Ehitusfoorum

Jah radiaatoritel on termopead. Milline on ikkagi siis optimaalne pealevoolu temp ja tagasivoolu temp (nende vahe)?

Peale- ja tagasivoolu temperatuuride vahe ei peaks Sind üldse huvitama. Küttesüsteem projekteeritakse tavaliselt max võimsuse ajaks 20 kraadise vahega peale- ja tagasivoolul. Aga kui süsteem on olemas, siis sõltub kõik sellest kui täpselt on õnnestunud määrata tubade soojakadu ja radiaatorite pinnad ja kas rad. ventiilide eelseaded on õiged. Optimaalse peale- ja tagasivoolu temp. leidmiseks pead veidi teadust tegema ja ise leidma katsetamisega sellise min. pealevoolu temperatuuri, mis termostaatide 3. positsioonil suudab tubades soovitud temperatuuri hoida mingi välisõhu temperatuuri juures, näiteks 5 kraadise vahega. Selleks pead koostama enamvähem sellise graafiku nagu kommenteerija Lammas õpetas. Kui väljas 0 siis pealevoolu temp. selline, -5, siis jälle selline ja nii edasi. Lisaks on vaja otsida Grundfosi kodulehelt, millise vooluhulga ja rõhkude vahe juures Sinu pump töötab 1. kiirusel kõige suurema kasuteguriga. Kui on manomeetrid enne ja pärast pumpa saad ka selle rõhkude vahe järgi vooluhulga. Sellise vooluhulga juures ongi vaja temperatuurid määrata. Selle graafiku järgi valid ECLil kõige lähedasema.
Lisaks, ega see ei tähenda et 3T ventiil on akupaagi poolt täiesti avatud, et siis jookseb vesi läbi akupaagi. Kui tubades on on sooja piisavalt ja termostaadid panevad rad ventiilid kinni, siis vesi ikka rohkem läbi ei käia ei saa. Kui need kaua kinni on siis jahtub anduri juures toru ära ja automaat tahab aga sinna soojemat vett ja nii avabki ventiili täielikult, aga kuum vesi ikka andurini ei jõua.

randor kirjutas:Mhmmm - kas siis peaksin ikkagi ventiiliga seadma veeringlust? Ja mis on optimaalne temperatuuride vahe, kas tõesti 15-20 kraadi?

15..20 on siis, kui väljas paugub pakane - ehks on arvutuslik miinimum. Sõltuvalt selles, kus sa elad ntx Tartus -25.5°C

mhmm selge. katsetan. tänud.

randor kirjutas:üks küsimus veel. soojustasin akupaagi 10cm paksuse koorikuga. Nüüd aga ei ulatu need temperatuuri kellad oma pesadesse. Ja kui augu uuristan, siis jääb kell kuskile sügavale villa sisse. Kas on olemas pikema jalaga temp kelli? või kuidas teised on lahendanud, et jääks nähtavale?

Termomeetrite villa sisse uputamiseks kasutasin õllepurke - purk pooleks, auk põhja, termomeeter läbi, purk pikkuselt parajaks ja serv fooliumteibiga üle - päris viisakas jääb

olav kirjutas:

randor kirjutas:üks küsimus veel. soojustasin akupaagi 10cm paksuse koorikuga. Nüüd aga ei ulatu need temperatuuri kellad oma pesadesse. Ja kui augu uuristan, siis jääb kell kuskile sügavale villa sisse. Kas on olemas pikema jalaga temp kelli? või kuidas teised on lahendanud, et jääks nähtavale?

Termomeetrite villa sisse uputamiseks kasutasin õllepurke - purk pooleks, auk põhja, termomeeter läbi, purk pikkuselt parajaks ja serv fooliumteibiga üle - päris viisakas jääb

kasuta parem pikema jalaga termomeetrid, jääb igasugune porno ära

Loodan, et minu probleem haakub ka käesoleva teemaga.
Kuidas suurendada olemasolevas maja küttessüsteemis pealevoolu ja tagasivoolu temperatuuride vahet võimalikult väheste ümberehitustega.?
Praegune olukord:
Köetav pind majas 120m2, ehitatud 1985 a. , ilma täiendava kaasaegse soojustuseta.
Majas malmradiaatorid (ilma regulaatoriteta) ja selle põrandaalune küttetorustik mis oli ehitatud isevoolu süsteemiks.
Kaks aastat tagasi paigaldasin katla Viadrus 7 ribiga, akupaak 1600l, küttesüsteemi EC-12M ESBE regulaatoriga. Radikate vett ajab ringi NOCCHI SR 25/40 esimesel kiirusel. Kui õues temperatuur 0°, siis pealevoolu temperatuur 37°, tagasivoolul 35° . Toas õhutemp. 21° Ka külmade ilmade puhul püsib toas 20-21° aga peale ja tagasivoolu temperatuuri vahe ikka 2 -4 kraadi. Olen proovinud ka muuta liiniseadeventiili asendit, kuid ilma eduta.
Muidu oleks süsteemiga rahul aga küttekulu võiks väiksem olla. Praeguse ilma korral õhtul peale tööd kaks ahjutäit (kase, lepa puu ,üks aasta katuse all kuivanud) Vesi akupaagis üleval ja keskel 80° all 30°. Järgmine õhtu akupaagis üleval 25-27° Regulaator nõuaks aga sellise ilma puhul pealevoolul 37°
Arvan, et see süsteem ei kasuta ära efektiivselt akupaagis olevat kuuma vett. Foorumitest on lugeda: selleks vähenda vooluhulka. Aga mis moel? Mida arvate?
(Sooja vee tootmiseks praegu katla energiat ei kasuta)

