Ehitusfoorum

Uusehitusel. Vanemasse majja seda punnitama ei pea, kuigi oleks soovituslik. Soomes nt. on trapp ka dušširuumis valamu all olemas, sinna ühendatakse valamu kanal. Väga asjalik tegelikult.

Lugesin kõik läbi aga ühtteist jääb ikkagi arusaamatuks. Korduvalt on rõhutatud, et PEAB aga miks peab pole selgitatud. Kas peab kõike pimesi täitma asjasse süüvimata. Ah et juhend näeb ette. Uusehituse puhul arusaadav aga vana remondil on nii mõnedki nõudmised ... ? Ämma vannitoas olid vanad plaadid 30 aastat hüdroisolatsioonita seinas-põrandal, uued pandi jälle hüdroisolatsioonita, kas nüüd on oht, et tulevad lahti või läheb plaaditagune betoon hallitama ? Lagi jäeti nagu oli, lisati ripplagi ja valgusti (220V !) ja peegliga-valgustiga (220V) kapp. Niiskuskindla ukse kohta ütles tootja, et tavalisel uksel on vaid otsad värvitud, muud vahet pole, hind oluliselt erinev.
Endal on korteri välisseintes kips 60cm sammuga metallkarkassil ilma villata - pole küll mingist kontori kõminast aru saanud
Kuhu need erinevad kipsimargid ette nähtud, kui kõigile hüdroisolatsioon vajalik?
Miks ühiskondlikes hoonetes, kus välisuksest tulles vett ja lund sisse kantakse plaatide all hüdrot pole (vist?) ?

kas eesti elastra hüdroisolatsioon Veepidur ka ikka vett pidurdab või peaks tuntud tootjate kallimaid kasutama nagu profffid soovitavad

Holt kirjutas:Uusehitusel. Vanemasse majja seda punnitama ei pea, kuigi oleks soovituslik. Soomes nt. on trapp ka dušširuumis valamu all olemas, sinna ühendatakse valamu kanal. Väga asjalik tegelikult.

Tere!
Soomlased tõesti trappidega, ei koonerda! Samuti oli neil trapp WC valamu all, millesse siis otse, läbi trapi kaane, valamu kanalka suubus. Hüdrole pandi samuti suurt rõhku ja seda ikka ka kontrolliti pisteliselt.

Külaline kirjutas:Lugesin kõik läbi aga ühtteist jääb ikkagi arusaamatuks. Korduvalt on rõhutatud, et PEAB aga miks peab pole selgitatud. ...
...Endal on korteri välisseintes kips 60cm sammuga metallkarkassil ilma villata - pole küll mingist kontori kõminast aru saanud
Kuhu need erinevad kipsimargid ette nähtud, kui kõigile hüdroisolatsioon vajalik?
Miks ühiskondlikes hoonetes, kus välisuksest tulles vett ja lund sisse kantakse plaatide all hüdrot pole (vist?) ?

See ei loe, et niiskuskindlam kips, vannitoa plaat vm. sobilik eh. plaat, hüdrotõke on vajalik.
Dušširuumid, vannitoad jt. märjad ruumid, neis pole teisiti mõeldav. Sama lugu, kui plaaditavaks pinnaks on betoon, tellis vm. materjal. Nõutavat venti, paljud nii ehk nii ei paigalda.
Kõmisev kipsplaat!!! Seda kipsi, kui ammu juba kasutatud, (enam kui 50 aastat, ka karkassseinas) pole küll kuulnud üheski ruumis "kõmisemist"!?
Jah, ühisk.hoonete välisuste ees, plaatide all tõesti hüdrot pole, aga seal plaatide peal porivaibad, mida siis regulaarselt vahetatakse.

Külaline kirjutas:kas eesti elastra hüdroisolatsioon Veepidur ka ikka vett pidurdab või peaks tuntud tootjate kallimaid kasutama nagu profffid soovitavad

Umbes sama võrdväärne teiste tootjate hüdrodega, vaid fiiberkiuga hüdrod, on teistest erinevad. Viimati kasutasin VEEPIDURIT ca 10-12 a. tagasi, ei mäleta, et vahe oleks märgatav olnud!
Andres

Andresto kirjutas:See ei loe, et niiskuskindlam kips, vannitoa plaat vm. sobilik eh. plaat, hüdrotõke on vajalik.

Kas seda võiks mõista nii, et hüdroisolatsiooni alla pole mõtet neid niiskuskindlamaid ja vannitoa plaate kasutada, kõlbab ka kaõige odavam ?

