Ehitusfoorum

Tupsu kirjutas:
Minu poolest võid kõik oma naise köögis olevad kodumasinad ka koduse põhivarana arvele võtta ja samuti tasuvusaega praeahjul ja elektripliidil arvestada.
Elektrikulu arvestus on seal ju imelihtne, pane ainult voolumõõtja vahele. Veel parem, kasuta olemasolevat, aga pliidi kasutamisel lülita kõik muud tarbijad kodus välja.

Praeahju ja elektripliidil isegi võiks tasuvusaeg arvestada kui osta uus... Silmas pidades, et uus peaks vähem voolu võtma ja kulusid vähendama

ehk siis vana võttis 500 kr kuus, uus maksab 5000 kr aga hakkab võtma 250 kr kuus

Külaline kirjutas: Praeahju ja elektripliidil isegi võiks tasuvusaeg arvestada kui osta uus... Silmas pidades, et uus peaks vähem voolu võtma ja kulusid vähendama

ehk siis vana võttis 500 kr kuus, uus maksab 5000 kr aga hakkab võtma 250 kr kuus

Miks see uus praeahi vähem peaks võtma ? Ei ole veel ühtegi A klasssi energiatarbimisega praeahju kohanud.
Või paned talle siis lisasoojustuse ümber, et vähem sooja välja annaks ja rohkem sooja praeni jõuaks?

Sellisel juhul tuleks ka paar aastat vana plasma televiisor välja vahetada energisäästlikuma LED taustavalgustusega isendi vastu.
Ikkagi 100W tunnis kokkuhoidu. Ütleme 8000 tundi vaatamist ja 800kw kokkuhoidu. Korrutad 1,30 eek saad kokkuhoiu tervelt 1040 eek 3 aastase kasutusaja kohta. Iga päev ligi 8 tundi.

Aga hinnavahe ostes on tal tublisti suurem. Järelikult ei tasu ära see vahetus.

Ostad aga 21" kineskoopteleri tarbimisega 85W tunnis ja saad kokkuhoiu missuguse.
65W iga tunni kohta, mis teda rohkem voolu tarbiva LED isendi asemel vaatad.
Vaatad 2000 tundi ja ongi soetamismaksumus nullis. Rohkem see kineskooptelekas ka ilmselt vastu ei pea , nii pole ka jääkväärtust.

Kui kasutad aga plasma teleka asemel, hoiad tunnnis juba 165 w kokku. 1000 tundi, 1650W , korrutad 1,3 ja oled juba omadega plussis, sest ostuhind oli kokkuhoiust väiksem. Teleka saad ka 50 .- ek eest maha müüa.

Ja kui kasutad veel kallist ühetariifset elektrit, saavutad kokkuhoiu veel kiiremini.
Ja kui see eesti viletsus peaks veel elektri hinda tõstma, on kokkuhoid veel kiirem tulema.

Kas ikka saab ja on vaja kõik tasuvusaja peale välja arvestada ?

Nalja nabani. A klassi ja D klassi elektripliidi erinevus on sama kui ioonküttel ja elektriradikatel tubades. suht hiljuti oli inimesel sama võrdlus, et tahtis kütte osas kokkuhoidu, maja oli 100% ioonküttel, vahetas kõik hõõglambid säästukate vastu ja imestas, et kokkuhoid puudus. Sama tegelane vahetas ka omal D klassi elektripliidi A oma vastu ja jälle totaalne kamm, sama toidu tegemisele kulus ikka sama palju elektrit. Tegu oli naisterahvaga.

Ka negatiivse tulemusega (tasuvus puudub) tasuvusarvutus on arvutus. Ehk tasuvus on liiga pikk (suur investeering,väike tulem) või tulem puudub ...või on negatiivne (suureneb kulu). Võrrelda saab ainult võrdsetel tingimustel. Köögil on ilmselt ka vahe esteetilises ning funktsionaalses väärtuses (neid asju rahasse on üsna raske panna)
ja inimene hindabki subjektiivselt (kas kulutus tasub või ei).
Ka küttesüsteemis on selliseid elemente, mille hindamine on osaliselt subjektiivne (radiaatorite kuju ja viimistlus näiteks). Või olete nõus andma välja raha kullast seinasiseste torude ja kõrgläikega katla viimistluse eest (võrreldes siis tavapärastega). Tasuvus ei ole ju oluline? Ma eeldan et räägime praktilisusest, mitte kunstist või millegi pikendamisest raha abil.

