Ehitusfoorum

stupiduser kirjutas:...Võtame sellise näite valudetailide valamise kohta.
Muidu hoolikas pottsepp vooderdab vormi kilega ja segab valumassi vastavalt retseptile...

Ära võta seda näidet. Retseptis on õeldud, et kilet ei tohi vormi panna.
Vaata mingi muu näide, kui seda ikka vaja on.

Õige vastus!

Just!

Esmapilgul laisk pottsepp talitab õigemini ja magab kah südamerahuga pärast, eriti kui teab, et ta õigesti tegi.
Muidu hoolikas pottsepp talitab tegelikult valesti (mis ei ole üldse seotud veeimavusega vaid hoopis liig sileda pinnaga kui õigesti mäletan). Tõsi küll, magab ta samuti südamerahuga, vaatamata oma väärale käitumisele.

Seega on minu jaoks see traadiga sidumise teema ikka veel õhus, vaatamata sellele, et hoolsate pottseppade ahjud vaatamata traadi kasutamisele laiali ei lähe.

See õpetus seal kotil on neile, kes võivad selle valumassi kilesse keerata ja sinna ka rahus jätta. Iga betoon vajab (olen õppinud ) kivistumiseks niiskust, mis sealt kivistumise käigus eemaldub, jättes sinna tühemikud. Kui teha lurr, mis vormi ka ära märgab, siis jääb neid tühemikke sinna ebotstarbeliselt rohkem.Vormi täitmise käigus tuleb betoonist välja vibreerida ka õhk samal põhjusel, tühimike tekkimise vältimise põhjusel. Hullem veel kui vee üleliigsus on betoonile vee ülevähesus. Kuivalt betoon ei kivistu ...ei tihene jne.

Kuna klambrid paisuvad kuni 0,1 mm erinevalt tellisest, siis sellega on tõestatud , et nad paisuvad "mõistuse" piires ja ahju ei lõhu. Ei lõhu Tulikivi ei lõhu telliskivi. Keegi ei topi klambreid koldeseina ja keegi ei uuri ka seal olevaid pragusi.
Kui tuhande kroonise ruuduhinnaga plaatide vuuki või viimistluskrohvi tekib juuspeen pragu, siis klient ei jäta seda ütlemata.... Kas punase müüriga on samuti?

kena köik

Väike vahekokkuvõte: traadiga sidumine (traadi umbes 0.1 mm suurem paisumine võrreldes tellisega) ahju lõhkuda ei tohiks kuid peaks ära hoidma suurte pragude (suurusjärgus 1 mm) tekke.

Kas kellegil on vastuväiteid?

Juhan, ae!

PS Motamees, kas Sul on Sinu teemas olevast fleimist kõrini? Praegu oleks teemas loogiline katkestus ja võiksin oma teemas jätkata...

edit:typo

Jätka kus soovid....aga palun jäta Juhan rahule

Oleks vist jah öige aeg teha nende kivide sidumise ja metalli paisumise (see 0,1 mm on kivipuru nihiku vahel ju, mida te sääl ahjul tolereerite) kohta eraldi teema ning siit: cut-paste

Edit: Tehtigi eraldi teema.

Võiks olla jah eraldi teema, sest neid lagunenud ahjusid kohtab iga kuu ja kui keegi oskab paremini teha, siis oleks see kaunis tegu . Hea näide traatimise kasuks on mu oma pliita mis on juba aastaid kasutusel olnud . Pole ühtegi pragu tulnud, välja arvatud ülemine rida, kuhu ei pannud traati, sest arvasin, et ääreraud seob niigi ... aga läks juba paari kütmisega praguliseks ja tuleb lahti võtta.
Kui aga metall paisuks tõesti kividest meeletult rohkem, siis peaksid plekist voodriga ahjud kõik laiali olema juba aga nii palju kui ma neid lammutand olen, on ikka enamasti plekk ja kivid koos ilusti saviga, ometi plekk paisub tunduvalt rohkem kui kivid ja seega ei tee ka traat ahjus mingit kahju, kasu on aga käega katsutav.

