam aga miks mitte ka muid võimalusi uurida.
Näiteks kui vaadata selle foorumi kütteteemas algusaastatel räägitud jutte soojuspumpadest siis vägagi levinud oli suhtumine et need ei saa olla mingid "asised" asjad. Nii et uurida erinevaid võimalusi tasub minuarvates ikka.

Mina mõtlesin just, et sellise mänguasja saab endale osta see, kellel ei ole raha probleemiks.

Ütlen enda poolseks lõpetuseks, et mina ei ole tänaseni raatsinud ja planeerisin sama tööd tegema 24 markeeringuga uue LG inverteri välisosa koos siseosa elektroonikaga ja boilerisse pandud soojusvahetiga.

Seoses aga tööstusliku õhk-vesi pumba soetamise mõttega langes see variant ära. Kui õnn nüüd naeratab, siis jõuab ta lõpuks homme kohale ja saan uude aastasse minna 100 tonni vaesemalt.

Arvestades aga seda, et on võimalus paigutada veel teise korraliku roostevaba boileri süsteemi juurde ja panna nad siis tarbima programmkellaga ainult ööelektrit, siis alguseks on ka see kiire tasuvusajaga investeering odava sooja vee jaoks.
Värskelt soetatud boileri pildid http://tinyurl.com/3ylju3e

Tupsu kirjutas:Mina mõtlesin just, et sellise mänguasja saab endale osta see, kellel ei ole raha probleemiks.

Seoses aga tööstusliku õhk-vesi pumba soetamise mõttega langes see variant ära. Kui õnn nüüd naeratab, siis jõuab ta lõpuks homme kohale ja saan uude aastasse minna 100 tonni vaesemalt.
Arvestades aga seda, et on võimalus paigutada veel teise korraliku roostevaba boileri süsteemi juurde ja panna nad siis tarbima programmkellaga ainult ööelektrit, siis alguseks on ka see kiire tasuvusajaga investeering odava sooja vee jaoks.

Aga too palun oma investeeringu tasuvusarvutus välja.

Tupsu kirjutas: ......Arvestades aga seda, et on võimalus paigutada veel teise korraliku roostevaba boileri süsteemi juurde ja panna nad siis tarbima programmkellaga ainult ööelektrit, siis alguseks on ka see kiire tasuvusajaga investeering odava sooja vee jaoks.
.............................

ammu olen küsinud, et keegi näitaks arvutusega ära, millal õ-v pumba puhul on kasulikum odava elektriga öösel sooja varuks koguda või hoopis päeval parema CPO-ga kallimat elektrit kulutada?

Minu õhk-vesi pumba ostu soov ei lähtu tasuvus - vaid mugavusarvutustest. Kuna lihtsalt kellegi pole tahtmist ega aega kütmisega tegeleda, aga sooja armastame küll.

Võin julgelt öelda, et sellisel seadmel tasuvust arvestada on võimatu, sest pole veel teada tulevased remondi maksumused pärast garantiiaja lõppu ja kas üldse ongi midagi remontida. Plaatsoojusvahetiga pumbad on ka nii nahka lastud, et vahetada tuleb nii soojusvaheti, kui kompressor. (Sellisel juhul ei tasu remont ennast lihtsalt ära ).

Samuti on seadme enda eluiga intensiivsel koormusel liiga lühike ja moraalne vananemine liiga kiire, et praeguste elektrihindade juures saaks tasuvusest rääkida. Tasuvust saaks võrrelda vaid otse elektriküttega ja seda nagunii ei kasutaks.

Pelletid tulevad veel juurde ilmselt varuküttena, kuna ka see on rohkem mugavussüsteem, mis siiski vajab korrapäraselt puhastamist.

Praeguseni on maja ilusti soojas hoidnud õhk-õhk pumbad, mis siis hakkavad väiksemat koormust saama.

Kalvis kirjutas:Tasuvusaeg on üsna hea, kui ikkagi kasutada õhk-vesi soojuspumpa lisaks tarbevee tegemisele ka hoone kütteks.
Kuid kõik on kinni hinnas, millega õhk-vesi pumba või õhk-õhk pumba, millele juurde lisatud vee soojusvaheti kätte saab.

Milline näeb välja töötav õhk-õhk pumba lahendus, soojusvaheti ja soojavee boileri jaoks.

Momendil ei leia seda ülesse, oli müügil vaid kahes kohas, tehtud vist eestis ja üsna kallis arvestades tegelikku sisu. Kuid kokkuvõtteks sai siiski õhk-õhk pumbast odavalt õhk-vesi pumpa teha.

