Põrandaküttetorud lõhki külmunud

[katlad]

eks targem oleks jah mitte osta sellist jama endale või siis kaubelda vähemalt 100 000 eek hinnast tagasi.
kui aga midagi edasi teha siis esmalt tuleks soendada ruumid ülesse mis võib võtta isegi nädala ja siis survestada torud ja siis on näha mis toimuma hakkab. asi ei pruugi ainult piirduda küttetorustikuga vaid ka veetorud võivad lõhki olla. kui kõik uued vedada, valada põrand, viimistlus jne. siis kuskil 100 000 eeku läheks.

[Mammu88]

Üks veetoru on ka lõhki.. õnneks samast "katla"ruumist kõrval ruumi..veetoru on kõige väiksem probleem. soojendusega pahasti,kuna põhiküte majas puudub. Pole ahju ega midagi. Kas peaks siis kevadet ootama või ulme soojapuhurid sebima? Nii kibekiire pole,lihtsalt uurin maad.. kuna ma ise tegelen vähesel määral viimistlusega pole ka see probleemiks. Lihtsalt tööde järjestus mida tegema peaksin oleks oluline. Just selle lõhkise kütte süsteemi kohta.

[katlad]

see, et sa ühte katkist veetoru tead või näed ei anna veel kindlust, et teised torud või see sama toru ka kuskilt mujalt katki ei ole. selleks tuleb torustikud survestada aga külmunud ja jääs toru ei ole võimalik survestada vaja enne torud ülesse sulatada ja põrandatesse saada + kraadid sisse ja siis on näha mis toimub. kui puhuritega kütta siis jah soe esmalt ülesse tõuseb ja ei taha need kuidagi põrandat soendada alguses aga kui ruumides hoida mingi nädal +22 või enam siis peaksid lahti sulama torud. kui see on ridaelamu box siis naabritelt uurida ka kas nemad teavad torude kulgemisi majas. eks odavam on jah seda teha soojal kevadel või suvel.

[Mammu88]

Ennem lume tulekut sai torud ära survestatud. Ja hiljem sai ka torud tühjaks puhutud. Tilkagi jääd pole hetkel majas. Siis selguski et ainult 1 toru katki. (veetoru) . aga küttetorudega asi lahtine.. Ainuke mis silmaga näha ongi sealt katlaruumist pinnapealt. Ja tundub et eelmised omanikud nii palju kaasa rabanud kui kätte mahtus. Sealt kütte värgi vahelt minu arust üks toru puudu aga see minu arust,ma ei jaga ju midagi sellest.Ja tegu siiski eramajaga. põrandal ka imelikud praod sees,ennem ei teadnud,kiskusin põranda üles ja üllatus oli olemas. Kas need kuivamisest või käib mul põranda all elu?! seda ma ei tea.. ühesõnaga mõistlik oleks kevadet oodata?

[Veikko]

Kuna sul majas elektriküte siis soovitaks koheselt panna õhk-õhk soojuspumba millega saad maja hoida soojas ja oma sügavkülmunud küttesüsteemi parandada juba enne kevadet. Tulevikus soojuspump toob ainult kasu sulle su elektrikatla kõrvalt.

[katlad]

võid ju põrandapinna temperatuurid ära mõõta ja kui selgub, et ei ole külmunud siis tuleks kontuurid kompressoriga läbipuhuda, kui selgub, et läbivool on olemas siis koheselt survestada.
kui väga vaja on võin lasertermomeetrit laenata mõõtmiseks.

[katlad]

Veiko soovitus on väga mõistlik lahendus antud olukorras.

[Mammu88]

Just täpselt... Nii ma teengi! Aitäääh mõtte eest!

[jaakpihl]