Tupsu kirjutas: Kas ikka saab ja on vaja kõik tasuvusaja peale välja arvestada ?

Kui räägime küttesüsteemi valimisest siis iga mõtlev inimene seda ilmselt siiski peaks tegema. Kui seda ei pea oluliseks siis on minuarvates ainult kaks valikut -
1. Kui oluline on ainult soe tuba ning "elava" tule olemasolu igapäevaselt toas siis tuleb tellida suurte klaasustega kaminahjud ning nautida igapäevast kütmist. + saab endale kinnitada et tegemist "rohelise" küttesüsteemiga.
2. Kui oluline on soe tuba ja mugavus siis puhas elektriküte. Mitte midagi ei pea tegema peale arvete maksmise. Ilmselt üks lollikindlamaid küttesüsteeme.

Kui igapäevane ahjukütmine ja sellega seonduv ei meeldi siis jääb ilmselt see küttesüsteem mängust välja.
Kui ei meeldi elektriküttega kaasnevad suht suured jooksvad kulud siis tuleb mängu rahaline mõõde ja sellega koos ka tasuvus.
Loomulikult kui raha kukub taevast ja tasuvusarvutuse tagajärjel võimaliku "ülejäägiga" midagi peale ei oska hakata siis pole tõesti mõtet midagi arvestada vaid tuleb kogu raha kulutada.

Pliidid on tõesti tehnoloogiliselt edasi arenenud, aga eraldi seisvad ahjud kasutavad soojendamiseks ju endiselt küttekeha, kuigi osa võimaldavad ka kombineerimist mikrolainete ja/või konvektsiooniga.

Samas on müügil ka väga palju disainradiaatoreid, kroomitud radikatermostaate ja neil kindlasti ei saa rääkida tasuvusajast.

Tekkis küsimus, kas raadio teel juhitavad elektrilised radikatermostaadid koos puutetundliku ekraaniga on tasuvusaja poolest mõistlikud ?
Maksab kobedam stardipakett nelja termostaadiga üle 500 euri, millal oleks sellise asja tasuvusaeg, kui kogu maja radikatele termostaadid osta.
Kui juba üks termostaat on 80 eur ringis ja vahetada tuleb millalgi ka kalleid patareisid, kas siis tehtud kulutus ennast kunagi ka ära tasub või jääb ainult mulje kokkuhoiust...

Sama meelt olen õhk vesi pumpade puhul, tasuvusaeg, kui seda üldse on on väga pikk, aga rääkida saab ka mugavusest nagu siis köögi puhul toodi näiteks

Imelik kirjutas:: Köögil on ilmselt ka vahe esteetilises ning funktsionaalses väärtuses (neid asju rahasse on üsna raske panna)
ja inimene hindabki subjektiivselt (kas kulutus tasub või ei).
Ka küttesüsteemis on selliseid elemente, mille hindamine on osaliselt subjektiivne (radiaatorite kuju ja viimistlus näiteks). ....

Kallid "säästvad tooted" tasuvad ära ainult pideva ekspluatatsiooniga maksimumi lähedastes tingimustes.
Tavaliselt on siis ka seadme eluiga kõige lühem.
Mersu on hea auto, aga 3 aasta vanust 700 000 km läbi sõitnud taksot siiski ei tahaks.
Kindlasti on sellisel juhul eelmisel omanikul olnud tasuv investeering, aga kas ka järgmisel omanikul.

Kõige tasuvam on minu meelest toode, mis toimetab enamuse oma ajast ise ilma inimese poolse vahelesegamiseta ja vajab vähe omaniku tähelepanu.
Kindlasti kuulub sinna klassi ka korraliku tootja Õhk Vesi soojapump ja paljud maasoojuspumbad.