Andresto kirjutas:Jah, ühisk.hoonete välisuste ees, plaatide all tõesti hüdrot pole, aga seal plaatide peal porivaibad, mida siis regulaarselt vahetatakse.

Seda porivaipa on paar meetrit ja siis edasi paarkümmend meetrit märga põrandat.

Andresto kirjutas:Kõmisev kipsplaat!!! Seda kipsi, kui ammu juba kasutatud, (enam kui 50 aastat, ka karkassseinas) pole küll kuulnud üheski ruumis "kõmisemist"!?

Aga nii siin eespool, kui varem mitmes teemas väidetakse, et iga kipsi taga peab vill olema, muidu pidavat kõmisema nagu kusagil kontoris.

Holt kirjutas:Standardmajas, kus pesuruumid asetsevad teineteise kohal, on hüdroisolatsioon, k.a lae hüdrotamine, kohustuslik.

See on uudis, mille võtan teadmiseks aga mitte kasutusse.

Kohustuslik on katlaruumis ja uusehitustel. Üldseis nagu autodel, kui on tehase poolt paigaldatud traksid, siis sõidad nendega. Kui ajad vana "Volgaga", siis pole vaja
Aga kui vähegi võimalik siis soovitaks panna. Töömahukam küll on aga hiljem kindlam olla. Paljuski trapi paigaldamise/mittepaigaldamise määrab kan.püstaku olukord: milline materjak, kui kõrgel põrandast kolmiku haar... Seetõttu olekski võimaluse korral mõttekas(kui o n võimalik) püstak ümber vahetada, et korteri sisend võimalikult paneeli vastu jääks. Siis võimalik ka 2m kaugusele trappi paigaldada. Ära unusta, et mistahes ülemineku-liidest kasutades 110 -> 75/50 tõuseb peenem toru mitme cm võrra. Edasine kalle 3cm meetri kohta... Tihti määrabki kanalisatsioon põrandavalu lõpliku kõrguse.

Tere!
Tegelikult ju poleks otsest vajadust kasutada niiskuskindlaMAT kipspl., vannitoa pl. vms.,
sest hüdro peab nii ehk nii saama tehtud ja korralikult. Laiali ligunevad ka need kindlamad plaadid, kui mingi pidev uputamine peaks käima. Ega need lahtised, isoleerimata = tilkuvad külmavee torud kipspl. taga ka head pole.
Porivaibaga nii, et seal kus seda pole, seal käib mammi mopiga ja kes viriseb, saab lapiga...!
Villast karkassi vahel? Pole ju keelatud!
Andres (Andresto)

Mul on sooja ja külmavee püstak liimitavast torust. Kas alupexi ja seda liim toru on omavahel mingi liitmikuga võimalik ühendada?

netipulk kirjutas:Mul on sooja ja külmavee püstak liimitavast torust. Kas alupexi ja seda liim toru on omavahel mingi liitmikuga võimalik ühendada?

Lähed keerme peale üle ja sealt edasi alupleksile.

Kui kiiresti võib sisse lülitada vannitoa põrandakütte regulaatori peale vannitoa valmistegemist ning kas selleks on vaja eraldi kutsuda elektrik või saavad plaadiproffid hakkama?

küsin kirjutas:Kui kiiresti võib sisse lülitada vannitoa põrandakütte regulaatori peale vannitoa valmistegemist ning kas selleks on vaja eraldi kutsuda elektrik või saavad plaadiproffid hakkama?

Vannitoa valmimine ei mängi rolli,küll aga põrandavalu ja plaatimine.
Põrandakütte võib sisse lülitada soovitavalt 28 päeva möödudes põranda valamisest.Kui küttekaabel ammuilma betooni valatud siis peale plaatimist- vuukimist 14 päeva.Kui selle protsessiga kiirustad siis lõpeb asi kõige paremal juhul pragudega põrandas.
See juba sinu vaba valik kas usaldad kütte ühendamise plaadiproffidele või usaldad elektriku hoolde.Edu !

kui isegi ei ole kohustuslik siis igal juhul soovitan trappi
www.torupood.ee

Nii palju kui mina asjast aru saan, saab nendel trappidel kaant ilusti ja tihedalt kinnitada ka peale kaane avamist, ilma et nad hiljem peal ei loksuks.
Või soovib ka siin mõni töömees väita, et neid kaani liimitakse külge lausa silikooniga?
Et mis kinni ei lähe, saab kinni löödud..?:lol: