Kas tasub üldse õliga kütta?

[sashaobrok]

Oh neid eestlasi küll. Nii juhm, et ei saa ise ka aru, et teeb pätti....

Saa suureks Sõber ja õpi asja ajama.

Oi neid väikseid inimesi küll. Jooksevad oma kopikate järel ja mõtlevad, et "küll ma olen kaval"....

[sashaobrok]

Saa suureks Sõber ja õpi asja ajama.

Mul jäi ikka nii hinge peale see asi.

Ma mõtlen, et kuidas saab olla nii nürimeelne ja veel asja üle uhkust tunda. Kui eestlased, siin maalapil, on kokku leppinud mingites mängureeglites, et igaüks maksab oma toimingute pealt ühisesse patta teatud protsendi. Et siis sina, kui sa ei maksa, ju lihtsalt varastad minu tagant. Minu tagant ja ka kõigi teiste tagant siin foorumis. Oma vanemate tagant, oma laste tagant, kõikide oma sugulaste ja tuttavate tagant. Riigi moodustavadki need samad inimesed, kaasaarvatud sina. See ei ole mingi võõras müstiline kooslus, mis röövib sinult sinu vara, kui sa vastu ei hakka. Selle sama kopka eest ehitatakse sulle tee, tagatakse sulle julgeolek ja kasvatatakse sinu lapsed üles. Ja seda väga heal tasemel võrreldes enamuse maailmaga.

Ma saaks aru, kui sa oled saamatu ja ei suuda siin ühiskonnas hakkama saada. Ma pigistaks silma kinni kui sa vaikselt oleks ja jätaksid mõne kopka endale ja püüaksid kuidagi toime tulla. Aga sa tuled ja irvitad mulle näkku ja ütled, et "õpi elama". Et nagu vatt the fakkk? Sa oled ju varas. Mida sa kekkad siin. Sa peaksid vangis olema, mitte uhkusega oma arukust siin demonstreerima...

Johhaidii ikka küll, mõnel jääb veel õigust ülegi eksole...

[Veikko]

sashaobrok kas vaevled üledoosi all, vaata kuidas sa sõimad inimesi keda ei tunne varasteks. Rohkem ma ei soovi sinu verbaalset kõhulahtisust kommenteerida.

[Külaline]

Veikko,
millise hinnaga sa praeguse kodu oled saanud? ......
Sellest "kõik teevad ju nii" skeemist on korduvalt ajakirjanduses juttu olnud ja maksunõustajad on selle eest hoiatanud.

Mis pistmist on maksuanetil kui kõik on rendilepingutega ja arvetega korrektselt tagatud. Kas ettevõte ei või rentida endale büroopinda eesti vabariigis eraisikult!!!!!!!!!!!!! Kui ta rendis kas ta siis ei pea maksma kommunikatsioone !!!!!!!!!!!!!! Mis pistmist on renditehingul kust on saanud rendileandja ona väljarenditava hoone, palju eest selle kunagi soetanud jne.

Veikko paistab ei saanud aru, et sellel ettevõttel , kes renti maksab, mingit probleemi ei ole ega ei tule.
Küll aga muutub rendileandja selle väljarentimisega eraisikust ettevõtteks ja tema kodu (mida muidu võis müüa maksuvabalt) muutub väljarentiva ettevõtte põhivaraks. Kui siin juba isiklikuks mindi, siis kellegi pisikesed õigekirjavead ei ole mitte soomepärased, vaid pigem tüüpilised neile, kes meile seda varastamist 50 aastat õpetasid.

[trebla]

Jämedalt on kütteõlist saadav soojuse hind öise elektriga samal tasemel. Seega tasub õliga kütta päeval, elektriga vöid kütta öösel. Eelis on ikkagi ju, et ei pea soojust salvestavatesse seadmetesse investeerima. Ja ega see pelleti küttehind nüüd megaodav võrreldes kütteõliga ka ei ole.
Teine variant on lihtne backup seade õhk soojuspumbale.