Kes tahab aga ise katsetada, ehitada ja remontida -siis võib võtta ka odavama seadme kindla tasuvusajaga.

Tupsu kirjutas: Sama meelt olen õhk vesi pumpade puhul, tasuvusaeg, kui seda üldse on on väga pikk,

Üksikut toodet ei saa hinnata tasuv või ei. Õigemini saab küll aga siis ainus näitaja tuba soe - tasuv, tuba külm - ei olnud tasuv.
Tasuvusaega arvutatakse siiski võrreldes erinevaid võimalusi omavahel. Näiteks võrreldes elektrikatelt ja õhk-vesi pumpa omavahel on mõtekam üldjuhul pumpa investeerida. Aga näiteks kui tegemist on 50 m2. väga hästi soojapidava elamisega võib hoopis elektriküte mõistlikum olla. Kõik sõltub asjaoludest.

Tupsu kirjutas: Mersu on hea auto, aga 3 aasta vanust 700 000 km läbi sõitnud taksot siiski ei tahaks.

Kui sul on selline vanaraua hinnaga pakkuda siis olen nõus hommepäev selle ostma. Kõik sõltub hinnast.

Tupsu kirjutas: Kõige tasuvam on minu meelest toode, mis toimetab enamuse oma ajast ise ilma inimese poolse vahelesegamiseta ja vajab vähe omaniku tähelepanu.
Kindlasti kuulub sinna klassi ka korraliku tootja Õhk Vesi soojapump ja paljud maasoojuspumbad.

Kui tasuvuse kriteeriumid on sellised siis elektriküte paneb neile kõigile pika puuga ära.

Tupsu kirjutas: Kõige tasuvam on minu meelest toode, mis toimetab enamuse oma ajast ise ilma inimese poolse vahelesegamiseta ja vajab vähe omaniku tähelepanu.
Kindlasti kuulub sinna klassi ka korraliku tootja Õhk Vesi soojapump ja paljud maasoojuspumbad.

rokikas kirjutas: Kui tasuvuse kriteeriumid on sellised siis elektriküte paneb neile kõigile pika puuga ära.

Sai ka sellele kunagi mõeldud, aga kartsin, et liitumise ampritest jääb väheks.
6kw ei suutnud soojal talvel isegi maja soojas hoida ja matsin selle mõtte maha.
Siis oli veel liitumise amprid ka 32 , nüüd sai 40 jälle tagasi võetud.

Tere. Kui rääkida tasuvusajast, siis see on majanduslik kategooria. Pragmaatilises majanduses taandub kõik rahale. Kui investeering tasub ära 1 aastaga on see majanduslikult kasulik, kui investeering tasub ära 100 aastaga, siis majanduslikult ebaefektiivne. Kuskil on nn piir, kust allapoole võib investeeringut nimetada efektiivseks ja see on seotud ka majanduses valitsevate intressidega ja inflatsiooniga ehk tuleb sisse mõiste "raha väärtus ajas". See nn tasuvusaja piir on erinevatel tootegruppidel erinev (energeetikas pikk), aga kui te hindate selleks ajaks 7 aastat, siis olete enam-vähem õigel teel ehk olete oma raha efektiivselt paigutanud. Kui tasuvusaeg on pikem, siis majanduslikult on tulusam see raha investeerida tootlikumatesse vahenditesse, võtta sealt tulu ning maksta küttearved kinni - raha jääb veel ülegi. Sama saab teha võrreldavate investeeringutega. Lugupidamisega. Alar pIirfeld

Tussu kirjutas: Kõige tasuvam on minu meelest toode, mis toimetab enamuse oma ajast ise ilma inimese poolse vahelesegamiseta ja vajab vähe omaniku tähelepanu.
Kindlasti kuulub sinna klassi ka korraliku tootja Õhk Vesi soojapump ja paljud maasoojuspumbad.