Nendest soojusvahetitest on ka tehtud (iseehitajad) ja see eelnev oli üsna selle spiraali sarnane.
http://www.sunheat.ee/?go=soojavahetid

Tupsu kirjutas:Mina mõtlesin just, et sellise mänguasja saab endale osta see, kellel ei ole raha probleemiks.

Tupsu kirjutas:Minu õhk-vesi pumba ostu soov ei lähtu tasuvus - vaid mugavusarvutustest. Kuna lihtsalt kellegi pole tahtmist ega aega kütmisega tegeleda, aga sooja armastame küll. Pelletid tulevad veel juurde ilmselt varuküttena, kuna ka see on rohkem mugavussüsteem, mis siiski vajab korrapäraselt puhastamist.
Praeguseni on maja ilusti soojas hoidnud õhk-õhk pumbad, mis siis hakkavad väiksemat koormust saama.

Kui hobi selline siis pole tõesti mõtet tasuvusest rääkida.

Selline spiraal ei sobi Õ-Õ soojapumbale soojusvahetiks.

See on vale ja selle eest sai hoiatatud.
Leidsin nüüd ülesse. Ainus saadaolev on siin:
http://www.soojuspumbad.com/uus/?leht=e ... ahuti_bk15

ajate siin inimesel pead sassi iqast jamaqa...kasutaqe ikka õiqet apparaatust odava sooja vee teqemiseks.

http://www.youtube.com./watch?v=yh_-DUK ... re=related

Neid "igiliikureid" ja "tundmatust kohast" energia ammutajaid netis palju näha. Siiani reaalsuses veel ei ole kohanud.

Kui soovid ikka vel katsetada, siis leidsin ebays poe

http://stores.ebay.de/KOST-EX-PUMPEN

Saadavad ka eestisse. Ja neil olemas masin, mille küttekeha on 1,5kw, boiler roostevaba , lisaspiraalga (saab kasutada k päikesekütet) Vee maht 300 liitrit.
Kasutab R410 gaasi, Toshiba kompressorit ja elektroonilist paisuventiili.

http://tinyurl.com/3xymvty

Kui õhk vesi pumpa ei oleks juba, siis sooja vee jaoks võibolla isegi valiksin sellise mudeli.

Meeleheitlikult just ei otsi aga lisainfo on ikka kasulik. Tänan igatahes.
Kuna mul saksa keelega ei ole just soojad suhted ja google tõlge korraldas paraja pudru ja kapsad siis ehk on sul silma jäänud sellest vidinast mõni inglis keelne leht.
Õue saab sellel vist kasutatud õhku juhtida (max 10 m.) aga kas saab ka vent süsteemi ühendada.
Kas see "kost-ex" on tootja või lihtsalt müüb teiste kaupu.

Veebipood
http://tinyurl.com/2f4xtar


tõlge inglise keelde google
http://tinyurl.com/2eefcs2

tõlge inglise keelde yahoo
http://tinyurl.com/2e9fecl

Tupsu kirjutas:Minu õhk-vesi pumba ostu soov ei lähtu tasuvus - vaid mugavusarvutustest. Kuna lihtsalt kellegi pole tahtmist ega aega kütmisega tegeleda, aga sooja armastame küll....

Mugavust ja madalat alginvesteeringut arvestades võiks siis ju aint otse-elektriga kütta. Enamus normaalseid inimesi ei hakka oma küttesüsteemides nende "tupsutamistega" 0,000 kohtade muutmiseks küll mitte miskit muutmata . Sest nad on NORMAALSED !

NORMAALSED PAHAD PÄEVAD kirjutas:Mugavust ja madalat alginvesteeringut arvestades võiks siis ju aint otse-elektriga kütta. Enamus normaalseid inimesi ei hakka oma küttesüsteemides nende "tupsutamistega" 0,000 kohtade muutmiseks küll mitte miskit muutmata . Sest nad on NORMAALSED !

Vastasin Sulle juba ka teises teemas ja lisan sama ka siia :

Kurvastada pole siin küll midagi. Elekter ja seda sooja tootmiseks kasutavad masinad on ja jäävad mugavuskütte seadmeteks.

Kas mugavuse puhul saab rääkida mingist tasuvusajast ? Pigem saab rääkida mugavusastmest.

Kahjuks aga lahkavad paljud siinsed teemad ka asjade tasuvusaega, mida mõnikord oleks parem mitte teha.