Kõige labasem vastus temperatuurivahe suurendamiseks on, et tee kõik uksed ja aknad lahti. Tegelikult aga võib olla juhus, et see toru mis põrandas on ongi kuidagi valesti pandud ja ta ei suudagi rohkem soojaks ajada seda põrandat. Kui ongi sedasi siis ei aita mingite liiniventiilide ja vooluhulgaga mängimine küll kuigi palju.

Minu küttesüsteemi kirjeldusest saite valesti aru, minu majas põrandakütet ei ole, vaid tubades olevate malmradiaatoritele peale ja mahavoolu veetrass asub põranda all olevates kanalites.

Ee .. et malmradikaid köetakse veega mis on 37 kraadi ?

Ei saa aru mis on siin imelikku? Õues praegu 0kraadi, küttevesi 37kraadi , toas 20 kraadi.

Ei olegi midagi imelikku. Kui radika pind on piisav siis saab veelgi madalama kraadiga hakkama. Aga kirjelduse põhjal tundub ( just nimelt tundub, ma ei ole õppind tegelane sel alal) et seda pinda ikka nii piisavalt ei ole. Sel juhul on kõige lihtsam lahendus pealevoolu temperatuuri tõsta.

Ei aita see peale- ja tagasivoolu temperatuuride vahe midagi küttekulusid vähendada. Vahet saab vähendada küll, kui vooluhulka väiksemaks reguleerida, aga siis on vaja anda peale kõrgema temperatuuriga vett, sest radiaatorite soojaväljastus sõltub radiaatori keskmisest temperatuurist. Kui praegu on pealevool 37 ja tagasivool 35 kraadi ja vooluhulka vähendada ca 5x nii et tagasivool on 31 kraadi, siis selleks et toad soojaks saada, peab pealevool olema 41 kraadi (vooluhulga ja temperatuuride vahe korrutis peab jääma samaks) ja akupaagi soojusest jätkub lihtsalt vähemaks ajaks. Kui tahad 37 kraadist vett peale anda ja 10 kraadist vahet pead radiaatorid suuremad panema.
Peale selle kui hommikuks on akupaagis ikka temperatuur langenud, siis on kõik soojus ära kasutatud ja pealevoolu ja tagasivoolu temp. suurem vahe ei anna siin midagi, tuleb lihtsalt sagedamini kütta.

Lähtudes eelnevatest vastustest peaks jääma oma maja küttesüsteemiga rahule. Kui tahaks veel küttekulu vähendada, siis ainuke võimalus teha majale täiendav soojustus. Iseasi millal kulu soojustusele ka ära tasub.

See ära tasumise mula on täiesti mõttetu jutt ju. Kui sul on ikka sitt olla seal majas ja peale soojustust on parem siis ongi ära tasunud. Kogu elu ei ole mõtet rahaks ümber arvutada.

annan vahekokkuvõtte enda küttesüsteemi olukorrast. Kõige pealt radika ringi tagasivool sai nüüd ümberehitatud allosast keskossa. See parandas tunduvalt temperatuuri hoidmist, sest ei segata enam all osas oleva külma veega. Samas tundub, et mootor ajab ikka liiga kiiresti vett ringi, sest radikad teevad häält, samas pump on esimesel astmel. Siin on vastakad arvamused olnud, kas peaksin ventiiliga veehulka piirama?

veel vahetan katla ringi 72 kraadise termostaadi 61se vastu, sest praegu on olukord, kus akupaaki kõetakse ainult siis kui kõva tuli all, nii kui veidi vähem tuld nii kohe temperatuur kuskil 70 ja vesi käib ainult väikest ringi mööda ja akupaaki ei kõeta enam. selliselt on raske ca 2 tunnise kütmisega saada keskmist temperatuuri üles..