No nagu sageli, räägid sa selle väitega iseendale vastu. Seepidi asjale vaatamise tingimustes on "rokikas" asja ju jube selgelt välja öelnud. Mõistlik mees oleks tellinud (rikka äia pärandust saades) küttesüsteemi ja maja soojustuse terviklahenduse kompetentselt firmalt, aga sina ajad peale kokkukukkunud LG ja juurdesoetatud Fujitsu Õ-V pumba soetamist mööda Googelit "oma-enese-tarkusega" kõiksugu vidinaid kokku. Kuniks veel äialt saadud raha jätkub, võta mõistus pähe ja lase need maja kütte/soojustusega asjad targematel ära teha. Muidu hakkad varsti ka oma hambaid ise "oma-enese-tarkusest" puurima!
Tasuvusarvestuse teemal andis hea selgituse Külaline Alar pIirfeld. Alla 100-150 m2 elamutes kukubki maasoojuspumba tasuvus muutuma küsitavaks (vrd otseelekriküttega), sest see kipub ületama 7 aastat.

PAHAD PÄEVAD kirjutas:.... Mõistlik mees oleks tellinud (rikka äia pärandust saades) küttesüsteemi ja maja soojustuse terviklahenduse kompetentselt firmalt, aga sina ajad peale kokkukukkunud LG ja juurdesoetatud Fujitsu Õ-V pumba soetamist mööda Googelit "oma-enese-tarkusega" kõiksugu vidinaid kokku. Kuniks veel äialt saadud raha jätkub, võta mõistus pähe ja lase need maja kütte/soojustusega asjad targematel ära teha. ...........Tasuvusarvestuse teemal andis hea selgituse Külaline Alar pIirfeld. Alla 100-150 m2 elamutes kukubki maasoojuspumba tasuvus muutuma küsitavaks (vrd otseelekriküttega), sest see kipub ületama 7 aastat.

Tänud minu pärast muretsemast, aga maja soojustamine, välja arvatud pööning ei ole lihtsate ülesannete killast.
Eelmine omanik pani krohvitud kiviseinale ja ülemise korruse krohvitud tep plaadile peale villa, tuuletõkke ja laudvoodri.
Mul ei ole mingit isu tema kätetööd praegu hakata lammutama ja asendama seda näiteks tont teab millega.


Kusjuures praegune küttesüsteem hoiab maja soojas ja lugedes siin foorumist teiste pumpade kasutajate elekltrikulu, oli minu detsember veel üsna normaalsete killast. 170 eek päev.

Samuti ei ole ma seda meelt, et iga seadme tasuvusaeg tingimata kuni 7 aastat peab jääma.
See on saanud eeskuju selle tänapäevase tööstuse üha sitemate plastist ja papist ning juudiplekist kodumasinate tootmisest ja müügist, mille puhul tootja eeldab 7 aastast tarbimistsüklit, pärast mida seade nagunii välja vahetatakse.

Näiteks LG annab kõigi oma kodumasinate elueaks 7 aastat. Pesumasin, telekas, mikrolaineahi jne.

Seda 7 aastat muidugi ei anta tööstuslikule multisplit sedmele. Seal on tarbimisaeg ikka natuke pikem arvestatud.
Seega ei eelda, et oleksin oma LG multispliti ülessepanekuga kõvasti alt läinud. Pigem vastupidi.
50 000 eek eest oleks saanud kaks tõesti korralikku õhksoojuspumpa, ehk siis mõned toad soojaks. Praegu on välisosal järgi 6 siseosa ja veel ühe laekasseti järgi ühendamise võimalus reservis.

Fujitsuga rahuolu saan ehk väljendada alles siis, kui kõik radikad lõpuks paigas ja ühendatud ja ka maja soojas suudab hoida. Olen sellega alles poolel teel, rohkem radikatest siin teemas
viewtopic.php?f=9&t=26390

Tupsu kirjutas:
Kusjuures praegune küttesüsteem hoiab maja soojas ja lugedes siin foorumist teiste pumpade kasutajate elekltrikulu, oli minu detsember veel üsna normaalsete killast. 170 eek päev.

