Ehitusfoorum

Visaku see Läti hale koopiauks minema ja ostku eraldi käiva võreuksega.

PS huvitav ahi- kas kolde ühes seinas on tavalist punast põletatud tellist kasutatud?

Jah, see on huvitav ahi ja sellest on ka korduvalt foorumis juttu olnud. Pole tal siibrit ja õiget ahjutegu. Kestab juba teamisajast ja kõige huvitavam, kütab maja ära. Viimane remont tehti kümmekondvõirohkem aastat tagasi. Siis oli läti uks päris hää. Keegi ei teadnudki, et paremaid võib ka olla. Nii ta siis kestab edasi eiteakuikaua, tormiga uksed logisemas.

Need ilma tihendita uksed lasevad küll õhku koldesse.Ainuke jama on see ,et vähemaks ei saa õhku piirata.Ühesõnaga saast.

Kalvis kirjutas:Metallkaminate osas on õnneks tootjad minu eest asja ära otsustanud, pea kõigil on vabriku õhuavad liiga väikesed, seega neis on ainuvõimalik vaid kõik õhuavad täitsa lahti kütmine.

Kas seda probleemi võib lahendada õhuavasid suuremaks puurides-lõigates? Kahe kaminasüdamikuga sarnane probleem, et tule üles saamine aeglane ja vinduv, ukse sulgemisel tuli vahel lausa kustub ja poolikud halud jäävad lõpuni põlemata. Kui tuhasahtel eemaldada, on süttimine väga hea, kahjuks ei saa seda pooleldi välja tõmmata ilma ust avamata.

kaminahi kirjutas:Meil siin umbkolletest ei räägita

Umbkoldega kaminasüdamikul toimis pealtsüütamine väga hästi, suitsu süütamisel palju vähem

Praegu suuremate külmadega asi häirib päris hullusti, kuid see puurimine rikub kaminasüdamiku

Kalvis kirjutas:Praegu suuremate külmadega asi häirib päris hullusti, kuid see puurimine rikub kaminasüdamiku

Mõtlesin seda, et puuriks-lõikaks auke tuhasahtli eesküljel

Mõtlesime ühtemoodi, kuid tuharuumi juures need praegused augud ongi. Veidi laiendada saaks, kuid millega seda malmi freesida?

Kalvis kirjutas:Veidi laiendada saaks, kuid millega seda malmi freesida?

Pöördu sele küsimusega lähimasse pädevasse freespinkidega metalli-töökotta - küll nad sellega hakkama saavad.

Lähim freespink on tavaline relakas ja rauatrell. Lukksepa mõtlemisest on ka palju abi.

kaminahi kirjutas:Lähim freespink on tavaline relakas ja rauatrell.

Miks mitte. kui kunded nende tööjäljega nõus on (mina isiklikult ei oleks).

Mul oli teine lause ka

mitu kilo puid te oma ahjust ühe kütmisega läbi ajate? Palju see puu kilo kilovattides oligi? Kusagil oli tabel eri puuliikide kohta....
Mul läheb üks korv, ehk kaks ahjutäit, ehk 20kg.

1kg peaks olema 3,25 koos korstnakaoga.
Terve maja kütmiseks ajan läbi umbes 30kg puid (kuni miinus kümme kraadi). Seda siis kahes ahjus. Kui väga külmaks läheb, siis võib vast kulule 10kg otsa panna.

Tere.
Meil kodus hoopis vastupidine mure.
Omal ajal kaminamehed tegid südamik kamina.Ilma siibrita.Sinnamaani oli enam-vähem,kui nöör kamina klaasi ja ukse raami vahelt ära põles.Läksin ostsin uue nööri,panin vahele ja...paari pilpaga kamina uks must kui krt.Konsultatsioonidega sai selgeks,et osadel südamikel peabki klaasi ja raami vahele õhu vahe jääma.Nüüd on all serv ja ülevalt serv ilma tihendita.Ei tahma nii palju aga vuhiseb tuulega.Asja annaks parandada siibri olemasolu aga....)

Hiid kirjutas:mitu kilo puid te oma ahjust ühe kütmisega läbi ajate? Palju see puu kilo kilovattides oligi? Kusagil oli tabel eri puuliikide kohta....
Mul läheb üks korv, ehk kaks ahjutäit, ehk 20kg.

Võin võrdluseks tuua siia ka puukütte katla. Kui akupaagis on veel vee keskmine temperatuur 30..40 kraadi siis minul kulub samuti 20 kg puid ühe kantmeetri ( ca 1 T) kuumaks (85..90) kütmiseks.