Kas arvutasid nii?

Suur maja tarvitaks vast 5000 kWh/aastas üldelektrit niikuinii, lihtsuse mõttes öist 50% ja soodsaim oleks Kodu 2 pakett 7700 krooni. Küttepaketiga aga 9700 krooni, ehk 2000 kulub rohkem.

Küttepaketi öötariif on 87 s/kWh. Kui küttekulud on siin väljahõigatud 40 000 kWh aastas, siis pool sellest on 20 000 kWh mida peaks ööelektriga kütma ehk siis 17 400 krooni, kuhu tuleb sel juhul lisada üldelektri ülearune hinnakulu 2000 ja see teeb kokku 19 400 ehk jääb veel nibin-nabin alla 1 krooni kWh.

Samas mind panevad imestama nood õlikulu kuupmeetrid, mida kõik mainivad - seega ma järeldaks, et 90 % efektiivsusest on asi kaugel. Pakuks pigem 70 % kanti.

Siis võiks juba eeldada, et õlikütte hind on päevase elektri hinnaga võrdne.

[2korda2]

...Küll aga muutub rendileandja selle väljarentimisega eraisikust ettevõtteks ja tema kodu (mida muidu võis müüa maksuvabalt) muutub väljarentiva ettevõtte põhivaraks. Kui siin juba isiklikuks mindi, siis kellegi pisikesed õigekirjavead ei ole mitte soomepärased, vaid pigem tüüpilised neile, kes meile seda varastamist 50 aastat õpetasid.

Siin on Külaline pmst asja lahti seletanud. Mul konkreetseid viiteid case-dele pole aga kui kellelgi on suurem huvi, siis siit võiks abi saada. Mälu järgi pakuks, et korra on sedasi TM tulnud maksta isikul, kes ühe toa kerge remondi (tapeet jms) kirjutas firma arvele. Seal võib olla mingi aegumise teema ja veel ühtteist. Mina soovitaks küll sügavalt järgi mõelda ja uurida, enne kui "kõik teevad nii" kasutada.

[Kalvis]

Mina arvutasin katla kasutegur x õli küttevõimsus. Mis tregelikult on, ei tea täpselt, sest labori mõõtetehnikat pole nüüd ka mõtet laenutama minna. Niipalju võib arvata, et tegelik kasutegur on kehvem, sest kõik tootjad annavad kasuteguri parimal juhtumil. Samas on ebareaalne, et 0,83 kasutegur oleks 0,6, ta on ikka ligikaudu halvemal juhul 0,8, sest õlikatel töötab ON/OFF ehk maksimumvõimsusega.

[Külaline]

Katel võib ju täisvõimsusega energiat õlist ammutada aga kas ka soojusvaheti seda energiat täisvõimsusega ammutab ning kõik see
energia ka kandjaga sihtkohta jõuab- on iseküsimus?

[Puhh]

Rääkides kütteõlist peab kindlasti arvestama järgmist :
Kütteõli kütteväärtused on toodud kwh/kg kohta , erikaal 0,86 .Lisaks katlakasutegur - 85...95%.
Kui kütteõli liitri hind on ca 11kr. siis kg hind on 12,5 kr.
Liitri kütteõli kütteväärtus on 9,94kw. Arvestades katla kasutegurit saame ühest liitrist kütteõlist 8,45...9,44 kw energiat.
Seega toodetud soojusenergia kw hind jääb vahemikku 1,3 .. 1,04kr.Nüüd saame võrrelda õlikütet muude kütuste /küttelahendustega
sama arvutus tuleks teha ka näiteks küttepuude kasutamisel -- arvestades samuti kütteväärtuse kg kohta ja lisaks puidu niiskusekoefitsenti ja puiduliigi kütteväärtust arvestada..