Mina, kui teema algataja ütlen teile oma kogemustest nüüd - unustage need vigased torud sinna põranda alla, jäätegi neid igavesti lappima ja ehitage uus süsteem. Mina panin radikad seinale ja nüüd väga rahul. Annavad vägevasti sooja ja kui toad soojad, on ka põrandad soojad, meie käime igatahes sokkis toas ja põranda jaheduse üle ei kurda keegi, pealegi valasime mõned torud mis radikaid toidavad põranda sisse ja need soojendavad mõnusalt ka põrandat, eriti kui need jooksevad just sealt kus enamasti ise rohkem käime (koridor, diivani esine, köögi laua alt jne.).
Ka mina sain maja üle poole turuhinnast odavamalt kätte ja nägin ka muidugi kohe, et katel ja mõned torud katlamajas lõhki, aga vargsi lootsin, et põrandas betooni sees nad terved, aga oli asjatu lootus, samas plaanisin nagunii küttesüsteemi ümber ehitada, aga põrandakütte oleksin muidugi alles jätnud, oleks odavam tulnud..
Niisiis parkett ja alusvaip üles, asfaldifrees tööle (bensumootoriga, kettaga, igasugused muud soonefreesid tuleb unustada), sooned põrandasse kuni iga radikakohani, sooned puhtaks kraapida kuni penoni, uued torud põrandasse, isolatsioon ümber, sooned betooni uuesti täis, veidi lihvimist pärast, uus alusvaip ja uus parkett peale, seinale radikad, mul läks ka kogu katlamaja sisustus uus. Kogu värk 100 000 kr vanas rahas. Nüüd pole muud muret kui korra õhtul katlasse tuli, 6 korralikku kasenotti ja 230 ruudune maja järgmise õhtuni soe. Küttekulud alla 1000 kr kuus - tase! Näiteks sugulastel maasoojuspumpadega küte majas, eelmine kuu oli ühe el.arve 2400 kr, teisel 2700, järeldused tehke ise millist kütteliiki valida.

[katlad]

viimasele...
enne ikka tuleb kontrollida kas torud ikka on katki ja alles siis teine lahendus leida. keegi pole torude parandamisest siin veel rääkinud.

[Mammu88]

Küll ma selle ära kontrollin.. aga see mõte tundub hetkel kõige realistlikum.. ja meeldib mulle endale kõige rohkem.kuna see küttelahendus ei ole vist ka kõige odavamate killast mis hetkel seal sees. või oli seal sees.. aga eks paistab.. vähemalt sain asjaliku vastuse mis mulle endale väga meeldib. Tänud!

[Külaline]

Nüüd pole muud muret kui korra õhtul katlasse tuli, 6 korralikku kasenotti ja 230 ruudune maja järgmise õhtuni soe. Küttekulud alla 1000 kr kuus - tase! Näiteks sugulastel maasoojuspumpadega küte majas, eelmine kuu oli ühe el.arve 2400 kr, teisel 2700, järeldused tehke ise millist kütteliiki valida.

Nüüd kippusid vist küll kiitlema või toob sugulane odavalt hobusega puud linna

[dumbuser]

Nüüd pole muud muret kui korra õhtul katlasse tuli, 6 korralikku kasenotti ja 230 ruudune maja järgmise õhtuni soe. Küttekulud alla 1000 kr kuus - tase! Näiteks sugulastel maasoojuspumpadega küte majas, eelmine kuu oli ühe el.arve 2400 kr, teisel 2700, järeldused tehke ise millist kütteliiki valida.

Noh kasenotid tekivad ise sinna katla juurde või suisa katlasse, tuhk lendab koos tuulega korstnast välja, jne. Saa aru, nemad maksavad selle eest, et üleüldse unustada misasi see kütmine on või kuskohast puid saada või palju neid vaja on või ... Aga kuue notiga (see noti teisendamise mingisse meetersüsteemi ühikusse on siiski olemata) 230 ruutu soojas hoida (ka see soe on definaarimata) kipub olema rohkem küll ulmekirjanduse teema.

[Külaline]

Eks see eelmine omanik 6 haluga kütmisega need põrandatorud lõhki lasigi

[vaaderman]

mitu meetrit kasehalg pikk on

[jaakpihl]

See pole praalimine, vaid fakt. Ostsin sügisel 15 rm kasepuid hinnaga 550 kr/ruum. Pooled on alles. Katel on Viadruse 7 ribiga, akupaak 1500 l. Notid on jämedad (50 cm pikad ja jämedad kased pooleks löödud) ja põlevad ca 3 tundi katlatäis ja veetemp. jõuab selle ajaga ca 70C. Järgmise lõuna ajal on vesi küll leige, aga kellel päeval seda sooja nii vaja ongi. Kui olid siin 20 kraadised külmad, siis kütsin 2 korda päevas 4 halgu hommikul ja 4 õhtul. Eks mõned ajalehed, pappkastid jne hakatuseks. Kui oleks veel oma mets siis oleks kulutused poole soodsamad, aga ka praegu ei kurda. Küttetsirkulatsiooni ja katlapump võtavad voolu minimaalselt (sooja vee tsirk.pumpa hoian ka harva sees), pole kõneväärt, kogu muu olmetarbimisega elektrikulu ca 300 kr kuus. Eks mõni hindab muidugi rohkem mugavust ja ei taha käsi määrida selle kütmise ja tuha ja tahma jamada, aga arvan et enamikul on kulutuste ohjeldamine ikka päevakorral.
Ja muide kui neid sooni lõikasin siis nägin mis olukorras tegelikult need torud seal põranda sees olid, oli kümneid kohti kus oli näha, et plastiktorud olid deformeerunud , punnitasid ja väga ebaühtlase paksusega, ühesõnaga kogu põranda ulatuses olid välja veninud ja eks siis nõrgemad kohad andsidki järele ja mis kohe järele ei anna siis vesi hõõrub varsti mõne uue koha läbi.