Aga kui te just 0,1 mm täpsuseks lähete siis ... mis istuga sa selle varda kiviaukudesse paned?
lötkuga (puuritud auk natukse suurem kui varda läbimööt), liugist (vajutad käega sisse, seda nagu maru raske saavutada augu ette puurimise näol) vöi pingist (pead örnalt sisse koputama, see vast kivile köige rohkem tervistkahjustav)

Ma olen kasutand aukudes väikeseid naelu ja traadi ümber nende sidunud.Tähtsamates kohtades on igal kivil kaks naela, mujal aga sõidab traat lihtsalt üle kivide ja kinnitub rea nurkadest ja keskelt .Augud aga on väikese loksuga muidugi. Ahju taga, kus ei ole nähtavaid pindu, on väga lihtne panna püsti traadist vardad ja ridade traadid ümber nende keerata.Nii tehti ka vanadel reheahjudel .

Ma julgestan klambritega eelkõige nõrgemaid kohti, ukse all, üleval, kuumemad ja konstruilt nõrgemad kohad. Kui teebki liigutuse ära, siis tõenäoliselt jääb see mikrokaks. Sisu ja välismüüri ma küll sidunud pole. Seal ju liikumine ikka oluliselt rohkem kui mikromill. A äkki ei kipu ka laamendama. Klambrid painutan 3,5mm naelast ja paigaldan, kas kohe(eelnevalt puuritud augud) või hiljem peale tahenemist paraja pingega. Kive niisutan ka, kui on vajadust, aga mitte hullumoodi. Oleneb ilmast partiist temperatuurist jms. Kaminahjul olen seest ka ikka sidunud. Keelering või siis kui ilgelt väike kolle ja kivide loomulik siduvus kehva.
Mis ahju lõhkikütmisesse puutub, siis seda annab ikka lihtsalt korraldada ju. Üks poolearune kütja ja olemas. Olgu see siis täis traati ja klambreid pottahi või tellis. Liiga teed ikka.
Plekikas püsib hästi koos ning ei näita välja ja looduskiviga vuugivabad ahjud jms ei näita ka ju välja, mis on hea, kui mõra on mingi mikrokas. Mõistlik oleks teha ahi arvestades kõige hullemaga. Et saaks ikka magada jne. Külm ründab, ahjud saavad valu nii mis kole.

Igati loogiline ja kaasaegne toimetamine sul, Raga.
Ma soovitaks aga naelad seina peksta ja ahjude jaoks osta Poekarlalt väike kera 3 mm tsinktraati. Lõikad sealt otsast, nagu just vajalik pikkus saab tarviline olema.
Sise- ja väliskihi sidumine toimub siin teemas vaid Unibuild tüüpi ahju külgkanali erinevate kihtide fikseerimiseks ja need võimaldavad ka väikest vertikaalset nihet. Teadusevärk...noh

kena köik

See on õige pealkirjaga teema, kuhu oma kunagine kogemus sisse trükkida.
Selgitav osa:
Oli meil kunagi kodus pottidest tehtud soemüür. Pottpliita olin ma juba ammu oma tarkusest ära lõhkunud ja asemele pannud Pioneeri. Selle taga oli terve maja keskküte. Kütsime kivisõega, nagu Nõukogude kodanikule kohane. See kütmine on omaette "ooper" aga alla sai vistaud kühvliga ikke hea ports korraga. Siis see süsi vindus seal nati aega ja ajas kollast läbu korstnast välja. See kollane oli põlev gaas, mis ei olnud veel põlemiskõlbulik. Kuumuse suurenedes see lõpuks plahvatas. Plahvatus ei olnud tugev aga siiski popsakas käis. See oli selle põlemisprotsessi üks osa.