170 EEK/ PÄEV??
Ma kütan ÕLIGA, ja dets kuu oli ~ jämedalt 3 500.- EEK ehk 112,90 EEK / päev
Kus juures soojustus ei ole just mitte kõige parem, eriti pööning.

Rostfrei kirjutas: 170 EEK/ PÄEV??
Ma kütan ÕLIGA, ja dets kuu oli ~ jämedalt 3 500.- EEK ehk 112,90 EEK / päev
Kus juures soojustus ei ole just mitte kõige parem, eriti pööning.

See oli kogu elektri tarbimine kokku. Soe vesi, TV, pesu pesemised, jõulupraad jne.
Pealegi on hetkelkaks ilma lisakoridorita vana välisust , millel kummagil ühekordne klaas ees. Sealt läheb samuti meeletu soojus minma, aga see lohakus saab varsti likvideeritud.

Tupsu kirjutas: 170 eek päev.

Mitu m2. köetavat pinda on. Mitu elanikku.

rokikas kirjutas: Mitu m2. köetavat pinda on. Mitu elanikku.

160 m2 ja 4.

See mitu kr päevas läks ei ütle ju midagi :S

mul läks dets 85 kr päev, aga kes teab kui suur maja on ?

Arvestatakse ikkagi minu teada kr/m2...

Tussu kirjutas:160 m2 ja 4.

Hullumeelse rahulolu (soojuspumpadega majas) 5000 kr el-arvet makstes ja end lohutades, et lätlastel veel kehvemini läheb

Tupsu kirjutas: Samuti ei ole ma seda meelt, et iga seadme tasuvusaeg tingimata kuni 7 aastat peab jääma.
See on saanud eeskuju selle tänapäevase tööstuse üha sitemate plastist ja papist ning juudiplekist kodumasinate tootmisest ja müügist, mille puhul tootja eeldab 7 aastast tarbimistsüklit, pärast mida seade nagunii välja vahetatakse.

Seadme tasuvusaeg ja kasutusaeg on siiski väga erinevad asjad. Kui need võrdsed on siis ei ole rahalisest tasuvusest juttugi.
Tasuvust arvutatakse siiski võrreldes erinevate variantide kogukulu ajas. Näiteks midagi sellist http://www.ekvy.ee/docs/Kyttekulu-eramu-okt-2010.pdf http://www.ekvy.ee/docs/Kyttekulu-tulpd ... t-2010.pdf

Pmst on seal tõesti peaaegu kõik tasuvusarvutuse komponendid ära toodud. Peaaegu. Puudu on näiteks raha hind - 5% aastas võib selle peale arvestada (lihtsamalt seletades: ehitades 100KEEK kallim küttesüsteem maksab aastas täiendava laenuintressi näol veel +5000EEK).
Lisaks on osad kulud pisut mööda. Kuidas näiteks eramule sobiva gaasikatla (+automaatika) hinnaks saada 60-80KEEK, on minu jaoks müstika. Iseasi, kui siia hulka arvestatakse ka gaasi liitumistasu ja torustiku ehitus "krundi piirist". Siis ehk enam-vähem.
Lisaks on vähemalt osa gaasikatlaid sisuliselt külmiku mõõtu ja ettenähtud paigaldamiseks otse eluruumi - eraldi katlaruumi pole vaja.
Jäi silma, et küttepetrooli katlaruum on kallim, kui tahkekütustel. Miks? Kuidas on tahkekütte hoiuruumidega?
Elektriküttel ühendustasu 50KEEK? Kas muude kütteliikide puhul maja elektrit ei tarbigi? Või kavatsetakse selle 50KEEK eest osta ampreid juurde??? Ma kahjuks ei leidnud kohe EE lehelt selle kohta käivat hinnakirja.
Halupuude puhul on mõeldud katelt? Aga kuidas oleks ahjudega?

