Ehitusfoorum

See madal pealevoolu temperatuur on ka lamba pakutud variandil täpselt sama probleemne. Midagi pole teha, soojuspumba kapriisid.
Tupsu, ise tead, kas soovid, kuid kukalt paneb kindlasti sügama, et tarbevesi on suure energiavajadusega. Seega suur sääst rahakotile.

Iseenesest on ju madal keskkküttevee temperatuur hea ka puukatla akupaagile. Madalama temperatuuriga keskküttevett jsaab akupaagist kauem kokku segada.

Saan alati panna sinna soojapumba 650 liitrisesse paaki mõne odavama soojusvaheti, mis 15cm avast veel läbi mahub ja läbi selle siis lasta sooja vett boileri sisendisse ja boileris siis elektriga edasi kuumaks tarbeveeks teha. Seal on 2 luuki ja üks neist täitsa vaba veel hetkel .

Samas on praegune boiler 300 liitrit ( täna täitsin ja koos välja lastava õhuga sain koguni 320 liitrit veemõõtja järgi.
See 300 liitrit võimalik sees oleva 6kw tenniga 8 ööelektri tunniga soojaks saada ja siis järgmist ööd ootama jääda.
Ja suurest ahnusest sai teine selline boiler veel ostast muretsetud. Müüja arvates 200 liitrit, hetkel on sõbra juures Tartus ja ise olen seda näinud ainult piltide pealt.

500-600 liitrit sooja vett on maa ja ilm. Võib päris suure vanni muretseda ja ikka on veel vett.

Iseenesest on ju madal keskkküttevee temperatuur hea ka puukatla akupaagile. Madalama temperatuuriga keskküttevett jsaab akupaagist kauem kokku segada.

See väide ei ole õige. Akupaak salvestab seda rohkem energiat, mida kõrgem on temperatuur, seega jätkub kauem segamiseks just kõrgema temperatuuriga vett.

Kalvis kirjutas:

Iseenesest on ju madal keskkküttevee temperatuur hea ka puukatla akupaagile. Madalama temperatuuriga keskküttevett jsaab akupaagist kauem kokku segada.

See väide ei ole õige. Akupaak salvestab seda rohkem energiat, mida kõrgem on temperatuur, seega jätkub kauem segamiseks just kõrgema temperatuuriga vett.

Jälle on must valesti aru saadud.

Mõte oli selles, et kui radiaatorites ringlev vesi on madalama temperatuuriga, jätkub akupaagist vett kauem juurde segamiseks.
Akupaagis katla taga on ta siis temperatuurilt selline, nagu pärast kütmise lõpetamist jäi. Selleks peab muidugi akupaagid (antud juhul 3tk ) omavahel kokku saama ja siis vee sinna kuidagi veel kihistuma saada.
Ilmselt on see kavalam teha elektrooniliste klappidega, et kui paak saab ikka " kõrge temperatuuriga vett täis" , siis läheb salvestamine järgmisele paagile.

Täpne teostus tuleb veel välja mõelda.
Aga see on juba katla ühendamise teema.

Nende klappidega ajad asja mõttetult kalliks. Tee nö kolmetoru süsteem, kus paaid paned kõrvuti, pealevoolu toru viid viimase paagi juurde, sealt väljavõte viimasele paagile, siis väljavõte keskmisel ja siis väljavõte esimesele. Tagasivoolud aga vastupidi. Siis on kõik kontuurid hüdrauliliselt ühepikkusega ja ei teki tasakaalustamisega probleemi.