Point:
Ükskord tulin väljast töölt ja olin külmetanud. Kena ju toetuda vastu sooja seina ja ennast soojendada. Muidugi oli eelnevalt lisatud koldesse kütust. Veidi aja möödudes käis jälle tuttav popsakas ja keegi oleks nagu lükanud mind seljatagant. Mõtlesin siis seal ennast soendades. Lükkaja sai olla ainult soemüüri sein, mis deformeerus surve tagajärjel. Kontrollisin seda tõuget mitmeid kordi ja nii oligi. Soe sein seisis koos ainult tänu plekiklambritele.

Järeldus:
Kui poleks kasutatud plekilambreid, siis oleks soemüüri tagakülg olnud juba ammu põrandal laiali. Kindlasti ei mõelnud klambrite panija sellise situatsiooni peale, kui klambreid pani.
Kust me teame, et meie pandud klambrid ei päästa mingil hetkel ka meie au. Me lihtsalt ei oska kõiki situatsioone ette näha.

See ei olnud MUINASJUTT.

Ma olen püüdnud toonitada, et jätaks pottahju mängust välja, see on hoopis teine teema.
Paigaldustehnoloogia on põhimõtteliselt erinev.
Arvan ma...

Aga noh, "ülevindikeeratudnäitena" võib-olla isegi on sobilik...

stupiduser kirjutas:...Aga noh, "ülevindikeeratudnäitena" võib-olla isegi on sobilik...

Vint võib ju maha keeratud olla, aga järeldused olid ju ka.

motamees kirjutas:...Kust me teame, et meie pandud klambrid ei päästa mingil hetkel ka meie au. Me lihtsalt ei oska kõiki situatsioone ette näha...

Ma panen mahakeeratud vindi asemele uue poldi ja elu läeb edasi.

Ma jään ikka selle juurde , et pottahi ja tellisahi, ühed ahjud mõlemad. Ei maksa neid üldsegimitte tehniliselt ehituselt lahterdada või koguni vastandada .

kaminahi kirjutas:Ma jään ikka selle juurde , et pottahi ja tellisahi, ühed ahjud mõlemad. Ei maksa neid üldsegimitte tehniliselt ehituselt lahterdada või koguni vastandada .

Mina arvan sellegipoolest, et tellis- ja pottahju ehitamise tehnoloogia on vägagi erinevad.
Seega võib neid küll erinevatesse lahtritesse paigutada või isegi vastandada.

Praeguses arenguetapis olen veendunud, et ahi peab oleme ehitatud selliselt, et ta ilma seguta koos püsiks.
Sellest vaatevinklist puudub pottahjul minu arvates alternatiiv klambritele.

motamees kirjutas:Soe sein seisis koos ainult tänu plekiklambritele.

Järeldus:
Kui poleks kasutatud plekilambreid, siis oleks soemüüri tagakülg olnud juba ammu põrandal laiali. Kindlasti ei mõelnud klambrite panija sellise situatsiooni peale, kui klambreid pani.

Klambrite panija mõtles selle peale, et ahi tavaekspluatatsiooni käigus koos püsiks


Minu ettepanek oleks endiselt, mitte segada omavahel tellis- ja pottahju sidumist kuna nad on tehnoloogialt piisavalt erinevad.

Kui mööda Eestimaad ringi liikuda, siis näeb jälle ahjusi ja nende ehitajaid kes ka lõhkise ahju juures sama kinnitavad nagu sina. Kõvemad suurmeistrid on lausa pottahjud ilma klambri kuluta lappinud ja perenaise ülekütmise süüks ajanud kõik järgnenu
Olen toonud korduvalt näiteks iseenda käekestega laotud väikese nurgaahju oma sauna eesruumis, mis on kannatanud välja temperatuurikõikumised, mida olen katsetuseks korraldanud. Külmunud ahju olen korduvalt kütnud nii palavaks, et ligigi minna ei tohi, rääkimata käega katsumisest. Lapi need 85-sed kivid kuidas tahad, no ei oleks see ilma klambriteta juba ammu enam terve ja pragudeta.