[Külaline]

Arvan miskipärast et nii lihtne see ei ole (võin ka eksida). Kas katla kasutegur väljendab ainult energia muundamise kasutegurit või sisaldub
selles kogu kasulik energia (st. enrgiahulk mis läbib soojusvahetit ja jõuab küttekehadesse)? Kahtlustan et väljendab ainult esimest (vaadates
numbreid 85....95%). Miks küsin? Kui mul on õigus, ei saa sel juhul otseelektriküttega võrrelda, arvestades ainult eelmainitud katla kasutegurit. Teine teema on selle püsivus ajas.

[dumbuser]

No kui juba peensustesse minnakse siis peaks ka seda arvestama, millised on kaod elektrikütte puhul. Voolumõõtjast edasi on kaabel õues. Mingi soojushulk eraldub ka selles jupikeses. Ja see on see energia mille eest te makstae aga mida kasutada ei õnnestu, kuna kaabel ise on õhus/maas ja kütab siis teda ümbritsevat keskkonda. Sama teema ka hoonest välja jäävate kontaktidega.

[Kalvis]

Katla kasuteguri all peavad tootjad silmas ikka kütuse energia siirdumist vette. Sealt edasi on tavainimese jaoks energia käes ja sealt edasi kehtib jämedalt sama jutt elektrikaablitega peale voolumõõtjat.
Katla kasutegur ei ole muidugi konstant vaid sõltub ka küttevee temperatuurist ning katla tahmamise astmest, kuid korras katlal kõigub ta vähe ja ei maksa juuksekarva lõhki ajada.

[Rostfrei]

Hei. On tekkinud küsimus, et kas tasub üldse enam üliga kütta? Kütan oma maja kütteõliga juba 5 aastat. Küttekulud on suured, selles pole kahtlustki. Olen juba mõelnud, et hakkan kütma otse elektriga.
Mis teie selles tarvate?
Ja kui suur maja kellegil on, kuidas soojustatud? Kui palju õli kulub ja kui võimas katel ning kui võimas põleti?

Igatahes ootan igasugust vastukaja
Lugupidamisega,
Hendrik.

Kas KEEGI teetma ka mäletab? Maksuametist saab ka mujal lahmida

[trebla]

Maksuameti teema sai juba paar päeva tagasi läbi.

Mulle lihtsalt tundub, et inimesele on millegipärast psühholoogiliselt vastuvõetavam maksta kord aastas 44 tuhat nelja kandi kütteõli (potentsiaalselt 40 000 kWh) eest ette ja kasutada seda summaarse efektiivsusega 75%, kui kulutada elektriküttele 30 000 kWh elektrit küttepaketi kaalutud keskmise (60/40 %) hinnaga 1.17 kr/kWh umbes 35 000 krooni aastas ja näha seetõttu jaanuaris -veebruaris 6-7 000 krooniseid elektriarveid.

Aitaks otsene katse, aga pole kahte identset maja kõrvuti ja kahte identset talve järjest , et võrrelda.

Jutt on siin kogu aeg käinud otseelektriküttest. Isegi osaline soojuspumpade kasutamine annaks neis hoonetes ilmselt kõva kokkuhoidu ja kiiret tasuvust.

[2korda2]

Pigem on määravaks olemasolev küttesüsteem. Kui ikka on juba õliküttekatel olemas, siis elektriküttele minekuks peaks investeerima. Võibolla on isegi tahkeküttekatla teisendus õliküttekatlaks odavam, kui elektriküttele üleminek (näiteks juhul, kui ampreid tuleb juurde osta või lausa uut alajaama vaja). Pigem arvan ma, et "korraga suur summa välja" on just inimeste jaoks raske - selleks peab distsipliini olema, et see õigel ajal olemas oleks.
Uue maja puhul on õliküte vist kõige viimane, mida üldse kaaluksin.

