2. leht 2-st

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 26 Mai 2011, 09:40
Postitas Külaline
Tere. Iga katsetus on jälle mingite teadmiste omandamise jaoks hea. Iseküsimus, kas lubikrohvi soklil püsimise informatsiooni ei võiks ehitusaabitsatest lugeda. Neid katseid on Euroopas (ja ka Eestis) tehtud lugematu hulk ja ikkagi kehtib aabitsatarkus - lubikrohv ei püsi soklil. Miks, sellest võib lugeda siis vastavatest käsiraamatutest. Aga ju siis meie lugupeetud restauraatorid ei usu füüsikaseaduste kehtivusse Eestis või ei loe inenerlikku erialakirjandust. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 26 Mai 2011, 09:43
Postitas Külaline
Ah jaa, veel. Needsamad aabitsad, millele ma viitasin, kirjeldavad välistingimustesse mõeldud krohvidest lubikrohvi kui kõige nõrgemat. Usaldan spetsialiste, kes käsiraamatud on koostanud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 29 Mai 2011, 12:56
Postitas Külaline
Arvatavasti lõpeb see lugu sõnadega: ja kui krohv seinast alla poleks kukkunud, püsiks ilmselt veel tänasenigi. :grin:

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 30 Mai 2011, 08:28
Postitas Robi 1
Pole vahepeal aega saanud, et siin huvitavaid vestlusi lugeda...
Nu vot...! Kiudainet igatahes krohvi sisse.Sai just nädalavahetusel palju krohvitud ja katsetasin kuivatatud muruniitmisheina kasutamist krohvis, sest seda oli otse maja kõrval maas. Tundus päris hea lahendus. Peale tuli viimistluskiht ilma heinata ja loomulikult lubikrohv.
Krohv, aga ei seisa peal ka sellel põhjusel, et ei niisutata pindasid enne tööd ja pärast. Majadel puuduvad ka veerennid tihtilugu ja krohv jäätub läbi.

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 01 Juun 2011, 00:02
Postitas Külaline
Mina tahaks samuti lubikrohvi headust kiita. :)
Näiteks, milleks oli vaja 20...30 aastat tagasi krohvida tuhaplokkidest seinad väljastpoolt tugeva lubitsementkrohviga, kui nüüd vaid mõni aastakümmet hiljem fassaadi soojustamise käigus on vaja kinnitada sellele fassaadile roovitust. Kui hea olnuks läbi pehme ja poolenesti vihma poolt seinast ära pestud lubja-heina segust lasta sirinal kergploki kruvisid. Poleks mingit ette puurimist.
Ja algajatele, vähekogenud ehitajatele soovitaksin alati pudedaid materjale, et oleks kergem lõhkuda ja tööd ümber teha. Jõudu!

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 01 Juun 2011, 22:10
Postitas Robi 1
Mis te jahute oma tuhaplokkide krohvimisest.Neid pätsi millega tahes. Jutt käib ikka vanade paekivifassaadide krohvimisest, kus muinsuskaitse kukil.

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 02 Juun 2011, 06:51
Postitas Külaline
Nujah, lihtne ja loogiline. Kui katuserobist saab krohvirobi, siis polegi imestada, et keegi ei saa aru, millest päriselt jutt käib.
Kas sitta ka ikka krohvi sisse panid?
Tõeline terviklahendus, mida oma klientidele paekiviseinte restaureerimistöös pakud.
Aina imesta! :D
Jõudu Sulle robi sinu reklaamitöös.

Re: Arutlusi vastupidavast krohvitööst .

Postitatud: 02 Juun 2011, 07:52
Postitas Robi 1
Sellised on jah tänapäeva ehitajad, kes ei taha käsigi ära määrida, rääkimatta tõsisenmast sitast!