Kuid see kauem segamise jutt on väär, sest akupaagist kulub vee energiat täpselt niipalju kui on vaja maja soojakadude tasakaalustamiseks. Kuidas seda teed, kas suure koguse külmema veega või väikse koguse kuumemaga on küttesüsteemi ülesehituse projekteerija ülesanne või kasutaja tellimus. Kauaks akupaaki vett jätkub sõltub vaid maja soojakadudest ja akupaagi vee temperatuurist. Kui akupaagis on vesi kihistunud siis ta ei salvesta maksimaalset kogust võimalikust, vaid tuleb võtta integraal. Kuumemat vett lihtsalt jätkub kauemaks ajaks.

lammas ütles ühe tähtsa asja ära tasakaalustamise osas, mida ma olen siin korduvalt toonitanud kuid ikka ja jälle ilmub välja mõni tarkpea, kes tahab vastupidi teha, et pärast nöök oleks tasakaalustamisega. Kõige narrim ongi, et tüüpehitajad teevad just valepidi, kuid nemad tavaliselt ei tasakaalusta.

Kalvis kirjutas:Kuid see kauem segamise jutt on väär, ...

Vaidleksin vastu, sest kui sul on radiaatorid projekteeritud temperatuurile 70/60 või teisel juhul 45/35 siis küttes akupaagi temperaatuuri 95 kraadile on sul ju ühelpuhul reaalselt kasutatav soojuse delta 25 kraadi ja teisel juhul 50 kraadi.
Vahe on olemas.

Selge see et hiljem tuleb esialgse temperatuuri taastamiseks tugevamalt kütta, kuid akupaagi ressurss on siiski suurem.

joekas kirjutas:

Kalvis kirjutas:Kuid see kauem segamise jutt on väär, ...

Vaidleksin vastu, sest kui sul on radiaatorid projekteeritud temperatuurile 70/60 või teisel juhul 45/35 siis küttes akupaagi temperaatuuri 95 kraadile on sul ju ühelpuhul reaalselt kasutatav soojuse delta 25 kraadi ja teisel juhul 50 kraadi.
Vahe on olemas.

Selge see et hiljem tuleb esialgse temperatuuri taastamiseks tugevamalt kütta, kuid akupaagi ressurss on siiski suurem.

Aga võta arvesse ka tagastuva vee temperatuure ja arvuta siis. Ühel juhul on temperatuur 60 kraadi, teisel juhul 35 kraadi

Kõik on muidugi kinni maja soojakaos, aga minul on veel toetavaks süsteemiks õhk-õhk pumbad. (Kokku umbes 25kw max. võimsusega) Praegu hoian ma nendega maja soojas, kui kaminat ka juurde kütan.

Ehk siis, kui õhk vesi ei suuda tagada toas soovitud temperatuuri, tunnevad temperatuuri languse ära õhk-õhk pumbad ja kütavad seda jagu juurde.
See toimiks ka siis, kui akupaagist enam sooja kätte ei saa.

Seega ei pea ma nii jäigalt kinni olema ainult maja soojakadudes, sest soojust andvaid seadmeid on mitu.

Tasakaalustamine on muidugi tore asi, aga pole kahjuks õrna aimugi, kidas see käib. Eks ma siis foorumist loe, kui selleks terve vaba päeva suudan leida.

Samas ehitati vene ajal isevoolu süsteeme ja mingit erilist tasakaalustamist seal ei tehtud. Torud läksid aga peenemaks ja mõnda lõppradikat piirati vahel kraaniga.
Ning sellistes majades olid toad soojad.

Minul on siin veel mingi eriti nõme süsteem, kus radikatesse sisse ja välja läheb vesi üks ühest ja teine teisest alumisest otsast. Ja isegi see toimis veel eelmine talv ilusti.

Tupsu kirjutas: Samas ehitati vene ajal isevoolu süsteeme ja mingit erilist tasakaalustamist seal ei tehtud. Torud läksid aga peenemaks ja mõnda lõppradikat piirati vahel kraaniga.
Ning sellistes majades olid toad soojad.

Ära ole nii kindel midagi, et majad soojad olid. Tegemist oli/on pideva ülekütmisega. Ei mingit ruumide kaupa reguleerimist. Praegu on vist isegi olemas suure läbimõõduga termostaatventiilid, millega saab vähegi reguleerida. Vene ajal ei maksnud ju õli suurt miskit, paljudel oli küte niisama kokku varastatud.
Isevoolsel ühetoru süsteemil vist peabki samal korrusel olevad radikad ühendama alt, sest muidu ei oleks tsirkulatsiooni edasi. Viimasesse radikasse võib sisse minna ülevalt.