[Külaline]

Küttetsirkulatsiooni ja katlapump võtavad voolu minimaalselt (sooja vee tsirk.pumpa hoian ka harva sees), pole kõneväärt, kogu muu olmetarbimisega elektrikulu ca 300 kr kuus.

230rm maja ja olmeelekter 300eek? lampe, telekaid, külmkappe jne ei kasuta üldse?

[dumbuser]

See pole praalimine, vaid fakt. Ostsin sügisel 15 rm kasepuid hinnaga 550 kr/ruum. Pooled on alles. Katel on Viadruse 7 ribiga, akupaak 1500 l. Notid on jämedad (50 cm pikad ja jämedad kased pooleks löödud) ja põlevad ca 3 tundi katlatäis ja veetemp. jõuab selle ajaga ca 70C. Järgmise lõuna ajal on vesi küll leige, aga kellel päeval seda sooja nii vaja ongi. Kui olid siin 20 kraadised külmad, siis kütsin 2 korda päevas 4 halgu hommikul ja 4 õhtul. Eks mõned ajalehed, pappkastid jne hakatuseks. Kui oleks veel oma mets siis oleks kulutused poole soodsamad, aga ka praegu ei kurda. Küttetsirkulatsiooni ja katlapump võtavad voolu minimaalselt (sooja vee tsirk.pumpa hoian ka harva sees), pole kõneväärt, kogu muu olmetarbimisega elektrikulu ca 300 kr kuus. Eks mõni hindab muidugi rohkem mugavust ja ei taha käsi määrida selle kütmise ja tuha ja tahma jamada, aga arvan et enamikul on kulutuste ohjeldamine ikka päevakorral.
Ja muide kui neid sooni lõikasin siis nägin mis olukorras tegelikult need torud seal põranda sees olid, oli kümneid kohti kus oli näha, et plastiktorud olid deformeerunud , punnitasid ja väga ebaühtlase paksusega, ühesõnaga kogu põranda ulatuses olid välja veninud ja eks siis nõrgemad kohad andsidki järele ja mis kohe järele ei anna siis vesi hõõrub varsti mõne uue koha läbi.

No seda kütmise juttu ma usun kuna omal sama katel ja umbes sellise tulemuse saab tõesti. Põrandatoruga on aga küll imelik. Endal on pex toru ja seal otsas tallates ei juhtu üldse midagi. Kui seda toru mingi sangpommiga taguda siis vast saab ta lapikuks ka ajada. Seega on seal kas mingi väga vale asi või palju tõenäolisem, et tekkis nimetet olukord peale jäätumist. Veega toru katkihõõrumine aga on küll tore foobia, pole ise sellisele mõttele kunagi tulnud.

[jaakpihl]

Kui jää on toru välja venitanud, siis on on ta muhklik ja mulli kohad on vaid mill või pool paks ja krobeline ja kui seal vesi ööpäev surve all ringleb siis ei lähe kaua kui ta selle koha läbi sööb. See ei pruugi juhtuda päevade või kuudega, aga kui näiteks iga paari aasta tagant pead kusagilt seda leket otsima ning põrandat lahti lõhkuma siis pole see eriti lõbus ega odav tegevus. Olen siin mõelnud, kuidas küll betooni valatud plastiktoru saab lõhki lüüa ja olen enda maja puhul leidnud põhjuse - põranasse sooni lõigates märkasin, et kohati oli valu kvaliteet ja tihedus vilets (eelmine omanik oli kokkuhoiu mõttes ise segumasinaga kogu selle betooni vändanud ja jupi kaupa ise valanud), järelikult polnud korralikukku vibrat jne. ja betoon polnud nii tihedalt torude ümber ja ju seal oli seda ruumi, et torud saaksid paisuda, eriti keerukohad olid halvas seisus. Jälle õpetus kõigile, tellige põrandavalu meestelt, kelle korralikud riistad ja teevad kvaliteetset tööd..