Taastaja, siit saad oma katla kasuteguri välja arvutada. 1m.3 vee soojendamiseks 1 kraad võrrakulub 1kw. energiat . Võta oma süsteemi vee maht, temperatuuride vahe, saad teada paju on energiat vaja selle vee koguse soojendamiseks. Siis korruta oma puidu kogus 3,25 saad energia koguse, palju oleks teoreetiliselt vaja ja näed, palju tegelikult kulus.

Sooja jõulutuba
Volly.

Üks sõber astus sisse ja nägi et mul ahi köeb, uks lahti.
Ütles, miks kogu sooja taevasse lased?
Mul on jäänud mulje et pälemine peab olema intsensiivne ja kiire.
Samas vanakoolimehed kütavad kõik nii, et uks on lahti tolli maad....
Umbkoldega soometüüpi ahi on mul.
Kuidas on õige?

Tolli jagu on õige.

Kunagi olin ühel külas ja too küttis ka pärani uks lahti. Ütlesin, et nii pole õige. Järgmine kord võistlesime - kumb saab toa väiksema puukogusega sama soojaks - tema pärani või mina tollise avaga. Mul kulus samade lähtetingimuste juures poole vähem puid.

KUIDAS SÜÜDATA TULI?
Lighting a fire can sometimes be difficult. Those of us who have arrived at a cold cabin in the winter, know that there are many different ways to get the fire going. However, this is a trusted procedure that makes lighting the fire easy. Also, this procedure is better for the environment.

The experts often talk about top down and bottom up lighting. You either start lighting from the top or from the bottom. We prefer top down . This method produces less soot and ashes, ensures better air supply and makes the first wood load last longer.

Anyway, in order to light the fire on the first try, you will need:
•A couple of larger logs of wood
•8 to 12 pieces of kindling sticks
•Firelighters
•Matches

Kalvis kirjutas:Tolli jagu on õige.

Kunagi olin ühel külas ja too küttis ka pärani uks lahti. Ütlesin, et nii pole õige. Järgmine kord võistlesime - kumb saab toa väiksema puukogusega sama soojaks - tema pärani või mina tollise avaga. Mul kulus samade lähtetingimuste juures poole vähem puid.

Ei ole nii, et tolli jagu on õige. Kolde juures on meil teada kui palju või kui vähe puid tohib seal põletada ühekordse täitmise korral. Põletatava puu kogus määrab ära põlemisõhuava suuruse. Nii lihtne see ongi.

Ma kütan korraga selle poes saadaoleva kandekorvitäie jämedat kaske korraga.
Kui palju ma siis lahti pean ust hoidma?
Kui kütan pool korvitäit, siis kuhupoole ust tuleb hoida?
Järjest keerulisemaks läheb

Hiid kirjutas:Ma kütan korraga selle poes saadaoleva kandekorvitäie jämedat kaske korraga.
Kui palju ma siis lahti pean ust hoidma?
Kui kütan pool korvitäit, siis kuhupoole ust tuleb hoida?
Järjest keerulisemaks läheb

Vabandan, ei ole kursis sellega, mis poes saada on. Kui ütled kg, saan öelda cm2.

Kaalusin üle.
22kg oli kaske.
Vahest saab ka vähem köetud. Näiteks 15kg.
Kas niimoodi saab ka rehkendada et 1kg=....cm?

Uhh, jube palju tundub...
Kui suurt pinda see ahi kütab?
Kas praegu, või talvel pakasega?
Kas sul on tellis- või pottahi?

Hiid kirjutas:Ma kütan korraga selle poes saadaoleva kandekorvitäie jämedat kaske korraga.
Kui palju ma siis lahti pean ust hoidma?
Kui kütan pool korvitäit, siis kuhupoole ust tuleb hoida?
Järjest keerulisemaks läheb

Puude üldkogus ei pole määrav põlemisõhu reguleerimisel. Määrav on ikka see milline kogus korraga, antud hetkel põleb ja millises staadiumis põlemine toimub. Kui kütus juba põleb täie leegiga, siis saad uksega kuulmise järgi mängida, et millises asendis kõige parem tõmme tundub olema, see peaks ka jääma. Kütuse põledes ja selle koguse vähenedes peaks ka ust järjest koomale lükkama. Üleliigne õhk, mis põlemiseks vaja ei lähe hakkab hoopis lõõre jahutama...
Meeles tuleks siin pidada seda, et parem on põlemisõhku natuke rohkem peale anda, kui vähem(ust liiga koomal hoides). Siis tekib vaegpõlemine, mis tahmab lõõre ja kütusest saadav soojus jääb samuti kesiseks.