Ehitusfoorum

Minu teada on küttevee puhul parim lahendus kui vesi ei vahetu süsteemis. Sellisel juhul saaks boilerit kasutada akupaagina juhul kui seal on ka eraldi mingi soojusvaheti (kas siis toru või siug vms) mille puhul saaks boileris olevat vett hoiduda küttesüsteemi minemise eest. Kui see vesi on juba nii või naa eraldi siis ei ole see ju enam boiler (kuigi ma ei viitsi boileri defintisiooni otsida olen siiski üsna kindel) vaid lihtsalt akupaak. Ehk Kalvis viitsib natuke seletada ?

Katel pane keldrisse. Hea oleks, kui pealtlaetav altpõlemisega (või gaasistamisega) puidukatel, millesse 1/2 m halud sisse saad laduda. Akupaak võiks olla 1,5-2 m3.
Alt naaber peab sul lubama radika torud läbi oma korteri vedada. korstna esimesest korterist läbivedu peab vaatama (vent saht?)
Läbi proovitud, küsi 56 95 1909

Kalvis kirjutas:Ei ole rumal ettepanek ja toimib. Kuid ju sa ei tea et saab.

Ma ei hakka siin matemaatikat kirja panema, kuid soe tarbevesi on siiski primaarne. Sooja tarbevee boileri 300 liitrisest mahust võib sulle tänase ilmaga -5..+5 kraadi piisata mõneks tunniks. Ei enamat. Jääb vaid leige vesi kraanist.

Loe viidet - kui paned 300 liitrit siis see on ca 1/3 tonnise paagi mahust. Vastavalt ka 1/3 soojuse salvestuse võimest.
Dumb, vahet pole kus sooja salvestad. Vesi niisama alla toatempi ei lange. Ja kui langeb, on aeg tuli alla teha. 300 l on üsna suur kogus, arvestades tarbevee tavakulu mahtu. Kaminaga tarbevee värk saigi just seepärast niimoodi soovitatud, et kamina võimsus on liiga väike tonnise akupaagi jaoks. Tarbevee 300 l jäksab ära ja ühtlasi on akupaagiks ja puhvriks samuti. Ära unusta, et paraleelselt kütab soojuspump, mistõttu radikate kaudu jahtub tuba oluliselt aeglasemalt kui ilma soojuspumbata.
Kui tsirk pumba seisatad ütleme veidi varem siis ega see soe vesi boilerist enam välja ei pääse.

Kalvis, mis siis saab, kui sa tahad sooja vett saada. Käidki leige veega pesus/vannis?

Saad käia ju. Kui aga oled niipalju sooja vett tarbinud, et vesi boileris on alla arvestuse siis tuleb tuli alla teha. Sama kehtib söekatla akupaagi kohta.

Kalvis kirjutas:Saad käia ju. Kui aga oled niipalju sooja vett tarbinud, et vesi boileris on alla arvestuse siis tuleb tuli alla teha. Sama kehtib söekatla akupaagi kohta.

Tarbevee mahtboiler on selleks, et akumuleerida tarbevett. Küttesüsteemi oma aga seepärast, et akumuleerida küttevett. Viimast võid aga soovi korral kasutada ka sooja tarbevee tegemiseks.
P.S. Soojuspumbast ei ole aga iga kord abi loota. Eriti, kui väljas on arvestuslikud miinimumkraadid. Näiteks ka siis tahaks ennast pesta. Aga ei saa, kuna maja/korter võtab kogu sooja ära - akupaaki st mahtboilerisse ei jõua naljalt midagi.

Püüad ikka ja jälle tulla ajama oma vana jora, et nii pole võimalik - tarbevee oma akumuleerib küttesüsteemi oma samamoodi kui vaid küttesüsteemile tehtud akupaak.
Ja saab pesta ja sooja salvestab vastavalt liitritele.

Kalvis kirjutas:Püüad ikka ja jälle tulla ajama oma vana jora, et nii pole võimalik - tarbevee oma akumuleerib küttesüsteemi oma samamoodi kui vaid küttesüsteemile tehtud akupaak.
Ja saab pesta ja sooja salvestab vastavalt liitritele.

Ma pole sõnagagi maininud, et ei saa. Loomulikult saab salvestada. Olen rõhutanud vaid seda, et tarbevee akumulatsioonipaak tuleb hoida eraldi küttevee omast ehk mitte hakata sooja tarbevee varudega hoonet kütma.

No siis puust ette ja punaseks - EI pea eraldi olema.

Omal Kalvise 4AB keskkütte pliit majas. kütab teist korrust ja sooja vett + vannitoa põrandaküte. Akupaak 650 liitrit vist oli või 850, ei mäleta täpselt. Olen küll rahul. Maja on suht tuult ja muud jahutavat läbi laskev. See ka veel et alumise korruse kütab põhiliselt suur ahi + pliidi soemüür.

Kalvis kirjutas:No siis puust ette ja punaseks - EI pea eraldi olema.

Oh ei muidugi ei pea omaette olema. On ju vene aegsed paneelmajade inimesed maal harjunud sooja vett otse keskküttest tarbima, kui sooja veet anti ainult kord nädalas. mis sest , et lisatud kemikaali tõttu natuke haises, ikka olid rõõmsad. Selline reaalsus kadus aga juba oma 20 aastat tagasi...

Aga mind tõsiselt huvitab süsteem,kus tarbevesi ja keskkütte vesi on üks ja sama ja sellest tulenevatest tagajärgedest.

Pideva "toore vee" lisamisest tekkiva katlakivi , muda j.m. sellise näol. Rääkimata siis hapniku eraldumisest sellest veest. Küttesüsteemis kasutatav vesi peaks ikka olema kogu kütte perioodi sama, mitte vahetuma nii väikses süsteemis iga vanniskäiguga.

Ei oldud mõeldud, et toores tarbevesi käib läbi katla. Ikka kahesüsteemse boileri kaudu.