Lepin siiski kõigi eriarvamustega aga no ahi, ahi peab terve olema. Selleks ei pea talla aga ka mitte 4000 kroonist plekk-kesta ümber sättima. ja ka pottahi ei seisa koos vaid klambrite toel.

kena köik

Minu eelnev postitus oli mõeldud eelkõige selgitamaks, miks pottahju klambrite teemat ei maksaks segada tellisahju traadiga sidumise teemasse

See, et keegi on püüdnud pottahju ilma klambriteta teha on minu jaoks veidi kummaline kuulda.
Aga eks see ole minu asjatundmatuse ja piiratud fantaasia süü

PS mina sain sidumise usku pööratud ja ostsin eile üsna defitsiitseks osutunud 3 mm traadi ära
Tere tulemast klubisse, exole

Liiga kergesti andsid end ära rääkida

tahaks kohe teada, mida Meelis sellisest käitumisest arvab

kena köik

Meelis arvaku mida tahab. Elu läheb edasi ja töö vajab tegemist. Hetkel käsil kaminahi Aseri pastoraale kiviga. Mis on pealt lohkus+mingid nublud=päris hea siduvus?! Igatahes seguks on värvi jms tõttu rammusam punakas savikrohv, millele lisasin ka veerand pange halli savi= pruunikas segu. Fraktsioon kuni 4 mm oli vist. Hundinuia kiud ka sees. Et ma arvan, et see peaks niisama juba päris tugev olema (ilma tsemendita) naeltega sidumist eriti ehk ei vajagi, kuigi uksepealse ringile kasutasin traati+naela esimest korda. Eks näis kas pida. Kaminahi, kle kaua reaalselt kütab (välismüür lappi+servi sisu) kaminahju soojaks. Kaetud kuni paarisendise looduskiviga. Kogu teema ülessoojenemine vast ligi 3 norm portsuga, aga kui juba optimaalne temp kätte saadud, et kui suure portsuga ja ajaga siis on võimalik hakkama saada. Korralikult soojustatud majas regulaarsel kütmisel. Ilgelt jama on ikka, kui korteris elad.

raga kirjutas:Kaminahi, kle kaua reaalselt kütab (välismüür lappi+servi sisu) kaminahju soojaks.

Servikivi kolle pidi kliendi petmine olema.

No see on küll jama kui sisu on servi ja välisvooder lappi kivi.Kindlasti laguneb see sisu varsti ära kui sa niipalju kütad ,et väliskiht soojaks läheks.Traadi asi on nii,kui sisu on täis lappikivist ja välisvooder auk lappikivist siis ei ole küll vaja traati (klambreid).Mõnes kohas (luukide peal) ainult oleks hea.Selge see ,et igat ahju on võimalik puruks kütta.

Mis te arvate, et ma hakkan teid vägisi veenma, et ainult mina õigesti teen
Aga vaadake maailmas ringi....

virgor kirjutas:No see on küll jama kui sisu on servi ja välisvooder lappi kivi.Kindlasti laguneb see sisu varsti ära kui sa niipalju kütad ,et väliskiht soojaks läheks.Traadi asi on nii,kui sisu on täis lappikivist ja välisvooder auk lappikivist siis ei ole küll vaja traati (klambreid).Mõnes kohas (luukide peal) ainult oleks hea.Selge see ,et igat ahju on võimalik puruks kütta.

Tule küta mul üks ahi puruks

Ma väljendasin end vähe võssa, sry! Kolle on loomulikult lappi ja koonuses ja küljekanalitega. Välissein pastorale, küljekanali põsed servi, sisu ehk kolle ikka lappi. Unibuildi kolde sarnane, mis on igati vinge mu arust-mugav effektiivne jne. Sellega seoses peaks vist tõsiselt mõtlema teemantlõikuriga pingi ostmisele. Muud lõiked lihtsamad ja relakatest pääsu pole anyway. Siin vist juba lendasid mingid lingid lõikuritest, aga siin lõunas on valik hõre ja pikalt järgi ei viitsi mitte sõita. Viimati uurisin tartu stokkeris mingit, mis tundus lahja nõrk ja 7000.- vist. See oli paar aastat tagasi.Hiljuti käisin, siis polnud seal ühtegi.