Dumbuseri jutt on küll jumala õige! 10 punkti! Mind on ka tihti ära tüüdanud, kui normaalselt alanud teemas käsitletakse lõpuks ainult tasuvust. Kõige tasuvam on elada korteris (tegelikult küll mitte alati!).
Kui tahad mugavusi, siis tuleb paratamatult juurde maksta.

puravik,osta danfossi balanseeriv klapp ,reguleerimise jaoks,odav ta ei ole,meil 3/4 tolline maksab natukene üle 60 dollari

ma pole kunagi tahkekatelt omanud (kunagi halllil ajal sai töömalevas katlakütjat küll mängitud) aga minu loogika on selline:
Paned katlasse puid, mille kütteväärtus on X. Kui puud kenasti ära põlevad, siis peab see soojus kuhugile minema. Mina näen kolme võimalust:
1. Korstnasse
2. Paaki/radikasse
3. Katlaruumi
Viimase võib vist välistada, sest seda peaks tähele panema, kui katlatäie halgude soojus väikses katlaruumis tekib. Ülejäänud võimaluste selgitamiseks on lihtne metod - paned katla küdema ja ronid korstna otsa temperatuuri mõõtma. Kui korstnas on roostevaba toru, siis mida madalam temp välja tuleb, seda parem. Kui on kivikorsten, siis soovitavalt 120-150 kraadi võiks välja tulla. Kõik mis üle selle on liiast. Kui nüüd korstna otsas mõõdetu on ka OK ja ikka sooja vähe, siis järelikult tekib lihtsalt sooja vähe:
1. Puud märjad
2. Puid vähe/katel väikse võimsusega
3. Soojavajadus on suurem, kui arvatud
Mingi klapp nüüd küll sooja juurde ei tooda ju?

Üsna niru tulemus on ka tahmase katla korral. Seinad, suitsukäigud võiks vähemalt korra nädalas puhtaks lükata. See takistab üsna märkimisväärselt soojusvahetust põlemisel tekkiva soojuse ja katla metallosade vahel. Kokkuvõttes astub see soojus korstnast välja.

nii olen oma katsetamistega jõudnud niikaugele, et katel tundub jäävat nõrgaks. Peale paari-kolme tunnist tugevat kütmist, ei suuda akupaaki (2tonnine) kütta piisavalt. Üleval on temp 80, keskel 30, all 15kraadi. Nii, et ostan uue katla. Plaanis on osta katel VIADRUS U26/9 (58-64 kW). On kellelgi kogemusi, julgete soovitada? Mis head, mis vead?

Puhastada on sitt kui ukse ees ei ole umbes 2 meetrit vaba ruumi. No vast saab ka pooleteise meetriga kuidagi hakkama. Üldiselt tiri see tuhapann välja ja selle järgi saad osustada. Puhastamise roopide puhul sama jutt. Samas minul on U26/7 ja kui söega küttes kolmveerand katelt täis laduda ja see kõik ära põleb siis on energiat liiga palju 1500 liitrise paagi jaoks isegi kui maja (150 ruutu põrandakütet) on kah küljes. Paagi ülemine seier on näidanud 110 kraadi keskel 100 ja all 98. Puuga küttes vast ei ole asi nii karm. Et siis vbl satub liiga võimas katel.

Nii ostsin Viadruse ära U26/10. Ja tundub olevat ok. Puude sisse panemise ava on kuidagi väike ja see tilbendav ekraan seal ees takistab ka veel, aga saab hakkama. Siiski on tekkinu üks teine küsimus.

Praegu on katla ringil olevale pumbale seatud kiirus II. Katla temperatuur normaalse kütmise ajal on ca 85kraadi, Laddomati minev temp on ca 65-70 (termostaat avab veele akupaagi ringi 62kraadi pealt) , kui lükata pump III kiiruse peale, siis langeb laddomati temp nii 60ni... ühesõnaga kuhu tahan jõuda.. Ilmselt III kiirus on liiga kiire ja jahutab liiga kiiresti katla maha, aga kas eelistada kiirust I, kus antakse kuumemat vett akupaaki või kiirust II kus antakse väiksema kuumusega, aga kiiremini? kumb on kasulikum!?

Rando

?

randor kirjutas:Nii ostsin Viadruse ära U26/10. Ja tundub olevat ok. Puude sisse panemise ava on kuidagi väike ja see tilbendav ekraan seal ees takistab ka veel, aga saab hakkama. Siiski on tekkinu üks teine küsimus.

Praegu on katla ringil olevale pumbale seatud kiirus II. Katla temperatuur normaalse kütmise ajal on ca 85kraadi, Laddomati minev temp on ca 65-70 (termostaat avab veele akupaagi ringi 62kraadi pealt) , kui lükata pump III kiiruse peale, siis langeb laddomati temp nii 60ni... ühesõnaga kuhu tahan jõuda.. Ilmselt III kiirus on liiga kiire ja jahutab liiga kiiresti katla maha, aga kas eelistada kiirust I, kus antakse kuumemat vett akupaaki või kiirust II kus antakse väiksema kuumusega, aga kiiremini? kumb on kasulikum!?

Rando

Nagu näha on konkreetse küsimuse korral koheselt kõik"targad" kadunud.Minu kogemused on näidanud seda,et teatud välistemperatuurini(kui see on veel +) kannatab esimesel kiirusel hoida.Praeguste ilmadega peab teisel kiirusel olema muidu ei jõua süsteemis vajalikku tempi.hoida,aga see võibolla ka konkreetsest süsteemist ja vanemast soojustamata majast tingitud.
Kena lumist jõuluaega kõigile ja loeks isegi hea meelega targemate põhjendustega arutelusid,miks nii on parem,kui nii.