Toon näiteks teise kompressoritega masina- külmiku. Vaata linki ja kas selliste kappide komplkti puhul on vaja rääkida tasuvus või hoopis mugavusajast ? http://tinyurl.com/3a5jdw5

Tupsu kirjutas:

NORMAALSED PAHAD PÄEVAD kirjutas:Mugavust ja madalat alginvesteeringut arvestades võiks siis ju aint otse-elektriga kütta. Enamus normaalseid inimesi ei hakka oma küttesüsteemides nende "tupsutamistega" 0,000 kohtade muutmiseks küll mitte miskit muutmata . Sest nad on NORMAALSED !

Vastasin Sulle juba ka teises teemas ja lisan sama ka siia :

Kurvastada pole siin küll midagi. Elekter ja seda sooja tootmiseks kasutavad masinad on ja jäävad mugavuskütte seadmeteks.

Kas mugavuse puhul saab rääkida mingist tasuvusajast ? Pigem saab rääkida mugavusastmest.

Kahjuks aga lahkavad paljud siinsed teemad ka asjade tasuvusaega, mida mõnikord oleks parem mitte teha.

Toon näiteks teise kompressoritega masina- külmiku. Vaata linki ja kas selliste kappide komplkti puhul on vaja rääkida tasuvus või hoopis mugavusajast ? http://tinyurl.com/3a5jdw5

Sry, ei hakanud linki isegi vaatama, sest kui jutt mugavusest ja kindlustundest, siis Ebayst ja mujalt soodukatest kokkuaetud juppidest kompunnitud süsteem nii-kui-nii seda ei taga. Pole ka nii suurt aiamaad, nii-kui sinul, kuhu vanarauda ja netisoodukaid kokku vedada

Külaline kirjutas: Sry, ei hakanud linki isegi vaatama, sest kui jutt mugavusest ja kindlustundest, siis Ebayst ja mujalt soodukatest kokkuaetud juppidest kompunnitud süsteem nii-kui-nii seda ei taga. Pole ka nii suurt aiamaad, nii-kui sinul, kuhu vanarauda ja netisoodukaid kokku vedada

Ära vaata jah, muidu lähed veel ostma.

Külaline kirjutas:

Tupsu kirjutas:Minu õhk-vesi pumba ostu soov ei lähtu tasuvus - vaid mugavusarvutustest. ....

Mugavust ja madalat alginvesteeringut arvestades võiks siis ju aint otse-elektriga kütta. Enamus normaalseid inimesi ei hakka oma küttesüsteemides nende "tupsutamistega" 0,000 kohtade muutmiseks küll mitte miskit muutmata . Sest nad on NORMAALSED !

no siis mina olengi see, kes on "iseäranis mugav". Tegin 11 aastat tagasi vana maja remontides kõik otseelektri peale. Elekter on kõige lihtsamalt automatiseeritav, ehk siis kõige mugavam. Aga eks üks oluline põhjus oli ka just see madal alginvesteering - 11 aastat tagasi pangad ei toppinud igaühele raha vägisi ukse alt sisse - vastupidi - hoolega arvutasid, et ega laenu teenindamiseks üle 30% sissetulekust ei kuluks. Minu otseelektriküte maksis kokku 10 000 krooni (küttekaablid, termostaadid ja õliradikad. Ja 300 l boileri sain 100 krooniga vist ) õliküttesüsteem jäi kuhugi 100 000 kanti. Ning kas elekter mitte 30 senti/kWh polnud? Igatahes ei viitsinud ma aastaid isegi kilbis olevat programmkella ära ühendada, et öist veesoojendamist ja temperatuurialandusi kasutusele võtta (hilisem kella programmeerimine nihutas tarbimise struktuuri 3000 kWh aastas öise tariifi poole).
Seega mugavused olid mul täiega kohe olemas.. nüüd siis jääb üle ainult uusi investeeringuid teha (jälgides, et mugavustase ei langeks) ning energia(hinna) kokkuhoiu pealt saadavat tasuvusaega arvutada..
Üks oluline asi jäi omal ajal küll tegemata - ehkki vesiküttesüsteemi jaoks raha ei piisanud, tulnuks I korruse betoonpõrandasse põrandaküttetoru ise sisse valada... siis oleks praegused ja tulevikuvõimalused avaramad. Vahepeal ilmus naaberkrundile gaasitrass ja igasugu uued ja huvitavad küttesüsteemid on välja ilmunud.