Ehitusfoorum

Krt.. just! Sinu loogika järgi on ok, kui müügimees süüdimatult valetada võib. Arvestades sellega, et maasoojuspumpa ei saa müüa ilma konkreetse koha tingimustega tutvumata on ju täiesti reaalne oodata lubatud numbreid peale paigaldust.

Allooo naiivitar!
Huvitav kui suurt/väikest el.arvet siis müügimees lubas?
Kas täna on 2* suurem lubatust?
Alati on valikuid, näit. kõik turgu ja kolida krt.-sse.
Pump välja ja ahjud sisse.
Soojustada oma hõre maja.

Kas see tuli üllatusena, et maasoojuspumpa võrdub elektriküte?

Ei üritagi väita, et maasoojuspump ilma elektrit tarbimata töötama peaks.
Kui soojussüsteemi valiku langetamisel oluline osa on hind ja hilisemad kulud siis teistest süsteemidest kallim maasoojuspump ostetakse tavaliselt just silmas pidades hilisemaid kulutusi. Kui müügimees numbreid laest võtab, et kalli riista müük süüdimatult läbi suruda teadmises, et hiljem millegi eest vastutama ei pea, no tore äri küll...

Jah, müügimehed valetavad. Mulle öeldi ka arvutustes, et maasoojuspump võtab elektrit ca 7600kWh aastas. No aga ei võta. Siiani on jäänud alla 6500kWh aasta kohta (koos sooja veega). Peaks ka kuskile pöörduma?

MSP üldiselt on ikka paras jura küll, peaaegu sama mis elektriküte. Palju kwh kulub oleneb muidugi konkreetsest majast ja tarbijast, aga kasutegur ehk cop valetatakse harilikult suuremaks kui pärast reaalsuses ilmneb.

mmmmmmmmmmmm kirjutas:Alternatiiv SP-le on olla eluagne katlaori ja kiunuda küttepuude kallinemise üle vms.

Mis seal vahet on, mida kirutakse, kas kallinevaid küttepuid või suurenevat elektriarvet. Elektriarve kirumise osas pumba elektritarve peaks olema suhteliselt väike võrreldes kirumiseks kõige suuremate põhjustajatega(EE ja Elering).

Urmas

Tuttava kogemuse põhjal maasoojuspumbaga või vaid öelda, et elusees ei laseks omale paigaldada. Hakkas tal ikka ikka jõhkralt elektrit võtma.

No aga ikkagi .Kollektor on maas olnud aasta ja tahaks haljastust ja käiguteid teha. Ja mõte on isegi parkimisplats koos varjualusega selle kollektori peale ehitada. Äkki keegi on varem teinud ja oskaks kommenteerida kas see kuidagi mõjutab toru maa sees. Mõtlen siis et tänavakivide raskust just.

tim22 kirjutas:Mõtlen siis et tänavakivide raskust just.

Betooni tihedus on umbes 2,6 t/m3, mullal 1,3 t/m3. Seega 6 cm paksuste tänavakivide kaal on sama, kui 12 cm paksusel mullakihil.
Kui küttetorud oleks 12 cm sügavamal maa sees, kas sa siis ka kardaksid torude pärast?

Pinnas on kevadel kauem jääs ja taimede kasv häiritud- see on reaalsus, sest talve jooksul on pinnast korralikult jahutatud- kõik need tuhanded kWh-d mis tuppa soojusena jõudis, võeti ju pinnasest.

Ok ,no ilmselt siis väga ei mõjuta need tänavakivid. lihtsalt kui uurisin inimeste käest ,kas keegi on ennem niimoodi teinud ei oskand keegi mingit vastust anda. ainuke kahtluseuss on veel auto varjualuse ehitamine ,kuna ilmselt see varjaks oluliselt päikesesoojuse kiirgust.

Feliks66 kirjutas:Pinnas on kevadel kauem jääs ja taimede kasv häiritud- see on reaalsus, sest talve jooksul on pinnast korralikult jahutatud- kõik need tuhanded kWh-d mis tuppa soojusena jõudis, võeti ju pinnasest.

Maamehe loogikaga tundub see BS
Milliseid taimi silmas pead?
Päike soojendab pealmise kihi, kus juured asuvad , kiiresti soojaks.

Anib kirjutas:Tuttava kogemuse põhjal maasoojuspumbaga või vaid öelda, et elusees ei laseks omale paigaldada. Hakkas tal ikka ikka jõhkralt elektrit võtma.

Setumaa vanasõna selle peale:
"Pimeda viid metsa aga mis sa (tr)(l)olliga teed?"

Nõus. Üks tuttav ostis maja, milles oli maaküte, aga elektriarved olid ikka megad ning selle peale hoopis vahetas küttesüsteemi.

Feliks66 kirjutas:Nõus. Üks tuttav ostis maja, milles oli maaküte, aga elektriarved olid ikka megad ning selle peale hoopis vahetas küttesüsteemi.

Mis rikkale loomulik see vaesele imelik.

Täpselt nii ongi. Rikas võib ka Statolilist ostetud kasepuudest lasta pelleteid pressida ja nendega kütta, vaene peab veidi rohkem uurima ja kalkuleerima, milline meetod mõistlikum on.