Mul CTC pump 10,5kw ja det. oli 2180 eek maja elektri arve. Köetav pind 200rm ja kõik põrandaküte.Pumbal taga 2 x 400 jm. kollektorit.Ehitasin enamus ise ja maksumus kokku ca 105 000 eek(oma tööd arvestamata).Soe tarbevesi ka pumbast. Praegu 3 aastat pump töös olnud ja kõik on tip-top.
Info@labidakasi.ee

Rostfrei kirjutas:

Tupsu kirjutas:
Kusjuures praegune küttesüsteem hoiab maja soojas ja lugedes siin foorumist teiste pumpade kasutajate elekltrikulu, oli minu detsember veel üsna normaalsete killast. 170 eek päev.

170 EEK/ PÄEV??
Ma kütan ÕLIGA, ja dets kuu oli ~ jämedalt 3 500.- EEK ehk 112,90 EEK / päev
Kus juures soojustus ei ole just mitte kõige parem, eriti pööning.

Köetav pind ~170 m2, selle sees soe vesi.
Kui pööning korralikult ära soosjutada, 40 cm tselluvilla, siis peaks number parem tulema.

2korda2 kirjutas: Lisaks on osad kulud pisut mööda.

Eks need tegelikud maksumused peab igaüks ise teadma aga näitena kuidas tasuvust üldse arvestada peaks see viide kõlbama.

2korda2 kirjutas:Pmst on seal tõesti peaaegu kõik tasuvusarvutuse komponendid ära toodud. Peaaegu. Puudu on näiteks raha hind - 5% aastas võib selle peale arvestada (lihtsamalt seletades: ehitades 100KEEK kallim küttesüsteem maksab aastas täiendava laenuintressi näol veel +5000EEK).

+ näiteks kui kaks süsteemi suht võrdsed tunduvad võib kaalukeeleks osutuda ennustamine . Võiks mõelda kummal süsteemil on tõenäolisem järgneval 10 aastal kulukam remont/rike. Näiteks elektrikatlal on vähem tõenäoline et tekib 3000 euri maksev viga kui maasoojuspumbal. Eks see puhtalt ennustamise valdkonda jääb aga vahest võib ka sellega tegeleda.

rokikas kirjutas:+ näiteks kui kaks süsteemi suht võrdsed tunduvad võib kaalukeeleks osutuda ennustamine . Võiks mõelda kummal süsteemil on tõenäolisem järgneval 10 aastal kulukam remont/rike. ....

Peaks vist hoopis oma õhk-vesi pumba ära pühitseda laskma, siis kestab ka ilma ennustamiseta kaua.

Või läheb "pühast veest" rooste/lühisesse.

Oravaonu, oleme arvutanud tasuvusaega (maapump ja eeldatav elektri kokkuhoid versus maapumbale mineva raha investeering keskmise tootlusega versus maja soojustamine - passiivaknad jne). Tuli välja, et meie maapumba tasuvusaeg on 5 aastat (arvestasime võimalikult konservatiivselt, s.t. cop võtsime väiksema, kui pumba tootjad lubavad ja eeldasime, et elektrihind ei kasva, mis on ka ulme ). Valisime Thermiat, sest Thermia tehas annab 5 aastase garantii (Nibe ja teised ainult 2a). Töökaaslasel läkski 4. aastal Thermia pumbal kompressor katki - vahetati nädalaga uue vastu.
Pumpa ja lisaradikaid pani movec, kollektorit paneb kevadel ka movec. Teenindus ja suhtumine oli täitsa ok.

Nüüd natuke elektrikulust:
Praegu pump töötab puhtalt elektriga, jaanuaris läks 4500 kW, sooja vett praegu ei tee, maja sees on 17 kraadi (veel ei ela sees, teeme siseviimistlust, seega ei kokka, telekat ei vaata, mõned lambipirnid ainult põlevad kui oleme majas). Maja on 200 ruutu, suured klaaspinnad, aknapaled veel korralikult soojustamata (sinna läheb päris palju soojust). Termograafia näitas, et natuke soojust kaob läbi katuse :S.
Jaanuaris töötasid ka 5 päeva puhurid ja enne jaanuarini maja oli ilma küteta, niiet palju energiat läks üleskütmisele. Anyway, kõige hullem elektriarve polnud.
Täpselt samas majas, kus elatakse sees oli jaanuaris ioonküttega 7000kW.