[dumbuser]

Jää teeb tuimalt pilbasteks ka palju vingemaid asju kui mingi selfmade betoon. Asi siis mingit õnnetut plastikutükki väänata ei ole. Kõik need rändrahnud ja muu taoline ei lähe ise molekulideks.

[Küülaline]

Mitu inimest (ja kodulooma) selle 230m2 peal elab? Raske on küll uskuda, et nii suure maja kogu kütte, sooja vee ja elektri kulu talvel on alla 1300.- krooni kuus. Kui saun ka juhtumisi majas on, kas selle kütte kulu on ka veel selle 1300 sees?
Meil elavad 4 tankisti ja koer 160m2 peal. On ahjuküte + elektri põrandaküte + elektriboiler ja elekter on talvel +/- 2000, lisaks ahju- ja sauna puud. Ahju köetakse kord päevas, sauna kord nädalas.

[Külaline]

Ostsin sügisel 15 rm kasepuid hinnaga 550 kr/ruum. Pooled on alles....

Kuigi eelmine omanik torud kehvasti betooni pani, on ta soojustuse korraliku teinud, sest kasehalgude kütteväärtust arvestada, kulub neid küttele-soojale veele ligi kolmandiku võrra vähem, kui tänapäevaselt hästi soojustatud 230 m2 majas võiks kuluda. Ja küttepuud ka turuhinnast pea poole odavamalt saadud. Lucky guy

[Tupsu]

Ärge selle puude turihinnaga inimesi lollitage. Lõuna eestist sai ka sel sügisel masinlõhutud kasepuid 500 eek ruum koos kohale toomisega, kui 10 ruumi korraga ostsid.

[Külaline]

Ärge selle puude turihinnaga inimesi lollitage. Lõuna eestist sai ka sel sügisel masinlõhutud kasepuid 500 eek ruum koos kohale toomisega, kui 10 ruumi korraga ostsid.

Ostan 20 rm, kui selle hinnaga nad Tallinna veeretad

[jaakpihl]

Sellise hinnaga 550 sain tõesti kuivi kasepuid, elan Läänemaal, eks Tallinnas ole kindlasti odavam. Kui keegi arvab, et olen eriline kooner, istun külmas ja pimedas siis eksite. Radika termostaadid on 24C peale reguleeritud. Maja on korralikult soojustatud ja korralikud aknad ees, sooja ja tuult peab hästi. Kahe kütmise vahepeal langeb temperatuur ca 4C. Kui lõpetan on termostaadid sulgunud ja toas 24, kui järgmine õhtu hakkan kütma on tubades ca 20. Eks see kütmine ole ka omajagu teadus. Katlas ei ole vaja kiiret valusat tuld, mis küll korraks lööb temperatuuri üles, lõpetad kütmise ja radikad jahutavad ruttu akupaagi jälle maha, vaid on vaja pikemaajalist normaalse kuumusega kütmist, selle ajaga jõuavad radikad toa soovitud temperatuurile kütta, termostaadid sulguvad ja ülejäänud soe jääb akupaaki veel pikaks ajaks varuks. Ja tuli tuleb süüdata katlas ülevalt poolt, mitte alt. Nii põleb katel pikalt ja saab rohkem sooja kätte. Minu meetod on, et viskan 4 notti katlasse, see on 3/4 ulatuses puudega täidetud ja teen puude peale rämpsust tule peale, pikkamööda võtavad notid tuld ja hakkavad pealt põlema, kui pealmised kihid põlenud siis jõuab tuli allapoole jne, kui pooled ärapõlenud viskan veel viimased 2 notti. Kui leegid kadunud, siis siiber kinni ja alt luuk ka. Muide alumise luugi automaatika peab põlemise ajal ka osa andma, et vastavalt temp. annab õhku peale, see aul ei ole niisama seal all, sellel on ikka oma kindel funktsioon
Miis puutub elektrikulusse, siis kuu keskmine on tõesti 300 kr, näidud võetakse automaatselt ja sellised arved tulevad Fortumist. Elame 2+2 inimest, kodutehnika kõik A ja A+, telekas LED, ühtegi hööglampi ei ole majas, LED, säästu ja 9V halogeenid. Saun majas, aga ei ole kordagi kasutanud.