Kummaline!
oman 220m2 elamispinda ja MSP mis hoolitseb minu maja kütte ja tarbevee eest.
Kõige suurem el. arve kuus, st, kogu maja tarbimine on (oli) talvel jan,veb. al. 200.- suvel al, 40-50.-
Selle 200.- eest on mu maja külmal talvel kõetud, valgustatud jne. ilma et, ma peaks mässama mingite puude tassimise ja hoidmise, tuha valvamisega jne, probleemidega. Sisuliselt eksin katlaruumi kord kuus ja siis ka väljun sealt käed taskus, sest ei olnudki tegelt asja sinna.
Kogu see rahulik idüll on kestnud juba 10 aastat ja olen oma moveki msp väga rahul (ptüi,ptüi,ptüi)
Lihtsalt ei suuda end kujutada olukorda kus ma peaksin mingite puudega jooksma edasi/tagasi jms.
Loen siin kellegi negatiivseid kogemusi ja ei oskagi muud kui õlgu kehitada.
Ahjaa, meenus mingi vanasõna koertest ja karavanist.

Mõnele on lihtsalt raske selgeks teha enda aja ja mugavuse hinda.
Mida mugavam ja vähem tööd on katlaruumis seda parem ning alati ei pea see tähendama suuremat kulu küttele.
Lisan ühe väikese tabeli jooksvate kulude kohta erinevate kütteliikide puhul. Kindlasti on seal vigu sees ja keegi saab kuskilt alati puid "tasuta" aga äkki annab mingi ülevaate asjast.

Minule Exeli tabelid meeldivad. Saab asju võrrelda.
Samas teeb meelehärmi et Tallinna ümbrses 20 EUR eest kuiva küttepuud ei müüda.

Kuid see kõik ei ole vist teemaga seotud.

Tabelit vaadates on näha, et ei ole spetislisti koostatud, vigu on sees. Soojuspumpade kasutegur on loterii, ei saa mingit üldist numbrit anda. Maasoojusel on veelgi suurem loterii, milline pinnas ja kuidas paigaldatud. Üldiselt mõttetu tabel, olen näinud paremaid, selliseid kus arvestatakse ka seadmete soetamise ja edasise hoolduse/remondi hinda. Kas oleksid "õnnejunn" kui mingi X-seadmega aastas hakkaks kuluma 25 eur kütte peale, kuid seadme maksumus oleks 200 000 eur?

Feliks66 kirjutas:Tabelit vaadates on näha, et ei ole spetislisti koostatud, vigu on sees. Soojuspumpade kasutegur on loterii, ei saa mingit üldist numbrit anda. Maasoojusel on veelgi suurem loterii, milline pinnas ja kuidas paigaldatud. Üldiselt mõttetu tabel, olen näinud paremaid, selliseid kus arvestatakse ka seadmete soetamise ja edasise hoolduse/remondi hinda. Kas oleksid "õnnejunn" kui mingi X-seadmega aastas hakkaks kuluma 25 eur kütte peale, kuid seadme maksumus oleks 200 000 eur?

Lihtsalt mind isiklikult hakkasid häirima sinu postitused viimase paari päeva jooksul, kus igas teemas teed maha soojuspumbad.
Jutt on alati ühesugune. Kuulisin kuskilt, kellegile vist oli jne. Paistab, et lihtsalt sul endal puuduvad reaalsed kogemused soojuspumpadega.
Tundub, et olen elupõline ahju kütja. Sinu jutu järgi on kõik soojuspumbad kasuteguriga 100% ehk võrduvad otseelektriküttega. Sellisne jutt jätab väga asjatundmatu inimese mulje.
Äkki juhid tähelepanu ka kus need vead sees on antud tabelis, et saaksin seda täiendada ja parandada.

Lisaks küttepuid on soovitav osta ikka toorelt/märjalt ning ise kuivatada ja vähemalt Tartu piirkonnas saab isegi 17€/rm kasepinde näiteks, kui on viitsimist nendega tegeleda. Tabelis on toore/märja puu hinnad.

Mul endal on halupuu küte ning on odav aga otsin ikkagi alternatiive kuidas lihtsustada ja automatiseerida kütmist. Minu vaba aeg, mida ma saavutan mugavus kütet kasutades, on rohkem väärt kui 100-200€, mis ma aastas säästan ainult halupuuga küttes. Nii kaua kui enda aega halupuuga küttes arvesse ei võta, on see kõige soodsam kütteviis.

Mina ostan elektrit tänavu 11.3 sendiga, mõni mees on ka alla 10 sendi saanud, vaadake elektriteemast.
Odavat halukütet on soodne lihtsustada ostes (odava) õhk õhk pumba. 8-kuuline kütteperiood väheneb neljale kuule.

Mõttetu on trollidega kaasa minna jah. Mõistlikud inimesed leiavad siit mujalt teemadest ilusaid reaalseid kulunumbrite tabeleid reaalsete kasutajate poolt netti panduna.

Küsiks huvi pärast, millised on Teil töötsükli lõpus maakollektorisse väljamineva soojsuskandja temperatuurid ?
Avastasin, et mul oli sissetulev +1 ja välja -2 .... juba nüüd detsembris !! Varasematel aastatel nii vara miinusesse ei läinud ehk kas põhjuseks on liiga kuiv suvi, maasoojuspumba tarkvara uuendus ( pidi kuidagi teisiti juhtima seda väliskontuuri ringlust) või äkki sai kannatada maakonntuur, mida väga ei susu. Nimelt sai paigaldatud sissesõidu teele , mille alt läksid maakollektori torud läbi, tänavakivi ja seoses sellega kaevati umbes pool meetrit pinnast välja.... ehk äkki surus kopplaadur torud nn lapikuks, kuigi torude epale jäi veel pool meetrit pinnast ja torud olid selle koha pealt kaetud valge vahtlastist koorikuga....