Ehitusfoorum

Küülaline kirjutas: 25 Nov 2018, 22:00

Voltamper kirjutas: 25 Nov 2018, 18:41Igaüks võib üle lugeda, kes ei usu
http://www.satcom.ee/media/satcom/produ ... juhend.pdf

Ega see juhend ka asja palju selgemaks ei tee - Pane kuhu tahad, alates 10 cm kõrguselt põrandast või lakke.

Nojah, pane kuhu tahad, aga vaata, et oleks kütteseadmele mitte lähemal kui 5m. Minu toas sellist kohta ei ole.
Ma pean siis tegema näo, et sellist nõuet seal paigaldamisjuhendis ei olnud.

Voltamper kirjutas: 26 Nov 2018, 09:54kütteseadmele mitte lähemal kui 5m

Huvitav, mis selle nõude füüsikaline sisu on?

Küülaline kirjutas: 26 Nov 2018, 11:12

Voltamper kirjutas: 26 Nov 2018, 09:54kütteseadmele mitte lähemal kui 5m

Huvitav, mis selle nõude füüsikaline sisu on?

Seda enam, et pole isegi täpsustatud millise kütteseadme kohta see jutt käib - kas kamin, ahi, pliit, gaasikatel vms

Vanasti polnud andureid. Tahkeküttega elamisi aga oli tunduvalt rohkem. Ja ei olnud midagi häda. Kas siis osati kütta õigemini kui praegu?
Kõige suurem probleem peitub niisketes puudes. Vanasti olid puukuurid inimestel puid täis, puud kuivasid aastaid enne kui ahju läksid. Nüüd aga puud on kallid, ükski müüa neid üle ühe suve ei kuivata, inimesed aga ostavad ja kohe kütavad. Hõõguvad söed iseenesest enam vingugaasi ei eralda, küll aga nendes peituvad "põlemata kolded" ,"niiskemad oksakohad" mis pole veel tegelikult lõpuni põlend ja neid võib mittevilunud silm mitte märgata. Nendest tulebki veel vingugaasi.
Teine asi muidugi on veel see, et vanasti olid elamised hõredad ja enneaegne siibri sulgemine suurt ohtu ei tekitand, sest hoone loomulikust ventilatsioonist läbi seinte, akende ja uste täitsa piisas.
Kuidas siis vingugaas lõhnatu on? Millest siis ütlus "toas vingu lõhn"?
Kütta tuleks ka osata muidugi. Viimane ahjutäis puid võiks olla ühtlase suurusega puudest, veel parem ainult peenemad puud. Siis nad põlevad kõik üheaegselt ära ilma et jääb mingi tukk hõõguma. Ka vana tuhk peaks olema eemaldatud enne kütmist, sest tuha sisse "uppunud" puu ei põle, see tuleb sealt välja alles viimasel segamisel ja jääb gaase eraldama. Enne lõppu söede segamine on ka oluline, sest selle käigus tulevadki sellised lõpuni põlemata kohad lagedale.
Mina isiklikult pooldan restiga tulekoldeid. Viimased söed restile ja hapniku juurdevool teeb nendega mõne minutiga 1:0.

Vanasti polnud küll andureid kuid ka info sellistest surmadest levis vähem kui tänapäeval. Tänu interneedusele kuuleb tänapäeval asjast terve maailm aga eelmisel sajandil teadsid vaid lähemad naabrid mis juhtus...

Vanasti juhtus NSVL-s kõige vähem õnnetusi maailmas - kui Taškendist maavärina järel rusuhunnik sai, teatati vist seitsmest hukkunust? Kui Kalamajas tellingud kokku kukkusid, sel ajal, kui seal kutsekooli õpilastega praktikatundi läbi viidi, pandi tänavad kinni, viidi laibad minema ning ajakirjanduses üldse mitte sõnagi.

registreerimata kirjutas: 27 Nov 2018, 06:45 Kuidas siis vingugaas lõhnatu on? Millest siis ütlus "toas vingu lõhn"?

Süsinik(mono)oksiid e vingugaas, CO. lõhnatu ja värvitu ja inimesele mürgine gaas. Õhust natukene hõredam/kergem gaas.

"toas vingu lõhn" on rahvapärane ütelus kus ilmselt mõeldakse põlemisel erituvaid teisi heitgaase mis on ka kahtlemata mürgised ent vingugaas CO on siiski lõhnatu ja värvitu ja seda ei ole võimalik inmesel lõhna ja värvi järgi tunda , tajuda võib seda uimasuse ja väsimuse kaudu.

seega ära lange "libauudiste" küüsi ja katsu meelde tuletada põhikooli keemiat/füüsikat ja neid teadmisi oma elus jutu mõtestamiseks kasutada

registreerimata kirjutas: 27 Nov 2018, 06:45 Kuidas siis vingugaas lõhnatu on? Millest siis ütlus "toas vingu lõhn"?

Vingugaas ON lõhnatu, maitsetu ja värvitu. "Tunnen vingu lõhna" on eksitav, see ei ole vingugaas, mida nina tunneb. https://et.wikipedia.org/wiki/Vingugaas

registreerimata kirjutas: 27 Nov 2018, 06:45 Mina isiklikult pooldan restiga tulekoldeid. Viimased söed restile ja hapniku juurdevool teeb nendega mõne minutiga 1:0.

Tänapäeva restkolded tehakse alt kitsenevad - viimased söed on juba iseenesest restil. Polegi midagi kohendada.

pikk88 kirjutas: 27 Nov 2018, 09:47 Vanasti polnud küll andureid kuid ka info sellistest surmadest levis vähem kui tänapäeval. Tänu interneedusele kuuleb tänapäeval asjast terve maailm aga eelmisel sajandil teadsid vaid lähemad naabrid mis juhtus...

Vanasti korrutasid vanemad lastele, seda vingukartust söögi alla ja peale, nii et mingit riiklikku propagandat polnud vajagi.
Ahju siiber on tavaliselt lapsele kättesaamatul kõrgusel, et kui vanemad jätsid lapse küdevat ahju valvama, siis oligi siiber kogu aeg lahti kuni vanem koju tuli.
ping