Ehitusfoorum

melomaan kirjutas: põhimõttelised arvutused näitavad, et maasoojuspumpa kui üht võimalikku madalaima püsikuluga soojusenergia tootja soojusenergia kWh hind on aasta keskmiselt põhimõtteliselt 0,30 eek/kWh ...

No-nääd, vaid tarbimiskulusid kiites tulebki bull-shit välja, sest arvestama peab ka investeeringu maksumust (kõiki paigalduskulusid), intressi jms kulusid.
Põhimõtteliselt jääb selliste arvutustega jutt aint kauba kaelamäärimiseks

Külaline kirjutas:

melomaan kirjutas: põhimõttelised arvutused näitavad, et maasoojuspumpa kui üht võimalikku madalaima püsikuluga soojusenergia tootja soojusenergia kWh hind on aasta keskmiselt põhimõtteliselt 0,30 eek/kWh ...

No-nääd, vaid tarbimiskulusid kiites tulebki bull-shit välja, sest arvestama peab ka investeeringu maksumust (kõiki paigalduskulusid), intressi jms kulusid.
Põhimõtteliselt jääb selliste arvutustega jutt aint kauba kaelamäärimiseks

Tere Külaline,
tundub, et su sõrmed jõudsid kiiremini tippida kui lugemine-matemaatika järgi tuli.
Kirja sai pandud ka tasuvusaeg, ainult maasoojuspumba kui ka maasoojus+päike lahenduse puhul võrreldes kaugkütte hinnaga, toodud kirjes kaugkütte hind 1,2 eek kWh on nendes tasuvusnumbrites. st aastates on arvestatud ka esialgse investeeringu maksumus (sh. olemasoleva küttesüsteemi parendamine, seadmed, paigaldus ja ka maakollektori pigaldus olemasolevas viljapuuaias). Kui keegi valib teisese küttelahenduse, siis loodan, et tal hästi läheb, oleme jõu ja nõuga alati abiks kui vajadus on. Investeering tasuvusega 6-8 aastat on päris hea. Kui kellelgi on huvi 0 aastaga arvestada, siis ehk bursuika, oksakorjamine ja palju-palju vaba aega on abiks. Kellele ema, kellele tütar .
Lugupidamisega

melomaan kirjutas:........siis komponeerides päikesepaneelidega saame keskmiseks energiahinnaks ~0,2 eek/kWh, arvestatud tänase el. energia hinnaga. ...........
....... Näiteks päike eelsoojendab maasoojuspumba kollektoris ringlevat vedelikku/maapinda soojuspumba kasuteguri tõstmiseks, soojuspump saab aru suurenenud päikeseenergia hulgast ja kasutab seda vajalikku kohta on see siis küte või tarbevesi........
..Lugupidamisega.

Äkki kommenteeriksid lühidalt, kuidas see maapinna soojendamine käib?
Kas süsteem kütab maapinda suvel,? või igal hetkel, kui päikeseküttepaneelides tekibparasjagu rohkem soojust kui majas hetkel jooksvalt tarvitatakse?
Kas juba kõigi nende kontuuride soojuskandjate ringipumpamine ise ei võta hulga energiat ära?
Eespool mainis keegi seitset tsirkulatsioonipumpam ja kuskil mujal mainis keegi, et iga tsirkulatsioonipump kulutab kuus 50 krooni eest elektrit.

Täitsa pael kuidas mulle meeldib selline asi. Iga viimane kui soojamolekul tuleb tuppa tagasi tassida. Et selle ühe kinnipüüdmiseks aga umbes 100 tk kulub, no keda see kotib. Jätkake aga.

trebla kirjutas: Äkki kommenteeriksid lühidalt, kuidas see maapinna soojendamine käib?
Kas süsteem kütab maapinda suvel,? või igal hetkel, kui päikeseküttepaneelides tekibparasjagu rohkem soojust kui majas hetkel jooksvalt tarvitatakse?
Kas juba kõigi nende kontuuride soojuskandjate ringipumpamine ise ei võta hulga energiat ära?

Tere,
maakontuuris olevat soojuskande vedelikku eelsoojendatakse ainult päikesepaneelidest saadud energiaga (maksimaalne temperatuur, mis maakontuuri/soojuspumpa läheb on limiteeritud). Eelkõige tehakse seda sügis talvisel perioodil, kevad-sügisesel perioodil, kus küttetemperatuurid on madalad kasutatakse päikeseenergiat kütte toetuseks. Ülejäänud ajal kui temperatuur on piisav kasutatakse päikesest saadud energiat tarbevee soojendamiseks. Primaarseks soojusenergia allikaks on päike, järgmiseks maasoojuspump.
Ringipumpamine võtab kindlasti energiat kuid ~40W tsirk pumba poolt tarvitatav on tühine osa võrreldes päikesepaneelidest saadava energia hulgaga. Samuti ei rakendata tsirk. pumpa kui päikesepaneelides oleva vedeliku temperatuur on madalam kui vajalik.
Tsirk. pumpade arv sellelaadses süsteemis 4-6, 6 sel juhul kui on kasutuses 2 erineva temperatuuriga kütteringi. Tsirk. pumpasid hoitakse käigus ainult siis kui vaja, mitte 24/7.
Lugupidamisega.

Kas võib teada saada, palju selle eespool mainitud 220 ruutmeetrise maja kogu elektrikulu kWh-des pärast uue susteemi rakendamist aastas keskmiselt on?

trebla kirjutas:Kas võib teada saada, palju selle eespool mainitud 220 ruutmeetrise maja kogu elektrikulu kWh-des pärast uue susteemi rakendamist aastas keskmiselt on?

Tere,
inimese sõnade järgi arvestuslikult küttekulu talveperioodil 600 kuni 1000 eek kuus.
Lugupidamisega.

Selge on see, et päikesepaneelid, mis on võimelised juba märtsis piisavalt sooja tarbevett tootma, toodavad tohutult ülearust energiat palaval suvel.

Soomest on kuulda olnud soojusenergia salvestamisest kaljupinnasesse.
Juhul kui maasoojuspumpa kasutatakse ka suvel jahutamiseks, siis on selge, et efektiivseim on võtta see külm maa alt kui jahutada soojuskandjat soojas välisõhus ning selle käigus tahes tahtmata pumbatakse toasoe maa alla.

Kas aga ka mingit mõõdetavat efekti sellest soojuse maa alla pumpamisest hilisema väljapumpamise parendamiseks on olemas?

trebla kirjutas:Selge on see, et päikesepaneelid, mis on võimelised juba märtsis piisavalt sooja tarbevett tootma, toodavad tohutult ülearust energiat palaval suvel.

Soomest on kuulda olnud soojusenergia salvestamisest kaljupinnasesse.
Juhul kui maasoojuspumpa kasutatakse ka suvel jahutamiseks, siis on selge, et efektiivseim on võtta see külm maa alt kui jahutada soojuskandjat soojas välisõhus ning selle käigus tahes tahtmata pumbatakse toasoe maa alla.

Kas aga ka mingit mõõdetavat efekti sellest soojuse maa alla pumpamisest hilisema väljapumpamise parendamiseks on olemas?

Tere,
kui jääda maasoojuspumba ja päikeselahenduse koostoimivuse juurde, siis mõõdetavaks tulemuseks tehase andmed COP näol. Maasoojuspump üksinda - süsteemi aasta keskmine COP 4,3-4,6, koos päikeselahendusega COP ~5,9
Lugupidamisega