Joekas, seda erinevust ma sinu jutus ei leidnud. Külmema pealejooksul annab radikas kas vähem võimsust välja või tuleb radikate pindala suurendada. Kui pealejooks on kuumem siis kas termostaadid või muu reguleerimise süsteem hakkab pealejooksu piirama niimoodi, et radika soojusväljastus väheneb. See ongi radiaatorkütte probleem, kui tahetakse sinna mingit soojuspumpa juurde panna. Kui ümber ehitada ei viitsi, saad selle mis on. Võibolla koos toas külmetamisega.

Kas külmema tagasijooksu akupaaki sattumise vältimiseks oleks parem teha süsteem 4T segamiskraaniga ?

Milline oleks sellisel juhul optimaalne kraani mõõt ?

Kas Danfoss HRB 4 , 32mm sobiks ? http://hiti.danfoss.com/PCMPDF/ED97J502_HRB.pdf

Sattus selline kodus pihku, aga kas ta liiga suureks ei jää ?

Sain aru, et Tupsu kavatseb radiaatorid lähitulevikus ümbervahetada. Mõistlik oleks sellisel jugul kohe dimensioneerida radiaatorid madalale kütteveele (suure pinnaga radiaatorid) näiteks 45/35. Sellisel juhul suudab akupaak ka siis, kui temperatuur on langenud 50 kraadini, maja veel soojana hoida.
Kui on aga väiksed radiaatorid, siis nendele on ju vaja sama väljundvõimsuse saavutamiseks kõrgema temperatuuriga vett, näiteks 70 kraadi.
Kui akupaagis oleva vee temperatuur on 50, siis ei sega sellest ju mingi valemiga kokku 70 kraadist vett

45/35 ja 70/60 küttegraafikule arvestatud radiaatoritel on loomulikult erinevad ka tagasivoolu temperatuurid, seda on ju ka tähistusest näha aga ma ei saa aru Lamba soovitusest mul midagi uuesti arvutada

joekas kirjutas: 45/35 ja 70/60 küttegraafikule arvestatud radiaatoritel on loomulikult erinevad ka tagasivoolu temperatuurid, seda on ju ka tähistusest näha aga ma ei saa aru Lamba soovitusest mul midagi uuesti arvutada

Lihtsalt arvuta, kui paak on oletame et 1 m3, vooluhulk 1 m3/h, siis, milline on tunni aja pärast paagi keskmine temperatuur, kui algtemperatuur oli 95 kraadi??? Ühel juhul on tagastuv 60, teisel juhul 35.
Nii, see väga lihtne. Aga mine siit nüüd edasi. Kui radiaatorisse minev temperatuur on juba madalam kui nö projekteeritud graafik. Siis hakkab maja jahtuma. Olen sellega nõus. Aga milline on radikaatori soojusväljastus graafiku 70/60 korral, kui radiaatorisse siseneb 60 kraadine vesi, 50 kraadine jne. Seda sinnamaani, kui radiaatorisse mineva vee temperatuur on võrdne toatemperatuuriga.
Tegelikkuses ei kasutatata ka 70/60 graafikut. Standardijärgne graafik uute hoonete radiaatorküttesüsteemidele on 70/50. Sellega väheneb võrreldes 70/60 graafikuga vooluhulk 2x.

lammas kirjutas: Lihtsalt arvuta, kui paak on oletame et 1 m3, vooluhulk 1 m3/h, siis, milline on tunni aja pärast paagi keskmine temperatuur, kui algtemperatuur oli 95 kraadi??? Ühel juhul on tagastuv 60, teisel juhul 35.

Ma kardan, et nikastan ennast selle arvutusega ära
Tegelt antud arvutuskäiku polegi ju mõtet teha, kuna akupaaki läbivad vooluhulgad on nendel radikatüüpidel erinevad.