[trebla]

Pigem on määravaks olemasolev küttesüsteem. Kui ikka on juba õliküttekatel olemas, siis elektriküttele minekuks peaks investeerima. Võibolla on isegi tahkeküttekatla teisendus õliküttekatlaks odavam, kui elektriküttele üleminek (näiteks juhul, kui ampreid tuleb juurde osta või lausa uut alajaama vaja). Pigem arvan ma, et "korraga suur summa välja" on just inimeste jaoks raske - selleks peab distsipliini olema, et see õigel ajal olemas oleks.
Uue maja puhul on õliküte vist kõige viimane, mida üldse kaaluksin.

Otseelektri jaoks on lihtsalt radikaid juurde osta vaja. Eriti veneaegsetel majadel on peakaitset tavaliselt nii mis tapab.
3X16 A võimaldab kuus tarbida:

3fx16Ax230Vx24hx30p=7949 kWh kuus, ehk nii min. 9000 krooni.
Kui peakaitse on õues, siis kõva külmaga veerandi võrra rohkemgi.

niipalju pole isegi õliga kütja nõus maksma..

[2korda2]

trebla,
veel radikaid juurde??? Ma ei tea kuidas teistega, aga minu toad on küll planeeritud nii, et sinna mahub 1 radikas - see mis tuba kütab. Investeeringu all pidasin silmas pigem akupaaki elektriküttekeha paigutamist - tundub märksa odavam variant (lisaks võimalus kasutada suuremas osas öist kütet).

[Rostfrei]

Pigem on määravaks olemasolev küttesüsteem. Kui ikka on juba õliküttekatel olemas, siis elektriküttele minekuks peaks investeerima. Võibolla on isegi tahkeküttekatla teisendus õliküttekatlaks odavam, kui elektriküttele üleminek (näiteks juhul, kui ampreid tuleb juurde osta või lausa uut alajaama vaja). Pigem arvan ma, et "korraga suur summa välja" on just inimeste jaoks raske - selleks peab distsipliini olema, et see õigel ajal olemas oleks.
Uue maja puhul on õliküte vist kõige viimane, mida üldse kaaluksin.

Sa pead distsipliini all silmas, et õli ostmiseks läheb korraga suurem summa? - sisuliselt moodustad selleks "küttefondi" ja iga kuu eraldad konstantse summa, ei muud.

[Külaline]

Uue maja puhul on õliküte vist kõige viimane, mida üldse kaaluksin.

Prindi see leht välja ja vaata seda näiteks 3 aasta pärast uuesti. Usun, et selleks ajaks on elektrihind tõsise hüppe teinud ja soojuspumbaga saadud soe polegi enam nii soodne. Mugavuskütte jaoks siis muud alternatiivi ei paistagi. Pellet veel jääb.

[Urmas]

...... Pellet veel jääb.

Kahtlen, et kas seegi, need vahed erinevate kütteliikide puhul on muutunud suhteliselt väikeseks. Ainuke vahe on vist selles, et kes kusagilt midagi odavamalt endale nihverdab. Kehtib või hakkab kehtima mitte väga ammune aeg, kus kõike sai tutvuste kaudu, vahe vaid selles, et nüüd saab ka ilma tutvusteta, kuid odavamalt jällegi ilma tutvusteta ei saa.

[sashaobrok]

No on ka veel gaas...

[Külaline]

No on ka veel gaas...

no gaasi igale poole juba ei saa

[Veikko]

Gaasi saab igalepoole, paned mahuti maja kõrvale ja auto toob nagu vedelkütet.

[nonii]

Gaasi saab igalepoole, paned mahuti maja kõrvale ja auto toob nagu vedelkütet.

Ja palju see mahutigaas maksab,sellest võiks ka siis juba kirjutada.Kui hinda näed oleks otstarbekas ennetavalt validool keele alla panna,on tagajärg kergem.

[Lammas]

Vedelgaas kallivõitu. Pigem maagaas. Tartusse tuleb peatselt maagaasi tankla. Lased punsu täis ja kütad. iseasi muidugi, mis see punsu ise maksab.